Looduskalender Vikerraadios

Oktoobri esimene nädal. Külvatud linnud

Postitas Looduskalender - E, 08.10.2018 - 18.18

Kirjutas Kristel Vilbaste, esitatud Vikerraadios

Fotod Arne Ader

Raigastvere küla. Vooremaa

Raigastvere küla. Vooremaa

Kuigi püüame praegust aega nimetada esimeste öökülmade ajaks, peame endale aru andma, et miski on looduses nüüd pöördumatult muutunud. Just sellistel hommikutel, kui aknast idakaarde vaadates näeme imeilusat punase-kollase-oranži tulemöllu, tabab meid õue minnes ja murule astudes pikk jääliug. Talv on tulekul.

Puhtu mets sügisel

Puhtu mets sügisel

Septembri viies nädal: Vikerkaaremäng

Postitas Looduskalender - E, 01.10.2018 - 09.09

Kirjutas ja pildistas Kristel Vilbaste, esitatud Vikerraadios

Nii hea, et meil Eestis on ikka neli aastaaega. Kui sügisele eelnesid kaunid vikerkaared sabistavate vihmasadude taustal, siis päris sügis algas pangevihmadega.

Ja mitte ainult taevast ei tulnud vett, vaid tormituuled ajasid ka mere kõrgeks.

Pärnus tõusis meri üle kallaste ja linnalehmadest said korraga merilehmad, aga lehmade kinnipüüdjal jäid ümber müütiliste lainetest kerkinud merilehmade nõiaringid tegemata ja nad muutusid linnalehmadeks tagasi, seega jäi rikkus Pärnu rahva õuele tulemata.

Septembri neljas nädal: Tammetõrulahing

Postitas Looduskalender - E, 24.09.2018 - 08.08

Kirjutas Kristel Vilbaste, esitatud Vikerraadios

Fotod Arne Ader

Lodjapuu

Lodjapuu

Suur maalermeister – Sügis, on nüüd oma värvipaleti laiali laotanud, juba on vahtralatvades purpurit, kaskedel kerget kulda ja lodjapuul tulelõõma. Nii mõnigi metsatee lõhnab juba puulehtede lagunemise järgi, see õhk on nii rammus, et külva või lilledele laiali.

Ja lilled õitsevad tõesti taas, võililled, rooside rodu ja kitsekakargi raputab peenral oma uusi rohelisi lehti – et “õitseks veel korra sel aastal?”

Septembri kolmas nädal: jõhvikad

Postitas Looduskalender - E, 17.09.2018 - 11.11

Kirjutas Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

 

Nädalavahetusel on nüüd palju asju kokku korjatud. Üle ilma korjatud kokku see sodi, mida inimesed metsa alla ja vette pilluvad. Kas pole kummaline, et veel kolmkümmend aastat tagasi olime me üliõnnelikud, kui mererannast mõne võõraid kirju ja kirevust täis pakendi leidsime. See löödi naelaga saunapidude aukohale – oli selleks aakrikuks siis plekist õllepurk, välismaine plastist šampoonipudel või fooliumist kohvipakk. Küllap on siin mõtlemise koht, kas laseme tööstusel sellist pakendit edasi toota, või astume sellele ühiselt vastu.

Looduskalendri minutid Vikerraadios: Seeneaeg on käes

Postitas Looduskalender - N, 30.08.2018 - 08.08

Lugude autor Kristel Vilbaste loeb tekste ka Vikerraadios

Fotod Arne Ader

Haavapuravik

Haavapuravik

Esimene puravikukaste on söödud. Kase- ja haavapuravikud kergitavad oma kübaraid metsateede ääres. Kohati kohtame ka kukeseeni.

Kasepuravik

Kasepuravik

Ja siis on veel kõikjal mingeid imelikke seeni, millele nimegi ei oska anda, ammugi ei te me, kas nad süüa kõlbavad. Ja nii hakatakse otsima inimesi, kes teistest paremini seeni tunnevad, et nendega metsa minnes seenekorv kindlasti täis saada.

Looduskalendri minutid Vikerraadios: Rännurodu reas

Postitas Looduskalender - K, 29.08.2018 - 07.07

Lugude autor Kristel Vilbaste loeb tekste ka Vikerraadios

Fotod Arne Ader

Linavästrik

Linavästrik

Hommikul, kui läbi aknaklaasi välja vaatan, siis tervitab mind rõdult silpsudes veidi kössis linavästrikunooruk. Veel on mu aias siinsündinud. Need viimasena sündinud. Aga suurem osa linavästrikurahvast juba rändab. Nii need hallid päris linavästrikud, kui ka kollase kõhuga lambahänilased.

Porr

Porr

 

Puukoristaja

Looduskalendri minutid Vikerraadios: Takjasõda

Postitas Looduskalender - N, 23.08.2018 - 10.10

Lugude autor Kristel Vilbaste loeb tekste ka Vikerraadios

Foto Arne Ader

Villtakjas

Villtakjas

Takjavarred on nüüd kasvanud rinnuni, taimed ise nuppe otsani täis, mõnel kena lilla õieringki veel peas. Aga suurem osa igaveseses valmisolekus, et möödujal riidehõlmast või karvust haarata. Ja minema rännata.

Takjanupsud oma tüütuses haarata kõige liikuva järele meeldivad siiski kõigile. Keskajal oli kombeks kinkida takjaid, kui taheti kallimale märku anda, et oled valmis pealetükkivalt armastatu külge klammerduma.

Looduskalendri minutid Vikerraadios: Kährikud on teel

Postitas Looduskalender - K, 22.08.2018 - 11.11

Lugude autor Kristel Vilbaste loeb tekste ka Vikerraadios

Fotod Arne Ader

Kährik

Kährik

Kui autoga praegu ringi sõita, jääb silma, et teed on täis kährikulaipu. Küllap olete isegi mõnest pidanud mööda põikama või koguni autoga piruette tegema, et mõne loomakese elu säästa.

Kähriku nimi meis enamasti väga positiivseid emotsioone ei tekita, ilmselt laulu pärast, kus ta võõrliigina mägrapere välja tõrjus. Ometi toodi ta aastakümnete eest inimese poolt Eestisse just uhkuse pärast – kährikunahast müts oli tollal jõukuse staatus. Ilus ja karvane krae või siis müts oli paljude unistus. Kuigi märjaks saades see nahk haises päris jubedalt.

Selle haisu pärast jäävad allaaetud loomad ka teedele vedelema, teised röövloomad neid ei puutu.

Looduskalendri minutid Vikerraadios: Pasknäär tammetõruga

Postitas Looduskalender - T, 21.08.2018 - 09.09

Lugude autor Kristel Vilbaste loeb tekste ka Vikerraadios

Foto Arne Ader

Pasknäär

Pasknäär

Kas olete märganud, kui palju on sel aastal tammetõrusid. Hea tõruaasta pidi tooma paksu lumega talve.

Kuivus pudistas tõrusid maha juba juuli lõpus. Aga sellist tammetõru ei saa kaua taskus kanda, veel puitumata koor tõmbus kiiresti mustaks ja tõrukene kipra. Seega on neid veel vara korjata, nagu ka sarapuupähkleid, mille tuum alles üsna heinamaitsega.

Ometi on tõrude otsijaid juba palju. Eelkõige tassivad neid hõisates pasknäärid. Ja kuigi pasknääri nimi kõlab eesti keeles suhteliselt halvakõlaliselt, on ta väga ilus lind.

Proovige vahel mõne tamme juures lindu jälgida.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.