Metsaseriaali IV osas on jõutud teravamate väljaütlemisteni Eestis rakendatava raiepoliitika kohta.

Kohalike elanike, maakogukondade ja suures osas rahva kannatus hakkab katkema - metsade raiekorralduses on oluliste muutuste vajadus ilmselge!

Tõstatunud on küsimus: Kes ja kus võtab vastutuse Eesti metsades juba toimunud ja jätkuvalt toimuva nii ökoloogiliselt kui ka majanduslikult mittejätkusuutliku majandamise eest?

Aastaid on suure murega rääkinud ja kirjutanud järjest halvenevast olukorrast Eesti metsanduses nii eksperdid, erialateadlased kui ka kohalike kogukondade rahvas ja laiemalt juba suur osa Eesti elanikest. Kõik esitatud ettepanekud kaovad aadressaatide juures kuhugi ... ja muutuste vajadust Eesti metsapoliitikas ei võta millegipärast ükski erakond lauale?

Milles seisneb see fenomen?

Seriaali kolmandas osas avalikustatakse elanike järjest süvenev mure metsade tuleviku ja viimastel kümnenditel metsades toimunud väga ulatuslike lageraiete negatiivsete tagajärgede pärast.

Olete vaatamas pikema videoseriaali teist osa. Selles avanevad vaated linnulennu kõrguselt lageraiealadele, millel on metsakasvatuslikult tehtud nii mõndagi valesti. Sellistel vigadel on väga pikaajalised negatiivsed tagajärjed tulevikumetsade puistute kvaliteedile, metsamaastikule tervikuna ja seeläbi ka kohalike elanike elukeskkonnale ning looduskultuurile.
Olukord meie metsades toimuvaga on üle Eesti paljudele inimestele niivõrd arusaamatu ja segane, et üks võimalus paremaks arusaamiseks on toimuvat näha läbi satiiriprisma. Mitmed oma kodumetsaga otseselt seotud elanikud räägivad oma tunnetest, mõtetest ja teadmistest seoses suurte lageraiealadega, mis on läinud üle igasuguse mõistlikkuse piiri.

Eesti Vabariigis on viimasel kümnel aastal oluliselt süvenenud ja pingestunud metsanduspoleemika. Väga suur osa riigi elanikest, eelkõige nooremad põlvkonnad protestivad rakendatava metsanduspoliitika vastu. Eriti vastuvõtmatu on ülemääraselt intensiivsed ja laiaulatulikud lageraied ja raiete läbiviimise madal kvaliteet.

Sellisena ei ole praktiseeritav metsandus ei loodussõbralik ega majanduslikult jätkusuutlik ja halvendab olulisel määral elanike elukeskkonda ning seeläbi ka inimeste tervist.

LK iganädalaste lugude kaudu tuttava bioloogi ja metsateadlase Vello Kepparti hovitav ja kõigile mõistetav arutlus metsa erinevatest hüvedest ja kõrvalkasutustest.

Esimese videoloengu leiad: LINK

Looduskalendri jälgijatele on Vello Keppart tuttav juba üle kümne aasta oma iganädalaste ülevaadetega ilmastikust Jõgeval ja looduses toimuvast.

Saame Teile pakkuda kahte pikka, aga ka tavavaatajale igati arusaadavat videoloengut (järgmise loengu avaldame järgmiseks nädalavahetuseks).

Tutvuda võiks 18. augustil ilmunud sisulise pöördumise tekstiga: „Vanema põlvkonna metsameeste avalik pöördumine Eesti Vabariigi riigikogu ja valitsuse poole“: LINK

Pöördumisele on allakirjutanud meie tuntud metsamehed ja nende hulgas ka loengu lektor.

Ühiskonnas on juba aastaid käimas tuline vaidlus metsanduse teemal. Kahjuks piirdub arutelu sageli vastaspoolte suunas pori loopimisega, selle asemel et probleemidega sisuliselt tegeleda. Metsakaitsjate pahatahtlik sildistamine näiteks Gazpromi huvide esindajateks tekitab negatiivset tähelepanu ega aita kaasa ühiskondliku kokkuleppe saavutamisele. Samuti on Eesti metsanduse arengukava koostamise (MAK) protsess takerdunud keskkonnaministeeriumis. Mis tähendab, et riigil ei ole metsanduse valdkonnas tulevikuks sisulist rakendusplaani. Olukorra muudab keerulisemaks asjaolu, et seadused ei täida oma eesmärke.

LK julgeb soovitada põhjalikku, mõtlemapanevat ja viidetele ning faktidele tugineva artikliga. Olukorra tõsidust peaks endale teadvustama iga kodumaa looduses toimunust ja toimuvast vähegi huvitatud kodanik: LINK

Puidubilansi 2017. aasta kokkuvõte esitati alles möödunud aastal. EAS on Keskkonnaagentuuri puidubilansi ülevaate põhjal koostanud ülevaatliku tabeli.

Keskkonnaagentuuri ülevaade puidukasutuse mahtudest 2017: LINK

Meie, allakirjutanud, oleme aastakümneid töötanud metsade kasvatajate, hooldajate ning korraldajatena. Tunneme Eestimaa metsi läbi ja lõhki, meie tööks on olnud nii metsade raieküpsuse hindamine kui ka looduskeskkonnana säilitamine, oleme metsades töötanud, hinganud, maganud ja elanud suure osa oma elust. Oleme juba vanad, kuid metsade vanuse kõrval siiski alles poisikesed. Tänu sellele teame, et tagasi minevikku pole vaja minna - mõelda tuleb tulevikule.