EV100 matkarajad

Lugu ja visuaal Kaido Einama, www.reisijutud.com

Kui aega on napilt, näiteks mõni tund (nii nagu oli kunagi Looduse Omnilaevaga teel Aksilt Kerile), ei jõua saarel just palju vaadata. Samuti on igapäevase praami Wrangö liin selliselt sätitud, et ühe päevaga saarel ära käies ongi just parasjagu nii palju aega, et teha väike tiir koos söögipeatusega sadama lähedal ning ongi aeg tagasi laevale liikuda.

Siiski saab ka mõne tunniga paljud olulisemad kohad nähtud, et järgmine kord juba põhjalikumalt tagasi tulla.

Esimene peatus - Kelnase sadam. Siin seisab kai ääres ka kunagine Prangli põhiline ühendaja mandriga - postipaat Helge, mis sõidab vahest praegugi.

Lugu ja visuaal Kaido Einama, www.reisijutud.com

Mandril on roostikuradadega kitsas peale Silma raja lühendamist. Hiiumaal on üks klassikaline sedasorti looduse õpperada siiski olemas. Või mitte päris Hiiu "mandril", vaid hiljutises merepõhjas Orjaku ja Kassari vahel, kus raske on praegu öelda, kustmaalt algab meri ja lõpeb maa.

Roostikurajal on siiski kindel maa kogu aeg jalge all - lai laudtee algab lambakoplist, kust viib väikese kaarega pika roostiku vahele, ronida saab rändrahnu otsa ja vaatetorni. Kes tahab, teeb veel väikese lisatiiru ümber kadakase metsatuka.

See lühem on roostikuring ja alla kilomeetri, pikem kannab ametlikku nime "Orjaku rada" ning venitab 2 km kõndimist välja.

Lugu ja visuaal Kaido Einama, www.reisijutud.com

Nõmmeveskilt võib, nagu paljudest teistestki kaunitest paikadest, teele asuda kõigi nelja ilmakaare suunas. Suur RMK matkatee Oandu-Aegviidu-Ikla jõuab Nõmmeveskile ida poolt ja läheb edasi Viru raba suunas, siinkirjeldatud matkateekond läheb aga Valgejõe kallast pidi ülesvoolu ehk Valgejõe külani ja tuleb algusse tagasi ka. Ehk siis Nõmmeveskile võib oma transpordivahendi jätta ja samasse kohta naasta. 

Nõmmeveski hüdroelektrijaama varemed.

Lugu ja visuaal Kaido Einama, www.reisijutud.com

Altja kandis on suviti turiste palju - nii üksikult kui bussitäite kaupa. lausa kruiisilaevatäite kaupa, kui on tuldud Lahemaa-ekskursioonile ühepäevasel peatusel Tallinnas. Oandu koprarada võib ka olla siis üsna rahvarohke, aga muidugi leiab ka vaiksemaid hetki. Neid hetki leida pole raske, sest rada on vaid mõne kilomeetri pikkune ja selle jõuab läbi käia kiirelt.

Koprad on vaatamata publikule alati mõned tammid Altja jõele teinud, sest ürgorus on selleks ideaalsed tingimused. Veevoolul pole kuhugi minna kui tammi taha kuhjuda, samamoodi kogunevad sinna kalad. Seda koprad ootavadki.

Lugu ja visuaal Kaido Einama, www.reisijutud.com

Viru raba matkarada on ilmselt kõige tuntum Eesti rabarada, pealegi veel üsna Tallinna lähedal. Sinna on hea minna, kui tekib uitmõte, et läheks õige "kuhugi rappa". Kui mõned (kümned) aastad tagasi võis öelda, et see ongi üks Tallinnale kõige lähemaid laudteesid rabas, siis nüüd on neid ka lausa linna tekkinud (näiteks Pääsküla, mis pole küll siiski nii klassikaliselt laugaste vahel).

Viimaste aastatega on saanud rabatee laiaks ja siledaks, nii et isegi ratastooli või lapsevankriga võib lahedalt kulgeda kuni vaatetornini. Edasi läheb tee kitsamaks.

Lugu ja visuaal Kaido Einama, www.reisijutud.com

Muidugi pole Matsalu põhjakallas nii tuntud kui lõunakallas, kuid ka seal on kindlasti põhjust mõned huvitavad jalutuskäigud ette võtta. Sügisel ja kevadel, kui on lindude rändeaeg ja ka südasuvel, kui kaldaäärne mets ja luhad vohavad roheluses, on üks põnev matk ootamas Kiidevalt Puise suunas.

Enamus matkarada kulgeb ranna äärt pidi, kuid lõpuosas jõuab korraks ka sisemaale. Rannaäärsed maastikud on Matsalu jaoks natuke ebatüüpilisemad, kuna otse mere ääres saab jalutada suurte puude all, mis sinna paarkümmend aastat tagasi istutatud. Varem laiusid ka seal rannaniidud. 

Lugu ja visuaal Kaido Einama, www.reisijutud.com

Naissaarel on kolm tähistatud matkarada: lõuna-, kesk- ja põhjarada. Lõunarada on neist vast kõige huvitavam, kuigi ka põhja- ja keskrajal on vaatamist küllalt. Lõunaraja ääres asub näiteks praegugi tegutsev Männiku küla, kunagise suurima - Lõunaküla ase, Omari kontserdiküün ja Naissaare kirik koos kalmistuga. Lisaks liivarand, kantsiase, düünid ja raudtee.

Saarele jõudes aga lgab kõik sadamast. Naissaare sadamas on kohvik ja infotahvel. Suurt sööki ei maksa kohe loota, aga snäkke ja kui elektrisüsteem toimib, siis ka jäätist suviti ikka saab, samuti kohvi ja limonaadi. Sadam töötab päikesepaneelide ja elektrigeneraatori toel.

Lugu ja visuaal Kaido Einama, www.reisijutud.com

Jaanipäeva paiku on linnuhääli veel mets täis, kuigi juba vähem sellest ajast, kui nad siia kevadel saabusid. Kui aga sõita Noarootsi, pöörata Pürksis peaaegu tagasi mandri poole ja mööduda Lyckholmi mõisast kuni lõpeb asfalt, jõuab südasuvisesse linnuparadiisi, mis on Jaanipäeva paiku endiselt lärmakas.

Saare õpperaja parklas autost väljudes tundub, nagu käratseks roostiku taga klassiekskursioon, mitu bussitäit õpilasi. Tegelikult on see kormoranikoloonia. Esimesest linnuvaatlustornist on näha Sutlepa mere ääres salk kuivanud puid ja musti kogusid nende otsas - seal kormoranid pesitsevadki.

Keegi puhub pudelisse - see on hüüp. Teda näha pole. Valged täpid veesilmadel on luiged. Ärevama kära tõusmine tähendab, et merikotkad on kuskil liikvel.

Lugu ja visuaal Kaido Einama, www.reisijutud.com

Pakri poolsaare tipu parim külastamise aeg on just nüüd - kõik õitseb. Nii orhideed, anemoonid, piibelehed, toomingad kui sirelid. Teeme sel puhul ühe 5,8-kilomeetrise teekonna Pakri pangapealsel ja -alusel.

Alustame sealt, kus lõpeb asfalt - poolsaare tippu parklasse saab oma liikuri jätta ja peatuda pangaserval pisut ohtlikul ümaral vaateplatvormil, mille alt on juba meri pinna osaliselt tühjaks uuristanud. Avanevad vaated Suur- ja Väike-Pakritele. Pangapealne kruusatee viib esimese Pakri joani. See 6 meetrit kõrge juga on veerohkel aastaajal tegutsev, muul ajal kuiv.

Poolsaare tipust saab vaadata pilti virtuaalreaalsuses, kui juhtuvad olema VR prillid või nihutada tavalisel ekraanil hiirega erinevates suundades (klõpsa pildil):