Linnulauluraadio päeva linnud.
Linnulauluraadio päeva linnud.
Toimetab Hannes Margusson
Fotod Margit Mõttus ja Arne Ader
Vette kukkunud piiritaja pärast sulgede kuivatamist ( www.loodusemees.ee )
Piiritaja ehk piirpääsuke Apus apus
Pruunikasmustja sulestikuga piiritajate saabumine rändelt jääb maikuu keskpaigale, kui lendab juba toitumiseks piisavalt putukaid. Linnalinnalindudena neid ka märgatakse sest ka uute ehitiste juures leidub neile pesitsuskohti ja seetõttu on ka arvukus suurenenud.
Suur-kirjurähn Dendrocopos major
Meie poolt sagedamini kohatav rähn, seda pea suvalises metsas, pargis või kalmistul. Väiksematele värvulistele teeb suur-kirjurähn pesitsemise ajal muret. Pesaröövel käitub häbematult ja võib vajadusel isegi pesaava suuremaks raiuda.
Musträstas Turdus merula
Tihti maapinnal toitudes ja hüpates tegutsevate musträstaste välimust pole vist põhjust kirjeldada, kuigi neid vahel kuldnokkadega segamini aetakse.
Väike-kärbsenäpp varem väiketikk Ficedula parva
Väike-kärbsenäpid jäävad võimalusel truuks pesitsuspaigale, milleks varjulised kuusikud või kuuse segametsades.
Ainult kahe, kolmeaastane väike-kärbsenäpi täiskasvanud isaslind oma oranshika kurgu- ja pugualaga meenutab välimuselt „pisikest punarinda“. Aasta vanused isaslinnud sarnanevad tagasihoidliku sulestikuga emaslindudele.
Hallpea-rähn ehk hallrähn Picus canus
Roherähnid elutsevad pigem lehtmetsades või leht-segametsades, eelistades lodu-sanglepikuid, lammimetsi, puisniite, aga ka parke või kalmistuid. Tuttavad linnud talilinnukaamera vaatajatele ja seega ei hakka me vanalindude välimust kirjeldama ja huviline saab seda proovida iseseisvalt Arne fotode järgi.
Kadakatäks Saxicola rubetra
Päris kogenud linnuhuvilisel võib kadakatäksi laulu järgi tunnistamine vahel keeruliseks osutuda. Muidugi on abiks, kui on võimalus samal ajal kadakatäksi vaadelda sest linnud istuvad sageli varjamatult kas aial, mõnel traadil, põõsal või rohttaimedel.
Toimetab Hannes Margusson
Video Ahto Täpsi
Foto Arne Ader
Kägu Cuculus canorus
Juba nädala eest saime veebikaamerate vahendusel kuulda õhtusel ajal kuulda käo arglikku ja lühidaid „kukkumisi“, aga ilmad olid külmad. Vahtrad õitsevad, ilmad läksid soojaks ja kägude kukkumine kogub hoogu.
Eestis on käod laialt levinud, elutsedes väga erinevat tüüpi metsades, puissoodes, parkides jm.
Copyright 2025 · Looduskalender
Designed by Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.