Linnuvaatleja

Linnuvaatlejate päevik: www.linnuvaatleja.ee

Suvine aialinnupäevik. Juuni keskpaik: linnulaulu ja pesitsemise kõrgaeg

Ornitoloogiaühing annab teada

Looduskalender R, 14.06.2019 - 09.30

Kätte on jõudnud juuni keskpaik – aeg, mil enamik meie linnuliike on hõivatud pesitsemisega. Aialindudest on vaid kuldnokad ja varesed jõudnud oma ainsa pesakonna üles kasvatada, samas kui paljud paigalinnud ja lähimaarändurid muretsevad juba teise pesakonna pärast. Isegi maikuus Aafrikast saabunud lindudel on pesad valmis ja ehk munadki sees, kuigi osad neist hilinesid tänavu märkimisväärselt. Esialgsetel andmetel saabusid näiteks suitsupääsukesed ligikaudu nädala võrra hiljem, kui aasta varem ja ööbikud isegi 10 päeva hiljem. 

Loodusvaatluste maratoni saab jälgida reaalajas Linnuvaatleja kodulehel

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Looduskalender N, 13.06.2019 - 23.22

14. juunil kell 12 alguse saavat ning 24 tundi kestvat Loodusvaatluste maratoni käiku saab reaalajas jälgida Linnuvaatleja kodulehelt, millele Tartumaal asuvasse vaatluspunkti kogunenud erinevate valdkondade eksperdid kogu martaoni jooksul asjatundlikke ja huvitavaid postitusi lisavad.

Kel endal soov Loodusvaatluste maratonil kaasa lüüa, leiab mitmel pool Eestis asuvad avalikud vaatluspunktid siit.

Loodusvaatlus

foto: Märt Kose

Rannaniidu metsastumine on ohuks Eesti kahlajatele

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Looduskalender T, 11.06.2019 - 09.09

Mitmed lindudele olulised elupaigad on kas hävinud või oluliselt kahjustunud. Näiteks viimase 50 aastaga on Euroopa märgalad kahanenud 50% ning samas rütmis elupaiga hävimisega on vähenenud ka kahlajate arvukus. Täna pesitsevad mitmed kahlajad väikestes, veel säilinud elupaigalaikudes, mis paraku ei pruugi tagada sigimisedu. Seepärast on oluline teada, millised elupaiga omadused mõjutavad säilinud elupaikades kahlajate edukust.

Mustpea-põõsalinnu rännutee võib lõppeda taldrikul

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Looduskalender E, 10.06.2019 - 22.22

Mustpea-põõsalindudel (Sylvia atricapilla) tuleb Aafrika talvitusaladelt Euroopasse pesitsema jõudmiseks läbida pikk ning ohte täis teekond. Lisaks looduslikele takistustele ootavad neid Vahemere ääres ees salaküttide võrgud ning liimiga määritud oksad.

Mustpea-põõsalind

Mustpea-põõsalind / foto: Uku Paal (www.estbirding.ee)

Autoklaas kui vahend pääsukeste arvukuse uurimiseks

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Looduskalender T, 04.06.2019 - 11.11

Hulk inimesi läbib autoga aasta jooksul ühte ja sama teekonda sadu kordi. Et selline kahe punkti vahel pendeldamine ei oleks pelgalt kulgemine, kasutas Taani ornitoloog Anders Pape Møller roolis veedetud aega teadusandmestiku kogumiseks. Kuna pääsukeste toiduks on õhus lendavad putukad, keda linnud püüavad kõige sagedamini 1,5 meetri kõrguselt õhust, otsustas Møller, kes on suure osa oma teadustegevusest pühendanud pääsukeste bioloogia uurimisele, loendada pääsukeste koloonia juurde sõitmise käigus auto esiklaasile jäänud putukaplekke.

Suvel on putukad nuhtluseks nii mootorratturitele kui ka autojuhtidele

Loodusvaatluste maratonil tasub otsida ka põnevamaid liblika- ja linnuliike

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Looduskalender P, 02.06.2019 - 18.18

Tähelepanelikul Loodusvaatluste maratonil osalejal võib õnnestuda märgata mitmeid silmapaistvaid ning ka haruldasi liblika- ja linnuliike.

„Aastaliblikat, kelleks sel aastal on kuslapuu-sõrmiktiib, vaatlejad ilmselt ei leia, kuna tema elab vaid saartel, aga ka sealt ei ole teda lihtne leida – ta on vähearvukas, väike, märkamatu,“ tõdeb Tartu Ülikooli entomoloog Villu Soon.

Samas võivad maratonil osalejad kohata kaitsealuseid liblikaliike nagu mustlaik-apollot, kes on Eestis levinud lokaalselt ning Kesk- ja Lääne-Eestist puudub, ning väikeste populatsioonidena sobivates elupaikades elavat teelehe-mosaiikliblikat.

Linnuvaatleja määramisvõistluse 4. vooru tulemused

Linnuvaatleja teavitab tulemused

Foto Arne Ader

Sinikael-pardi pesakond

Sinikael-pardi pesakond ( www.loodusemees.ee )

Looduskalender L, 01.06.2019 - 13.35

Linnuvaatleja 2019. aasta kümnevoorulise määramisvõistluse 4. voorus oli 160 osalejat, kellest algajaid 124 ja edasijõudnuid 36. Algajate raskusastmes vastas kõigile viiele küsimusele õigesti 70 ja edasijõudnutest 10 osalejat.

Neljanda vooru vastuseid koos selgitustega saab vaadata küsimuste juurest: 

algajad: LINK

Uus linnuliik Eestile - punakurk-põõsalind

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Looduskalender R, 31.05.2019 - 22.15

Linnuvaatleja Margus Ellermaa leidis eile, 30. mail Ruhnu saarelt seni Eestis nägemata punakurk-põõsalinnu (Sylvia cantillans), kelle pesitsusalad asuvad Vahemeremaades ja talvitusalad Aafrikas Sahara lõunaosas. Kuna punakurk-põõsalind eksib Põhja-Euroopasse suhteliselt sageli – näiteks Soomes on punakurk-põõsalindu vaadeldud üle 40 korra seega oli ta oodatud eksikülaline ka Eestis. Punakurk-põõsalind on Eesti linnuliikide nimestikus 390. liik.

Ruhnu saarel vaadeldud punakurk-põõsalinnu fotod ja laulu salvestise leiab eElurikkuse andmebaasist.

Linnuvaatleja määramisvõistluse 4. vooru küsimused

Foto Arne Ader

Punaselg-õgijad

Punaselg-õgijad ( www.loodusemees.ee )
 

Looduskalender N, 30.05.2019 - 12.12

Tuletame meelde, et Linnuvaatleja määramisvõistluse 4. vooru küsimustele saab vastuseid saata kuni 31. mai südaööni.

http://linnuvaatleja.ee/maaramisvoistlus-2019  

Küsimused leiab siit:
algajad: LINK 
edasijõudnud: LINK

Linnuvaatleja
linnuvaatleja.ee

Krooniline stress jätab linnupoja kängu

Postitas Looduskalender - T, 28.05.2019 - 09.09

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Ei ole uudiseks, et pidev stress mõjub halvasti nii organismi ja selle elundite talitlusele kui ka kasvule ja kaalule. Kehasuurus on aga paljudel lindudel seotud edasise edukusega – mida suuremaks linnupoeg kasvab, seda suurem on tõenäosus ellu jääda ja järgmisel kevadel sigida. Teame, et lühiajaliselt suudab organism stressiga toime tulla stressihormoonide vallandudes energiavarude mobiliseerimisega. Seos pikaajalise stressi ja linnupoegade kasvamise vahel on aga looduses elavatel isenditel täpsemalt teadmata; elamine kiskjaterohkes piirkonnas, kus aeg-ajalt on kuulda liigikaaslaste hädakisa, võib olla kroonilise stressi allikas.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.