Joonis eri viisil majandatud metsadest. Ülal lageraiega majandatud mets, keskel püsimetsana majandatud mets, all majandamata põlismets.
Allikas: Teejuht püsimetsandusse.
Eestimaa Looduse Fondi eestvedamisel on tuleva aasta alguses valmimas püsimetsanduse teejuht. Veel viimaseid päevi on võimalik Hooandjas teejuhile hoogu anda ning seeläbi ka endale raamat saada.

Rohkem teavet leiate Hooandjast: LINK

Harilik kopsusamblik (Lobaria pulmonaria) on säästliku metsamajanduse üks tunnusliike, keda ohustab vanade lehtpuude ja järjepidevate, maastikul ühendatud lehtpuistute kadumine

Tartu ülikooli teadlaste pikaajaliste uuringute kokkuvõttest järeldub, et Eesti mandriosa metsi asustavast rohkem kui poolest tuhandest samblikuliigist saaks intensiivselt majandatavatel maastikel kestlikult hakkama kolmandik. Looduslähedased metsandusvõtted võimaldavad elutingimusi poole rohkematele liikidele ning kolmas kolmandik jääb olenema kaitsealade võrgustiku kvaliteedist.

Arboreetum on puittaimedest võõrliikide kollektsioon, kus liik on istutatud suuremate (puistutena) või väiksemate gruppidena, et uurida võõrliigi kasvukäiku metsakoosluses.

Nii õpetas Söe arboreetumi rajaja Ülo Erik erinevust dendraariumist, kus liiki esindab sageli vaid üks või mõni puittaim. „Metsanduslikult lootust andvamaid puuliike istutatakse päritolu viisi 40–60 taime rühmiti (muidugi juhul, kui neid niipalju üldse on)“ (Erik 1981: 21). Arboreetumi tähtsusest inimesele on põhjalikult kirjutanud ka Heldur Sander (2002, 2007).

29. aprillil saadeti Õiguskantslerile avalik kiri, mis puudutab lindude hukkumist kevadsuviste metsaraiete toimumisel:

Pöördumist saab lugeda: LINK

Õiguskantsler Ülle Madise vastus ja selgitus pöördumisele.

Loe ja vaata Mati Kose Soomaa fotosid: LINK

Artikkel avaldatud esmakordselt ajakirjas: Eesti Mets, 3, 2017: 54-55 - LINK

Eesti mustikakorjajate kogemusi kaardistanud uuring näitab, et viimaste aastate lageraiega on kaotanud korjekohti enamik küsitletutest. Tekkivat sotsiaalset ja kultuurilist kahju aitaks vähendada raiete oskuslikum planeerimine.

Keskkonnaministeerium tegi avalikuks uue metsanduse arengukava koostamise plaani.

Selle kohaselt hääletatakse kõik olulisemad vaidlusküsimused juhtkogus, mille koosseisus domineerivad ülekaalukalt majandushuvid ja riigiasutused. Juhtkogu 29 liikme hulka on kutsutud vaid 3 metsa ökoloogiliste väärtuste esindajat. Seejuures on välja jäetud ka suurim Eesti metsade kaitseks moodustatud kodanikuliikumine Eesti Metsa Abiks.

Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) on teatanud Keskkonnaministeeriumile, et kui kogu alustab tööd planeeritud koosseisus, peab EKO küsitavaks selles kaasa löömise mõttekust.

Möödunud aasta 5. septembril alustas kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks (EMA) kampaaniat „Lageraied ajalukku!“, mis on praeguseks hetkeks kogunud juba üle 2700 allkirja, olles seega Riigikogule esitamiseks küps.

Kuna huvi allkirja anda pole vähenenud, vaid kasvab pidevalt, otsustas ühendus petitsiooni ülevalolekut pikendada 14. aprillini ning jätkata ka muid ulatuslike lageraiete negatiivsetest mõjudest teavitavaid üritusi. Lisaks on plaanis avada mitmeid käsitsi allkirjastamise punkte üle Eesti.

EMA aktivistid kontrollivad vabatahtlikult metsandusliku tegevuse seaduspärasust

Eesti Metsa Abiks (EMA) ja Keskkonnainspektsioon (KKI) sõlmisid vaba tahte koostöölepingu (21.12.2018.), mille eesmärgiks on ühendada mõlemapoolsed jõupingutused metsaõigusnormide rikkumiste vastu võitlemisel. Lepingut on ette valmistatud kevadest saadik ehk üle poole aasta, ühtlasi oli tegemist KKI pikaaegse peadirektori Peeter Volkovi viimase olulise allkirjaga enne pensionile siirdumist.