Linnulauluraadio päeva lind

Toimetab Hannes Margusson

Foto Arne Ader

Musträhn ( www.loodusemees.ee )

Musträhn       Dryocopus martius

Toimetab Hannes Margusson

Foto Arne Ader

Vainurästas ( www.loodusemees.ee )

Vainurästas       Turdus iliacus

Meie inimeste suhtes julgemate, aga väikseimate rästaste vanalinde sulestiku järgi eritada ei ole võimalik. Vainurästa heaks tunnuseks on hele kulmutriip. Seljasulestik tumepruun ja alapool loodusvalge, aga silma hakkavad punakaspruunid küljed.

Täiesti tavaline kõikjal, pesitsedes sega- ja lehtmetsades, parkides ja kalmistutel.

Toimetab Hannes Margusson

Foto Arne Ader

Must-lepalind  ( www.loodusemees.ee )

Must-lepalind        Phoenicurus ochruros

Nö uustulnuk viimase poole sajandi jooksul, pesitsejaid võib olla juba üle kümne tuhande haudepaari  ja seda polegi nii vähe sest tegu on inimkaaslejatega. Tegutsetakse linnade ja asulate kivimajade ümbruses sest oma kodumaal Lääne- ja Kesk-Euroopas pesitseti mägedes, mida siin asendavad paneelelamud, tööstus- ja majandushooned, aga maapiirkondades maha jäetud põllumajandushooned, varemed ja ka kirikud. Pesad rajatakse hoonete õõnsustesse. Tegutseb putukaid püüdes hästi märgatavalt majaseintel, aga püüab saaki ka õhust ja otsib maapinnalt.

Toimetab Hannes Margusson

Foto Arne Ader

Kanepilind ( www.loodusemees.ee  )

Kanepilind        Carduelis cannabina

Kultuurmaastike väikesed pruunikashallid laululinnud. Isaslindude laup ja rindmik on kevadel vähem märgatavate punakate sulgedega, aga suletippude kuludes paistab suvel punane rind rohkem silma Emaslinnu rindmik tumedatriibuline.

Toimetab Hannes Margusson

Foto Arne Ader

Laulurästas ( www.loodusemees.ee )

Laulurästas       Turdus philomelos

Meie metsalooduse arvukaim rästaliik ja koos vainurästaga pisemad rästaste esindajad.

Laulurästast on kutsutud „abiööbikuks“, aga ta saabub ööbikust pea kuu aega varem. Kui on kahtlus ja laulvat lindu pole näha, siis laulurästas laulab okaspuudel ladvas, aga ööbik eelistab lehtpuid või võsa.

Toimetab Hannes Margusson

Foto Arne Ader

Sookiur ( www.loodusemees.ee )

Sookiur        Anthus pratensis

Soo- ja metskiurud on omavahel väga sarnased, aga veid pisemad ja tumedama sulestikuga. Kui sookiurud pesitsevad niisketel avamaastikel, siis metskiurud metsastes ja hoopis kuivematel aladel.

Putuktoidulised sookiurud tegutsevad põhjusega maapinnal ja lendavad madalalt ning kiirete tiivalöökidega.

Sookiuru häälitsus ja kutsehüüd on paljudele linnuhuvilistele teada ja tuttav.

Helinäidis: häälitsus

Toimetab Hannes Margusson

Foto Arne Ader

Laanepüü ( www.loodusemees.ee )

Laanepüü         Tetrastes bonasia

Laanepüüd on meie põlislooduse linnud. Väga paiksed, monogaamsed (lauldakse ja esinetakse vaid oma kanale) ja viljakad (kana võib haududa kuni kümmet muna), aga maapinnal pesitsejatel vaenlaste nimekiri on pikk.

Püükuke mängulaul on tasane vilistamine, vahel ka sidistamine. Kaugele see ei kosta metsas vast paarsada meetrit. Kukk võib vilistada nii puuoksal, kui maapinnal kõndides ja kana vastab kukele mängu aegu veidi madalama vilega.

Helinäide:

Toimetab Hannes Margusson

Foto Arne Ader

Väike-lehelind ( www.loodusemees.ee )

Väike-lehelind        Phylloscopus collybita

Välimuselt on väike-lehelind äravahetamiseni sarnane oma sugulase salu-lehelinnuga, aga nimitegelase laulu pole võimalik kellegi teisega segi ajada. Sarnase sulestikuga pisilindude sugupoolte kaal jääb alla kümne grammi.

Pesitsemisel eelistatavad linnud kuuse-segametsi, aga sobivad teisedki metsatüübid ja nende laulu kuuleme ka parkides ja kalmistutel.

Toimetab Hannes Margusson

Foto Arne Ader

Käblik ( www.loodudemees.ee )

Käblik     Troglodytes troglodytes

Toimetab Hannes Margusson

Foto Arne Ader

Väike-kirjurähn ( www.loodusemees.ee )

Väike-kirjurähn         Dendrocopus minor

Väike-kirjurähn (10:30, 20.04, Pühajärve)

Väike-kirjurähnid valivad oma elupaikadeks vanemad leht- või segametsad, pargid, kalmistud. Heade pesitsuspaikadena võime nimetada veekogude kaldaalade lepikuid, aga suurtes metsades me väike-kirjurähne ei leia.

Väike-kirjurähnid on umbes varblase mõõtu, kui isaslinnu lagipead ehib punane laik, siis emaslinnul sarnane puudub.

Väike-kirjurähni kevadise lauluna kuuleme pikka „piipitamist“