Linnuvaatleja

Linnuvaatlejate päevik: www.linnuvaatleja.ee

Määramisvõistluse 6. vooru tulemused

Postitas Looduskalender - L, 01.08.2020 - 12.12

Linnuvaatleja annab teada

Foto Arne Ader

Kõrkja-roolind

Kõrkja-roolind ( www.loodusemees.ee )
 

Linnuvaatleja 2020. aasta määramisvõistluse 6. vooru tulemused on selgunud. Osalejaid oli kuuendas voorus kokku 139, kellest algajate küsimustele vastasid 119 ja edasijõudnute omadele 20. Algajate raskusastmes vastas kõigile viiele küsimusele õigesti 77 ja edasijõudnutest 5 osalejat. Edasijõudnutest juhib kuue vooru järel Camilo Carneiro 29 punktiga, teisel kohal on Merike Hiibus 28 ja kolmandal kohal Laine Laidvee 26 punktiga. Algajatest jagavad maksimaalse 30 punktiga esikohta 11 osalejat.

Kuuenda vooru vastuseid koos selgitustega saab vaadata küsimuste juurest: 

algajad: LINK

Moodne eluviis vähendab linnurikkust külades

Postitas Looduskalender - T, 21.07.2020 - 12.12

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Vanade hoonete renoveerimine aitab säästa hoone energiakulu. Seda toetab ka Euroopa Liit, nõudes uutelt majadelt energiatõhusust – hetkel tarbivad hooned 40% Euroopas inimeste poolt kasutatavast energiast, mis moodustab 36% Euroopa CO2 emissioonist. Kuna hoone on seda energiasäästlikum, mida väiksem on selle seinapind, peaks majasein olema võimalikult sile, eendite ja õnarusteta. Sellistest põhimõtetest lähtutakse ka vana maja soojuskao vähendamisel, mille seinad soojustatakse siledamaks. Siiski võib see mitmele inimkaaslejale linnuliigile halvasti mõjuda, sest kaovad pesitsemiseks sobivad orvad ja augud.

Aed-põõsalind valib magamisasendi vastavalt võimalustele

Postitas Looduskalender - T, 14.07.2020 - 14.14

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Iga-aastased ränded on kurnavad ja ohtlikud ning nendega seotud riskide minimeerimine on lindude jaoks eluliselt tähtis. Kuigi enamik värvulisi on päevase eluviisiga, eelistavad nad rännata öösel, mil kisklusrisk on väiksem ja toitumisvõimalused piiratud. Teekond Euroopa pesitsusalade ja Aafrikas asuvate talvitusalade vahel on pikk ning väikesed linnud ei suuda seda ühe korraga läbida, vaid peavad tegema peatusi, et süüa ja magada.

Vee ääres puhates arvesta juulis sulgivate veelindudega

Postitas Looduskalender - T, 07.07.2020 - 08.08

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Suvi on puhkuste aeg ning paljud veedavad aega mõne veekogu ääres kas ujudes, purjetades, lohesurfates, kanuutades või sõites nii kajaki kui ka mootoriga veesõidukiga. Ilmselt ei teata, et juulikuine puhkuste tipphooaeg on omalaadne puhkus ka veelindudel – on sulgimisaeg, mil linnud kaotavad osaliselt või täielikult lennuvõime. Uute sulgede kasvamine vältab neli kuni seitse nädalat ja sel ajal on lind kiskjale kerge saak.

Häda korral viib pütt pojad teise tiiki

Postitas Looduskalender - N, 02.07.2020 - 14.14

 Aasta linnu teadusuudis

Pütipojad on esimesed 8–9 elunädalat lennuvõimetud, samuti ei oska nad liikuda maapinnal. Vees aga ujuvad nad osavalt ning kasvavad kiiresti – viimast vaid juhul, kui jagub toitu.

Hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena) pesitseb madalaveelistel väikestel veesilmadel. Mis saab aga poegadest, kui vanemad on valinud viletsa veekogu, näiteks kalatiigi, kus sirguvad suured, poegadele toiduks sobimatud kalad, kes pealekauba söövad pütipoegade eest ära väikesed veeselgrootud?

Hallpõsk-püti pojad veedavad meelsasti aega vanemate seljas.

Linnuvaatleja määramisvõistluse 5. vooru tulemused

Postitas Looduskalender - N, 02.07.2020 - 13.33

Linnuvaatleja annab teada

Veebikaamera pilt Anne, LK foorumist

Määramisvõistluse üks küsimus käis must-toonekure kohta (veebikaamera pilt on illustreeriv)


Linnuvaatleja 2020. aasta määramisvõistluse 5. vooru tulemused on selgunud. Osalejaid oli selle aasta viiendas voorus kokku 143, kellest algajate küsimustele vastasid 123 ja edasijõudnute omadele 20.

Algajate raskusastmes vastas kõigile viiele küsimusele õigesti 65 ja edasijõudnutest 2 osalejat. Edasijõudnutest juhib nelja vooru järel Camilo Carneiro 24 punktiga, teisel kohal on Merike Hiibus 23 ja kolmandal kohal Laine Laidvee 21 punktiga.

Kas inimhool mõjutab rongapoja tulevikku?

Postitas Looduskalender - T, 30.06.2020 - 11.11

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Vanemate hool ning nooruses kogetu võivad mõjutada tulevast elu, näiteks oskust lahendada konflikte, edastada teavet või võimalusi pääseda ligi ressursile; seda nii inimestel kui ka loomadel. Loomade käitumist uuritakse sageli inimese kasvatatud isenditel, kuid kui selliste isendite areng ja käitumine erineb looduses kasvanud liigikaaslaste omast, ei ole nende uuringute järeldused üldistatavad ning kehtivadki halvemal juhul ainult tehistingimustes. Siiski on teadmised inimese kasvatatud isendi võimalikust erinevusest olulised nii lemmik- kui ka koduloomade kasvatamisel, aga ka ohustatud liikide kaitsel tehistingimustes.

Vilets toit pärsib linnalinnu edukust

Postitas Looduskalender - K, 24.06.2020 - 11.11

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Aastaringne toiduküllus, sobilikud pesapaigad ja väiksem kisklus on põhjused, mis soosivad linnas elavate lindude hõlpsamat kohanemist ning aeglast elutempot (loe siit). Linnalinnud söövad sageli inimeste poolt jäetavat nii toidumajast, tänavalt ja prügikastist kui ka friikartuleid välikohviku külastaja taldrikult. Sellises nn tänavatoidus on ohtralt energiat, kuid sellest saadav vitamiinide ja mikrotoitainete hulk ei kata linnu vajadust. Kuna linnaloomal on reeglina looduses elavast liigikaaslasest vähem järglasi, on levinud arvamus, et põhjuseks on just linnatoidu kehv kvaliteet, mis võib kahjustada tervist (suurendada nakatumisriski) või muuta käitumist.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.