Kaitsealad

Kaitsealade uudis

Pildistas K. Kingumets

Rannikuala Lahemaal ilmestavad poolsaared, lahed ja hulgaliselt väikesaari, millest suurim on Mohni saar

Ümmargused tähtpäevad ei ole Eesti rahvusparkide seas seni kuigi sage nähtus. Eesti kuuest rahvuspargist naudivad hiliseid kahekümnendaid Karula, Soomaa ja Vilsandi. Peagi jõuab meheikka ka Matsalu rahvuspark. Alutaguse teeb alles lapsesamme. Viiekümne aastaseks ei ole seni saanud veel ükski Eesti rahvuspark, kuid Lahemaal on see vaid loetud päevade küsimus.

1. juunil jõuab Eesti esimene rahvuspark poole sajandi verstapostini.

Keskkonnaamet teavitab

Foto Arne Ader

Vaatlustorn Nigula rabas ( www.loodusemees.ee )

Keskkonnaamet palub looduses liikujatel vastutustundlikult käituda

Kevad ja suvi on looduses tundlik aeg, mil on eriti oluline liikuda, telkida ja lõket teha selleks ette nähtud kohtades, eriti hoolas tuleb olla looduskaitsealadel. Keskkonnaamet palub inimestel loodusesse puhkama minnes ümbrusega lugupidavalt käituda.

„Looduses käib praegu pesitsemise ja pulmade periood, mil loomad-linnud on häirimisele eriti tundlikud. Paljud RMK ettevalmistatud matkarajad asuvad rahvusparkides ja kaitsealadel, kus on eriti oluline arvestada loodusväärtuste kaitsega,“ ütles Keskkonnaameti looduskasutuse osakonna nõunik Kaja Lotman.

Tekst ja foto Sandra Urvak, Keskkonnaameti kultuuripärandi spetsialist Soomaa rahvuspargis

Lootsiku õõnestamine Poldi talu heinamaal

Fotonäitus tutvustab UNESCO vaimse kultuuripärandi nimistusse pürgivat lootsikukultuuri

3. maist alates on Soomaa kandis võimalik näha fotonäitust „Soomaa ühepuulootsik“, mis tutvustab siinse ühe vanima veesõiduki valmistamist ja kasutamist. Maikuus on näitus üleval Pärnumaal Suurejõe rahvamajas, misjärel ringleb see aasta lõpuni piirkonna kultuuri- ja rahvamajades. Idee autoriteks ja koostajateks on loodusturismi ettevõtja ja ühepuulootsikumeister Aivar Ruukel ning Soomaa rahvuspargi kultuuripärandi spetsialist Sandra Urvak.

Kaitsealad kutsuvad registreeruma ja osalema

7. mail kell 14.00-15.30 (Eesti aja järgi) toimub üle-euroopaline veebiseminar loodusturismi teemal „Miks ja kuidas muuta loodus ligipääsetavamaks?“

Kaitsealad, väärtuslikud maastikud ja üksikobjektid on meie rahvuslikud väärtused, mis on olulised keskkonnahariduse ja loodusturismi sihtkohad ning mis aitavad kaasa meie elukvaliteedi parandamisele. Kuid kas need on kõigile kättesaadavad?

Kirjutas Helen Kivisild, Keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist

Ilmus Karula rahvuspargi infolehe Karula rahvuspargi elanikele potsatab mitu korda aastas postkasti rahvuspargi infoleht Tarupettäi. Lehes jagatakse teavet rahvuspargi alal toimuvast, vahel selgitatakse kaitse-eeskirja punkti või seadust. Omal kohal on lood inimestest, loodusest ja ajaloost ning teated planeeritavatest üritustest.

Uues, 74. infolehes: LINK

kirjutatakse muu hulgas järvede arengust ja kalastikust, Rebäsemõisa ja Mäekonnu vaatetornidest, üraskikollete kaardistamise tulemustest ning vanadest küla- ja talunimedest Kaika kandis.

Tekst Kaja Lotman, Keskkonnaameti looduskasutuse osakonna nõunik

Kalastajad Tuudi jõel

Matsalu rahvusparki jäävad jõed on kalastajate seas väga populaarsed, aga kalale minnes tuleb meeles pidada, et rahvuspargi kaitse-eeskiri seab kalapüügile ja liikumisele rea piiranguid.

Enne kalavetele minekut tuleb soetada Matsalu rahvuspargi kalastuskaart ja hoolega jälgida, kus tohib kalastada ja kus mitte. Näiteks on kaldalt püük lubatud 15. märtsist kuni 10. maini järgmistes piirkondades: Raana jõel, Liivi jõel, Kasari jõel Säina sonnist kuni Liivi jõe suudmeni, Kasari jõel Karjamaa augu juures, Kloostri sadamas, Kasari jõe lõunakaldal Kloostri silla juures ja Rõude jõel Rõude silla juures (allpool oleval kaardil punasega tähistatud joonte juures).

 Kirjutas ja pildistas Anne-Ly Fersel, Keskkonnaameti keskkonnahariduse büroo spetsialist

Alutaguse mets

Märtsikuu viimasel päeval toimunud Alutaguse rahvuspargi kootöökogus oli arutelul Eestimaa Looduse Fondi (ELF) ettepanek laiendada rahvuspargi piire. Alutaguse rahvuspark moodustati 2018. aastal peamiselt suuri soostikke hõlmavate kaitsealade baasil. Ühingu hinnangul ei taga see piisavalt Alutaguse väärtuslike metsade kaitset. Virtuaalsele kohtumisele oli kogunenud üle viiekümne osaleja. Esindatud oli kohalikud maaomanikud, Erametsaliit, Eesti Looduskaitse Selts, Keskkonnaministeerium, RMK, Alutaguse Vallavalitsus, Keskkonnaamet jt.

Enri Uusna ja Krista Kingumets on Keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialistid

Pildistas Margit Turb

Tammispea rändrahn Lahemaal

Tõlgendaja, vahendaja, õpetaja, klienditeenindaja, meelelahutaja, korraldaja – need märksõnad ei kõla võõralt vast ühelegi giidile. Ühes võib olla kindel – giidi õlul on mitu rolli. Et selle kandmisel jõud ei raugeks, tuleb enda teadmisi ja oskusi pidevalt täiendada. Kui jätta kõrvale elukestev õpe selle erinevates vormides, on giidi enesearenguks ja tunnustatud giidiks saamiseks olulised kaks võimalust: giidikutse omandamine ja konkreetse piirkonna atesteering.

Kaja Lotman, Keskkonnaameti looduskasutuse osakonna nõunik

Peame endid looduslähedaseks rahvaks. Juba omariikluse idee arenguga hakati üha enam tähelepanu pöörama meid ümbritseva keskkonna väärtustamisele ja kaitsmisele. Eesti vabariigi esimestel kümnenditel kujunesid looduskaitse sümboliteks tammeleht ning kaks tähte – L ja K.