Looduskalender Vikerraadios

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Saula Siniallikad ( www.loodusemees.ee )

Eelmisel nädalal käisin allikatest rääkimas väikeses armsas Kurtna koolis Tallinna lähedal. Paigas, mille lähedal on linnulennu kaugusel ka Eestimaa kuulsamad allikad – Tuhala Nõiakaev ja Saula Siniallikad, teisi väiksemaid ja erilisi läheduses veel hulgaliselt. Karstialadel ju ikka kusagilt pulbitseb ja suliseb.

Ja üks särasilmne tüdruk küsis mu esinemise lõpus, kui olin neile rääkinud allikate ravitoimest, peidetud varandusest, ohverdamiskommetest ja allikate kaitsevaimudest, et kas ma ise ka mõnd allikavimu näinud olen.

Alati on just laste küsimused need, mis sügavamalt järele mõtlema panevad.

Ei. Ei ole ma neid näinud, aga nende kohalolekut olen tundnud.

Kirjutas ja Vikerraadio Ökoskoobis luges Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Lumikellukesed lumes  ( www.loodusemees.ee )

Loodame, et eelmise nädala lumi jäi selle kevade viimaseks.

Eilse õuesõppe päevaga algas suvepoolaasta. Selline aeg, kus saab edukalt kõiki töid väljas teha ja ka juba õues magada. Vanarahva tarkuse järgi nendes kuudes, kus r-täht sees, küll veel palja maa peal istuda ei tohi, sest võib saada maalised, mis kärna ja köhima ajavad. Seega ootame istumisega maikuu ära ja askeldame seni jalul ringi.

Kasvuaineid pungil täis juurikaga taimed sirutavad end nüüd kiiresti välja. Natuke naljakaski on vaadata end punaseks külmetanud lõdisevaid nõgeseid aianurgas. Naat on oma varesejalad laiali ajanud, võililledel isegi esimene õiepung näha.

Kirjutas ja Vikerraadio Ökoskoobis luges Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Metsvint ( www.loodusemees.ee )

Olete nüüd kindlasti kuulnud Eesti kõige arvukamat haudelindu – metsvinti? Ei ole koduõue või metsatukka, kus tema rõõmsat kevadlaulu ei kuule. Eestis pesitseb neid linde poolteist kuni kaks ja pool miljonit paari. See tähendab, et iga eestlase jaoks on meil olemas oma metsvindipaar, kes kusagile vahtraoksale pehmet sambla- ja suleseguset pesa ehitama hakkab. Ja kuigi arvatakse, et oma vintivat häält teeb ta vihma ettekuulutuseks, siis praegust “siit-siit-metsast ei saa mitte üks piirutikk” hõiskab ta küll suurest rõõmust.

Kirjutas, pildistas ja Vikerraadio Ökoskoobis luges Kristel Vilbaste

Ninasi jäämäed

Minu kodukandis Saardes ütleb vanarahvas kuldnoka laulul olevat viis viit, kuus kõõrutust ja seitse siidipeala sidumist. Enam kaunimalt ei saa ju öelda!  Aga see tihni-tähniline kullanokk pillab kevadel ka erilisi laulupärle.

Öeldakse, et kuldnokk laulab selle paiga laule, kus ta viimati laulukoolis viibinud on. Minu kuldnokapere on sel aastal tulnud laululuige meistriklassist. Armas luigutamine käib katuseharjas hommikutõusuga ja kui kuldnokaemagi ärganud on, siis läheb laul ägeda tiivasopsutamise ja nokanagistamisega eriti valjuks. Raske on sellise kontserdi ajal akent kinni panna, aga külmakraade on meil päikesetõusul õues veel üksjagu.

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Kaljo Põllu „Kahekesi“ sarjast „Kodalased“ (1973).

Eesti Kunstimuuseum.

Kevade algusest on mulle meelde jäänud üks pilt. Peipsi äärsest kodust. Pilt sõna otseses mõttes ja pilt ka vaatenurgana. Igal hommikul, kui trepist alla tulin, et minna kohvi tegema ja õue päikest tervitama, langes mu pilk Mikule kingitud Kaljo Põllu “Kodalaste” sarja graafilisele lehele “Kahekesi”. Ma ei tea, kuidas see meie peresse oli saanud, aga ta rippus teepoolsel palkseinal üsna pimedas nurgas. Talvisel ajal ma isegi natuke kartsin sellel laudkiigel hüppavaid paksus vammuses kodalasi ja seda vasakus nurgas istuva varese pilku. See oli talvise hämaruse ja halluse ning ajaseiskumise võrdkuju mu jaoks.

Kirjutas ja Vikerraadio Ökoskoobis luges Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Põldvarblased ( www.loodusemees.ee )

Mu tihasepesakasti ümber käib nüüd tõeline trall. Igal aastal siin pesitsenud põldvarblase kolmik on kohal ja peab ägedaid vaidlusi rasvatihastega. Ma ei tea, miks varblasi on alati kolm, kas on isavarblane nii uhke linnuke, et kaks emaslindu ei suuda tema võludele vastu panna? Või on üks varblasenoorik nii kena, et kaks meest on tema ilust lummatud. Põldvarblaste isas- ja emaslinnud on välimuselt väga sarnased ja vahet teha neil keeruline. Küll keerutab varblasekolmiku vahel musta kõhutriibuga rasvatihaseisand. Aga varblasete vastu ta ei saa. Nördinult kössitab ta linnusöögimajas ja näksab stressileevenduseks sihvkatera. Ainult pisem ja peene musta triibuga emaslind käib salamahti pesakasti seestpoolt uurimas, kui varblased „kodust“ ära on.

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Kibuvits ( www.loodusemees.ee )

Küllap tekitab kibuvitsa valimine selle aasta puuks paljudes inimestes hämmeldust, sest mis puu see kibuvits siis ikka on? Auväärse tiitli saamise põhjuseks ehk lihtsalt see, et omamaised puud on meil juba kord kõik seda tiitlit kandnud, sest aasta puud valitakse ajakirja Eesti Looduse eestvedamisel juba 1990ndatest.

Ja kuigi kibuvitsal pole ühtset tüve, mis on puu tunnuseks, siis on ta meie rahvale ikka oluline olnud. Ja eelkõige lastele on ta ikka puuna tundunud.

Kirjutas ja Vikerraadio Ökoskoobis luges Kristel Vilbaste

Päikseline hommik Käsmus. Kuvatõmmis Margossa, LK foorumist

Kevad tuleb kukesammul aina lähemale ja igavene võitlus rohelises kleidis Kevade ja härmas habemega Talve vahel kestab veel mõnda aega.

Aga eelmise nädala plusspäevades oli juba tunda tõelise kevade lõhna. Kui teil just parasjagu nohu ei ole, siis kindlasti tundsite seda? Lumehange alt äsja väljatulnud murupind nägi välja kui äsjasündinud vasikas, üsna lapiline ja vedi ligane. Aga siis kuivatas päevasoe heinakõrred - kogu kulusema kraami ja selle igihalja, mis lume all püsinud. See päikeses küpsetatud maa lõhnas kevade järgi.

Kirjutas ja Vikerraadio Ökoskoobis luges Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Lumikelluke (www.loodusemees.ee)

Veendunud aiainimesena hakkan mina kevadet otsima ikka maast. Ja eelmisel nädalal kihutas lumikate meeletu kiirusega olematusse. Selle alt sulas välja igasugust rohelist, sigrisagrilised raudrohulehed, nurmikalibled ja... täiesti toekad rohelised võilillelehed, millel väike õienupsukegi kaenlas. Hang selle rohelise ilu kõrval on siiski põlvekõrgune ja aegajalt tõmbab pakane talle pehme lumeteki peale. Kuid kevadpäikese kuumad kiired suudavad lume sulatada ka miinuskraadides.

Kirjutas ja Vikerraadio Ökoskoobis luges Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Käes on aeg, kus ka kõige osavamad ilmaennustajad ei julge ilma ennustada. Sest ennustatud soojast kevadpäevast võib hetkega saada hange-tekis südatalv.

Lumikelluke (www.loodusemees.ee)