Kaitsealad

Kirjutas Helen Kivisild, Keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist

Ilmus Karula rahvuspargi infolehe Karula rahvuspargi elanikele potsatab mitu korda aastas postkasti rahvuspargi infoleht Tarupettäi. Lehes jagatakse teavet rahvuspargi alal toimuvast, vahel selgitatakse kaitse-eeskirja punkti või seadust. Omal kohal on lood inimestest, loodusest ja ajaloost ning teated planeeritavatest üritustest.

Uues, 74. infolehes: LINK

kirjutatakse muu hulgas järvede arengust ja kalastikust, Rebäsemõisa ja Mäekonnu vaatetornidest, üraskikollete kaardistamise tulemustest ning vanadest küla- ja talunimedest Kaika kandis.

Tekst Kaja Lotman, Keskkonnaameti looduskasutuse osakonna nõunik

Kalastajad Tuudi jõel

Matsalu rahvusparki jäävad jõed on kalastajate seas väga populaarsed, aga kalale minnes tuleb meeles pidada, et rahvuspargi kaitse-eeskiri seab kalapüügile ja liikumisele rea piiranguid.

Enne kalavetele minekut tuleb soetada Matsalu rahvuspargi kalastuskaart ja hoolega jälgida, kus tohib kalastada ja kus mitte. Näiteks on kaldalt püük lubatud 15. märtsist kuni 10. maini järgmistes piirkondades: Raana jõel, Liivi jõel, Kasari jõel Säina sonnist kuni Liivi jõe suudmeni, Kasari jõel Karjamaa augu juures, Kloostri sadamas, Kasari jõe lõunakaldal Kloostri silla juures ja Rõude jõel Rõude silla juures (allpool oleval kaardil punasega tähistatud joonte juures).

 Kirjutas ja pildistas Anne-Ly Fersel, Keskkonnaameti keskkonnahariduse büroo spetsialist

Alutaguse mets

Märtsikuu viimasel päeval toimunud Alutaguse rahvuspargi kootöökogus oli arutelul Eestimaa Looduse Fondi (ELF) ettepanek laiendada rahvuspargi piire. Alutaguse rahvuspark moodustati 2018. aastal peamiselt suuri soostikke hõlmavate kaitsealade baasil. Ühingu hinnangul ei taga see piisavalt Alutaguse väärtuslike metsade kaitset. Virtuaalsele kohtumisele oli kogunenud üle viiekümne osaleja. Esindatud oli kohalikud maaomanikud, Erametsaliit, Eesti Looduskaitse Selts, Keskkonnaministeerium, RMK, Alutaguse Vallavalitsus, Keskkonnaamet jt.

Enri Uusna ja Krista Kingumets on Keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialistid

Pildistas Margit Turb

Tammispea rändrahn Lahemaal

Tõlgendaja, vahendaja, õpetaja, klienditeenindaja, meelelahutaja, korraldaja – need märksõnad ei kõla võõralt vast ühelegi giidile. Ühes võib olla kindel – giidi õlul on mitu rolli. Et selle kandmisel jõud ei raugeks, tuleb enda teadmisi ja oskusi pidevalt täiendada. Kui jätta kõrvale elukestev õpe selle erinevates vormides, on giidi enesearenguks ja tunnustatud giidiks saamiseks olulised kaks võimalust: giidikutse omandamine ja konkreetse piirkonna atesteering.

Kaja Lotman, Keskkonnaameti looduskasutuse osakonna nõunik

Peame endid looduslähedaseks rahvaks. Juba omariikluse idee arenguga hakati üha enam tähelepanu pöörama meid ümbritseva keskkonna väärtustamisele ja kaitsmisele. Eesti vabariigi esimestel kümnenditel kujunesid looduskaitse sümboliteks tammeleht ning kaks tähte – L ja K.