Video

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Inimeste erinevad iseloomud on meile mõistetavad – puutume ju iga päev oma kaaslastega kokku. Teades iseloomu, oskame ennustada, kuidas ta erinevates olukordades hakkama saab. Viimastel kümnenditel on teadlased üha enam pööranud tähelepanu ka loomade isiksusele.

Ilmselt olete täheldanud, et igal koeral, kassil või ükskõik, millisel lemmikloomal on oma iseloom. Ka vabas looduses elavate loomade isiksusuuringutest on tänaseks teada, et isiksus on otseselt seotud isendi käitumise ja tema kohasusega. Need tunnused võivad aidata mõista, miks ühed saavad teistest teatud keskkonnas paremini hakkama.

Video salvestas Ahto Täpsi

Foto Arne Ader

Videol nähtav laanepüü on toitudes peenikestel kaseokstel minetanud ümbritseva suhtes tähelepanu

Laanepüü        Tetrastes bonasia

Meie looduse suuremate metsaalade põlisasukad on üldjuhul kõige võõra suhtes arglikud. Metsiste väiksemad sugulased, aga seejuures meie arvukaimad kanalised.

Läbi aasta tegutsetakse oma pesapaikade läheduses: peamiselt segametsades, kus kasvavad nii lepad, kased, haavad, kui sarapuud sest nende puude pungadest, urbadest ja võrsetest toitutakse talvisel ajal.

Video salvestas Ahto Täpsi

Foto Arne Ader

Just vanemates kuusikutes tegutsevad laanerähnid leiavad oma kõhutäie metsakahjureid otsides ja puudel tegutsetakse äärmise põhjalikkusega

Laanerähn ehk kolmvarvas-rähn         Picoides tridactylus

Laanerähnid asustavad peamiselt meie vanemaid loodusmetsi, kuhu tänapäevaste metsamasinate ligipääs raskendatud ja nii pole ka laanerähnide elupaiku suudetud veel eriti vähemaks raiuda.

Video salvestas ja kommenteeris Villu Karjus

Pärnumaa sügiseses männimetsas liikus metsis ümber minu ringe tehes aiva lähemale ja lõpuks ka ründas üritades kahel korral mulle pähe lennata. Mõistetavalt jäi ründehetk videost välja sest pidin end raevunud linnu eest tõsiselt kaitsma.

Metsis ehk mõtus      Tetrao urogallus

Video salvestas Ahto Täpsi

Värbkakk       Glaucidium passerinum

Ikka hommiku- ja õhtuhämaruses, aga ka päeval sest esiteks ööaegu võib värbkakk sattuda teiste suuremate just kakuliste jahisaagiks. Vähemtähtis pole ka see, et nende kuulmine jääb teistele kakulistele alla, seega peab enese elatamiseks kasutama nägemise abi.