Kaitsealad

Pärnus arutleti looduse ligipääsetavusest erivajadustega inimestele

Keskkonnaamet annab teada

Kuulame pilliroo sahinat. Pildistas P. Eensoo

Laupäeval, 14. augustil tähistasime üleriigilist Eesti looduse päeva. Pärnus pöörati sel korral tähelepanu looduse ligipääsetavusele ehk sellele, kuidas loodusobjekte erivajadustega inimestele kättesaadavamaks muuta.

Seminaripäeva esimeses pooles jagasid Christel Sogenbits mittetulundusühingust Pane oma meeled proovile, Toomas Mihkelson Pärnu Puuetega Inimeste Kojast ja Silver Pulk Pärnu Pimedate Ühingust näiteid seni tehtust ja mõtteid loodusobjektide ligipääsetavuse parandamiseks. Põhiliseks kõlama jäänud seisukohaks oli, et ligipääsetavamaks tuleb teha eelkõige olemasolev taristu. Väga oluline on seegi, et infostendidel, veebilehtedel ja muudel teabelahendustel oleks arvestatud ka erivajadustega inimestega.

EKA tudengid mõõdistasid Soomaal Adojaani talu hooneid

Kirjutas ja pildistas Sandra Urvak, Keskkonnaameti kultuuripärandi spetsialist

Adojaani talu

5.–9. juulini mõõdistasid ja joonestasid Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna tudengid Soomaal Riisa külas asuva Adojaani talu hooneid. Mõõdistuspraktikat juhendas puusepp ja restauraator Joosep Metslang.

Lahemaa rahvuspark - 50

Keskkonnaamet kutsub osalema

Pildistas Maili Roio

Laeva Naissaare vrakk

Nädalavahetusel, 7. ja 8. augustil toimub üritustesari Lahemaa rahvuspargi 50. sünnipäeva puhul. Tutvustatakse nii Lahemaa arhitektuuri, merekultuuri kui ka muusika ajalugu.

Laupäev algab Kolga mõisas kultuuripärandit tutvustava üritusega „4 mõisa, 4 arhitekti“. Lahemaa rahvuspark rajati 50 aastat tagasi ning selle rajamine andis tõuke rahvuspargi mõisate korrastamiseks. Arhitekt Fredi Armand Tomps räägib mõisate ja külade inventeerimisest ja Sagadi mõisa restaureerimisest, Urmas Arike kõneleb Vihula mõisast, Aarne Kann Palmse mõisast ja Peeter Püssim Kolga mõisast.

Laupäeval toimub ka Leesi rahvamajas pillipäev. Ansambel Uurikad esitavad kohaliku laulu- ja pillimängukultuuri lugusid tänapäevasel moel.

Karula kandi elanike ja sõprade suvine kokkusaamine Ähijärvel

Osalema kutsub Lilian Freiberg, Keskkonnaameti kultuuripärandi spetsialist

Pildistas Merike Tsimmer

Ähijärve simmanil

Ähijärve ääres Võrumaal on suviseid pidusid peetud ammustest aegadest peale, veel enne seda kui Karula rahvuspark loodi või Ähijärvel pood töötas. Hoiame seda traditsiooni elus, et igal suvel oleks Karula elanikel ja sõpradel põhjust tulla üheskoos Ähijärvele, et veeta mõnus suvepäev rahvuspargi südames.

Sel aastal on nii kohalikud kui külalised oodatud kokku saama reedel, 30. juulil 2021. Alustame kell 11 Ähijärve regatiga, kus võib osaleda ilma mootorita ujuvalusega.

Päeva teises pooles, algusega kell 14 saab proovida taimede ja taimsete pigmentidega trükki tekstiilikunstnik Janika Solmanni juhendamisel. Õpituppa on vaja ennast eelnevalt kirja panna tel 517 2646 (Lilian).

Puhka looduses vastutustundlikult – kõik, mida teed, tuleb endale tagasi

Keskkonnaamet tuletab meelde

Kaitsealal on lõkke tegemine selleks ettevalmistamata kohas keelatud

Suvel suureneb linnalähedaste matkaradade ja kaitsealade külastatavus ning et kõik puhkajad saaksid ühtemoodi nautida Eestimaa puhast loodust, on vajalik ka kõigi loodust hoidev käitumine.

Veetes puhkust kodumaises looduses mõne kaitseala territooriumil, tuleb järgida ka selle ala kaitseks seatud piiranguid. Need on paika saanud kaitsealale iseloomuliku looduse hoidmiseks.

Karula kutsub kaasa mõtlema elu rikkusest ja elurikkusest

Keskkonnaamet kutsub osalema

Pildistas Margit Turb

Karula maastik koos mudakonna lompi puhastavate Karula noorte looduskaitsjate ja „Navitrolla pilvedega“

10. juulil, laupäeval on Karula rahvuspargis avatud talu- ja metsaateljeed, toimuvad paigamaagilised retked, räägitakse lugusid ja kõneldakse tähtsat juttu tähendustest.

Alustame juba hommikul kell 9 Ähijärvelt, et minna koos loodusfotograaf Janek Joabiga tema metsaateljeesse. Janek Joabi võib pidada Karula looduse ja maastiku ihufotograafiks. Janek teab tema tujusid ja peidetud kumerusi ning millise valguse käes Karula olemus kõige paremini välja tuleb.

Märka loodust jaaniööl

Kirjutas Kaja Lotman, Keskkonnaamet

Pildistas Helen Kivisild

Jaanipäeva kimp

Jaanipäeva ettevalmistused on täies hoos. Õige pea veedame enda lähedastega jaanitule ääres jaaniõhtut ja -ööd. Kutsume seejuures märkama meid ümbritsevat loodust.

Jaanipärja punumiseks leia õied niidu servaalalt ja pärga punudes õpi tundma nende nimed. Määramisel on heaks abiks mitmed taimeäpid, näiteks Flora Incognita.

Looduslikel niitudel, karjamaadel, teeservades ja metsaäärtes võib just jaanipäeva paiku märgata öösel rohus helendavad tulukesi. Jaaniussikesed ehk jaanimardikate emasisendid on süüdanud mõnedeks öödeks oma valgustuse, et lennuvõimelistele isastele endast märku anda. Helendumise tippaeg on juunis ja juulis. Eriti soodsatel aastatel on helenduvaid jaaniusse nähtud isegi septembris. 

Soomaa rahvuspargi kaitsekorralduskava uueneb

Kaitsealade uudis, pildistas Meelis Suurkask

Kikepera raba Soomaa rahvuspark

4. juunil kell 15 toimub Soomaa rahvuspargi looduskeskuse hoovis kaitsekorralduskava uuendamise algatamise koosolek. Koosolekule on oodatud kõik huvilised, kes soovivad öelda sõna sekka Soomaa rahvuspargi külastus- ja kaitsekorralduslike tööde planeerimisel.

RSS voog: Kaitsealad - asu jälgima

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.