Linnuvaatleja

Linnuvaatlejate päevik: www.linnuvaatleja.ee

Batumis loendati herilaseviusid rohkem, kui neid teati üldse olevat

Postitas Looduskalender - T, 12.11.2019 - 08.08

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Mitmete linnuliikide ränne jääb kergesti silma. Näiteks suuri hane- või sookureparvi märkame sügisel sageli, teravam silm suudab kerge vaevaga ka värvuliste parvi näha. Rännet on hea jälgida rannikul, sest sedamööda suunduvad paljud linnud lõunasse. Kuigi röövlinnud reeglina parvi ei moodusta, on siiski piirkondi, kus nad rände ajal koonduvad.

Linnuvaatleja määramisvõistlus - 9. vooru tulemused

Postitas Looduskalender - P, 03.11.2019 - 12.12

Foto Arne Ader

Laulurästas

Laulurästas ( www.loodusemees.ee )

Linnuvaatleja 2019. aasta kümnevoorulise määramisvõistluse 9. voorus oli 123 osalejat, kellest algajaid 99 ja edasijõudnuid 24. Algajate raskusastmes vastas kõigile viiele küsimusele õigesti 19 osalejat, edasijõudnute hulgas kõigile küsimustele õigesti vastanuid sel korral ei olnud. Enne viimast vooru juhivad algajate raskusastmes Ere Uibu 45 punktiga ning edasijõudnute raskusastmes Merike Hiibus 43 punktiga.  

Üheksanda vooru vastuseid koos selgitustega saab vaadata küsimuste juurest: 

algajad: LINK

edasijõudnud: LINK

Linnuvaatleja määramisvõistluse 9. vooru küsimused

Postitas Looduskalender - T, 29.10.2019 - 16.16

Foto Arne Ader

Sõtkad

Sõtkad ( www.loodusemees.ee )
 

Tuletame meelde, et Linnuvaatleja määramisvõistluse 9. vooru küsimustele saab vastuseid saata kuni 31. oktoobri südaööni.

Küsimused leiab siit:
algajad:   http://www.linnuvaatleja.ee/maaramisvoistlus-2019/uheksas-voor-algajad
edasijõudnud:   http://www.linnuvaatleja.ee/maaramisvoistlus-2019/uheksas-voor-edasijoudnud  

Linnuvaatleja
linnuvaatleja.ee

Eesti linnud USA ja Euroopa kliimamuutuste võrdluses

Postitas Looduskalender - T, 29.10.2019 - 08.08

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Suure ulatuse tõttu on kliimamuutused ohuks ökosüsteemide mitmekesisusele. Kuna liigi arvukuse hääbumist võib olla märgata keerulisem kui tõusu, leiab näiteid asurkondi soodsalt mõjutavatest kliimamuutustest märksa rohkem. Paraku võib tegelikkus olla vastupidine, sest liigi arvukust mõjutav tegur võib avalduda alles aastate pärast ning vahepealsel ajal liik elada väljasuremisvõlas – selliseid muutuseid ei ole lühiajaliste uuringutega aga võimalik näha. Hetkel on tehtud vaid üksikuid sellele ebakõlale tähelepanu juhtivaid uuringuid, samuti ei ole veel piisavalt suureskaalalistele ökoloogilistele muutustele keskenduvaid uuringuid.

Rändest loobunud valgepõsk-lagle kasvab aeglasemalt

Postitas Looduskalender - T, 22.10.2019 - 12.12

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Linnud rändavad eelkõige vajadusest endale soodne nokaesine tagada. Kuna selleks tuleb ringi liikuda, on mõistlik külmade saabudes põhjapoolsetelt aladelt suunduda lõunasse ja vastupidi. Viimaste kümnendite kiirete keskkonnamuutuste taustal on aga üha sagedamini täheldatud, et lindude rändekäitumine on muutunud – mitmete liikide rändele asumise aeg on oluliselt muutunud, läbitavad vahemaad on kas vähenenud või ränne sootuks ära jäänud (üks näide siin); mõned linnuliigid on aga senist pesitsusala oluliselt laiendanud ning jäänud pesitsema talvitamisaladele.

Merelindude paradiisi on vallutanud hiired

Postitas Looduskalender - N, 17.10.2019 - 20.20

Linnuvaatleja uudis

Goughi saar Atlandi ookeani lõunaosas on üks tähtsamaid merelindude pesitsusalasid. Saar pakub kodu enam kui kümnele miljonile linnule 24 liigist, kellest mitmed on ohustatud.

Kuigi Goughi saar on raskesti ligipääsetav, jõudsid 19. sajandil sinna koos hülgeküttidega hiired. Looduslike vaenlasteta paljunesid nad jõudsalt ning õppisid toituma saarel pesitsevate lindude poegadest. Hiljutine uuring näitas, et igal aastal hukkub hiirte tõttu kaks miljonit muna ja tibu.

Atlandi rändalbatross (Diomedea dabbenena)

Atlandi rändalbatross (Diomedea dabbenena) / foto: Michael Clarke, Wikimedia Commons

Halloravale on lindude sädin signaaliks turvalisusest

Postitas Looduskalender - T, 15.10.2019 - 09.09

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Kiskjate eest hoidumiseks kasutavad loomad erinevaid mooduseid. Mõned tegutsevad ajal, mil kiskjaid on vähem liikvel, turvalisust suurendab ka liigikaaslastega kokku hoidmine. On liike, kes kasutavad n-ö vahimehi – need on kaaslased, kes ajal, mil teised toituvad või puhkavad, hoiavad ümbrusel silma peal ja annavad märku ohust või selle puudumisest.

Õnnelike juhuste jada viis sel aastal juba teise uue kiililiigi avastamiseni

Postitas Looduskalender - T, 08.10.2019 - 08.08

Linnuvaatleja uudis

12. septembri hommikul plaanis looduse- ning fotohuviline, Väike-Maarja Gümnaasiumi keemia- ja geograafiaõpetaja Jaanus Uibu pildistada liblikaid Kiidjärve ümbruses, kuid jäi Tartus rongist maha. Et ilusat päeva mitte raisku lasta – hommik oli päikseline ja seega putukatele soodne –, suundus ta jalgrattaga Ilmatsallu. Ilm pöördus, tõusis tuul ja taevas läks pilve. Mõned putukad jäid siiski Jaanuse kaamera ette ja nii jõudis foto kiilist, kelle ta esmalt punasilm-liidrikuks (Erythromma najas) määras, ka Facebooki gruppi „Eestimaa kiilid“. Hiljuti märkas seda fotot Tartu Ülikooli loodusmuuseumi spetsialist ja Eesti kiilide määraja autor Mati Martin, kelle vilunud silm tabas, et tegu on Eestile uue, järjekorras 63.

Valvas lind ei ole argpüks

Postitas Looduskalender - T, 01.10.2019 - 10.10

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Loomad kulutavad aktiivsest ajast 30–40% suuremal või vähemal määral ümbruse jälgimisele, kuna iial ei tea, millal ja kus rändab kiskja. Valvsus on käitumistunnus, mida loomade käitumise uurijad on kasutatud ka kartlikkuse mõõdupuuna – on teada, et valvsam/kartlikum isend pageb teistest varem. Liigsel valvsusel/kartlikkusel on aga hind, sest aeg, mis kulub ümbruse jälgimisele, tuleb toitumisele või puhkamisele kuluva aja arvelt. On ka teada, et grupis tegutsedes isendi valvsus väheneb (ümbrust jälgib rohkem silmapaare) ning kasvab kogu grupi valvsus; sellega peaks aga suurenema iga üksiku isendi põgenemistõenäosus. Ometi napib hoolimata paljudest lindude põgenemiskäitumise uuringutest selle kohta tõendeid.

Valgusreostatud õhuruumi läbivad rändlinnud kõrgemalt

Postitas Looduskalender - T, 24.09.2019 - 09.09

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

 

Kuigi õige lennusuuna leidmine on osaliselt talletunud lindude geenidesse, on orienteerumiseks olulised hulk tegureid nagu maamärgid, öine tähistaevas, Maa magnetväli ja teatud puhkudel ka lõhn. Tugev vastutuul ja erakordsed sajud sunnivad rändavaid linde lendama kas maapinnale lähemal või jääma paigale.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.