29. aprillil saadeti Õiguskantslerile avalik kiri, mis puudutab lindude hukkumist kevadsuviste metsaraiete toimumisel:

Pöördumist saab lugeda: LINK

Õiguskantsler Ülle Madise vastus ja selgitus pöördumisele.

Loe ja vaata Mati Kose Soomaa fotosid: LINK

Artikkel avaldatud esmakordselt ajakirjas: Eesti Mets, 3, 2017: 54-55 - LINK

Eesti mustikakorjajate kogemusi kaardistanud uuring näitab, et viimaste aastate lageraiega on kaotanud korjekohti enamik küsitletutest. Tekkivat sotsiaalset ja kultuurilist kahju aitaks vähendada raiete oskuslikum planeerimine.

Keskkonnaministeerium tegi avalikuks uue metsanduse arengukava koostamise plaani.

Selle kohaselt hääletatakse kõik olulisemad vaidlusküsimused juhtkogus, mille koosseisus domineerivad ülekaalukalt majandushuvid ja riigiasutused. Juhtkogu 29 liikme hulka on kutsutud vaid 3 metsa ökoloogiliste väärtuste esindajat. Seejuures on välja jäetud ka suurim Eesti metsade kaitseks moodustatud kodanikuliikumine Eesti Metsa Abiks.

Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) on teatanud Keskkonnaministeeriumile, et kui kogu alustab tööd planeeritud koosseisus, peab EKO küsitavaks selles kaasa löömise mõttekust.

Möödunud aasta 5. septembril alustas kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks (EMA) kampaaniat „Lageraied ajalukku!“, mis on praeguseks hetkeks kogunud juba üle 2700 allkirja, olles seega Riigikogule esitamiseks küps.

Kuna huvi allkirja anda pole vähenenud, vaid kasvab pidevalt, otsustas ühendus petitsiooni ülevalolekut pikendada 14. aprillini ning jätkata ka muid ulatuslike lageraiete negatiivsetest mõjudest teavitavaid üritusi. Lisaks on plaanis avada mitmeid käsitsi allkirjastamise punkte üle Eesti.

EMA aktivistid kontrollivad vabatahtlikult metsandusliku tegevuse seaduspärasust

Eesti Metsa Abiks (EMA) ja Keskkonnainspektsioon (KKI) sõlmisid vaba tahte koostöölepingu (21.12.2018.), mille eesmärgiks on ühendada mõlemapoolsed jõupingutused metsaõigusnormide rikkumiste vastu võitlemisel. Lepingut on ette valmistatud kevadest saadik ehk üle poole aasta, ühtlasi oli tegemist KKI pikaaegse peadirektori Peeter Volkovi viimase olulise allkirjaga enne pensionile siirdumist.

Püsimetsaühistu koondab metsaomanikke, kes soovivad oma metsa tulusalt majandada, kuid samas tagada loodusväärtuste säilimise oma metsas. Püsimetsaühistu eesmärgiks on, et võimalikult suurt pindala erametsadest majandataks püsimetsana ning see moodustaks üle Eesti võrgustiku, millel on ökoloogiline, majanduslik ja sotsiaalne väärtus ning mis haakuks olemasoleva kaitsealade süsteemiga.

Liigirikas teeserv Pärnumaa

Mürgitatud teeserv Pärnumaa

Vaesunud maastikel, nagu on näiteks paljud Eesti põllumajandusmaastikud, pakuvad teeservad putukatele ja paljudele taimeliikidele sageli ainsat elupaika. Niitmise asemel üha laialdasem taimemürkide kasutamine teeservades (alumine pilt Pärnumaalt) on üks näide selle kohta, kuidas looduskeskkonda koheldakse mõtlematult, seda tarbetult kahjustades. Ülemisel pildil on näide elurikkust toetavast teeservast Pärnumaal.

Eesti TA Looduskaitse Komisjoni (LKK) märgukiri metsanduse olukorrast [1], mis saadeti nii Riigikogu Keskkonnakomisjoni kui ka Keskkonnaministeeriumile, on pälvinud mõneti ootamatut tähelepanu. Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Riina Martverk (RM) reageeris sellele artikliga ajalehes Postimees [2]. Sellele järgnes Eesti Maaülikooli (EMÜ) teadlaste, täpsemini metsateadlaste, pressiteade [3].