Varakevadise metsaseriaali osas on üheks teemaks inimeste raietegevus uue võimsa tehnoloogiaga, metsasaurusega ja selle tagajärgedega metsalooduses.

Teiseks teemaks on RMK tahe ja suutlikkus mitte minna vastuollu riigi elanike ja kohalike kogukondade metsandusliku tahtega.

Metsaseriaali V osa on mõtiskleva alatooniga, sest on näha, millised on tagajärjed sellele, kui metsades toimub (lage)raietega midagi väga valesti.

Ökoloogidel, zooloogidel ja loomasõpradel on sellise olukorra põhjused teada ja selged.

Paraku ei ole teada, kes vastutab selliste olukordade tekkimise eest?

Selles osas on näha ja kuulda praegu Eestis ettetulev haruldane olukord, kus vallavanem hoiab kohalikus metsasõjas oma rahva poole, mitte aga ...

"Mets on imeline. Ta on maailma kopsud, puhastab õhku, korrastab veerežiimi. Inimene ei suuda sinna midagi juurde panna. Ja praegu me hoopis hävitame."

"Ma ei salga, et intervjuude lõpuks tunnen end nagu Jüri Ratas, kes vanade metsaülemate delegatsiooniga hüvasti jättes küsis Stenbocki maja uksel, keda ta uskuma peaks." tõdeb Eero Epner.

 
LK kommentaar

Hea uuriv ajakirjandus peab tõepärase ülevaate saamiseks ära kuulama metsa ja selle majandamisega seotud osapoolte arvamused. Kõigil on midagi sisulist mõttes kuna ollakse ju metsandusega otseselt seotud.

Meie metsades toimuvat vaadatakse mureliku pilguga. Hea, et Levila ajakirjaniku artiklisari koosneb neljast osast: teemat arendavad nii metsatöösturid, saeveskite töötajad, puitmajade ehitajad, lobistid, RMK metsaülemad, kui poliitikud. Järge ootavad veel kaks audiolugu.

“Kõik tahavad kümne minutiga metsandusest aru saada, aga see on võimatu.”

Levila käis külas vanema põlvkonna metsameestel. Neil, kelle riidekapis seisab aukohal kunagine metsaülema töövorm, millel rinnas kõrgharidust kinnitav märk. Ent mida aeg edasi, seda hõlpsamalt kaovad need märgiga kinnitatud tarkused Eesti metsandusest, kuigi mets ei ole vahepeal hakanud kiiremini ega uutmoodi kasvama. Midagi muud on muutunud. Metsamehed viisid meid oma kodukandis metsa ja raielankidele, et koos meiega tulevikupuid otsida.

Selle filmiga saame sissejuhatuse Eero Epneri põhjalikule artiklisarjale Eesti metsanduse võlust ja valust.

Levila käis külas vanadel metsaülematel, kes aastakümneid majandasid meie metsasid. Nüüd vaatavad nad toimuvat – ja on mures. Levila kohtus ka metsatöösturitega, saeveskite töötajate, puitmajade ehitajate, lobistide, RMK metsaülemate ning poliitikutega – ja ka nemad jälgivad olukorda pingega.

I osa. Piiride kadumine

Metsaseriaali IV osas on jõutud teravamate väljaütlemisteni Eestis rakendatava raiepoliitika kohta.

Kohalike elanike, maakogukondade ja suures osas rahva kannatus hakkab katkema - metsade raiekorralduses on oluliste muutuste vajadus ilmselge!

Tõstatunud on küsimus: Kes ja kus võtab vastutuse Eesti metsades juba toimunud ja jätkuvalt toimuva nii ökoloogiliselt kui ka majanduslikult mittejätkusuutliku majandamise eest?

Aastaid on suure murega rääkinud ja kirjutanud järjest halvenevast olukorrast Eesti metsanduses nii eksperdid, erialateadlased kui ka kohalike kogukondade rahvas ja laiemalt juba suur osa Eesti elanikest. Kõik esitatud ettepanekud kaovad aadressaatide juures kuhugi ... ja muutuste vajadust Eesti metsapoliitikas ei võta millegipärast ükski erakond lauale?

Milles seisneb see fenomen?

Seriaali kolmandas osas avalikustatakse elanike järjest süvenev mure metsade tuleviku ja viimastel kümnenditel metsades toimunud väga ulatuslike lageraiete negatiivsete tagajärgede pärast.

Olete vaatamas pikema videoseriaali teist osa. Selles avanevad vaated linnulennu kõrguselt lageraiealadele, millel on metsakasvatuslikult tehtud nii mõndagi valesti. Sellistel vigadel on väga pikaajalised negatiivsed tagajärjed tulevikumetsade puistute kvaliteedile, metsamaastikule tervikuna ja seeläbi ka kohalike elanike elukeskkonnale ning looduskultuurile.
Olukord meie metsades toimuvaga on üle Eesti paljudele inimestele niivõrd arusaamatu ja segane, et üks võimalus paremaks arusaamiseks on toimuvat näha läbi satiiriprisma. Mitmed oma kodumetsaga otseselt seotud elanikud räägivad oma tunnetest, mõtetest ja teadmistest seoses suurte lageraiealadega, mis on läinud üle igasuguse mõistlikkuse piiri.