Video

VIDEO: tedremängu algatused

Video salvestas Ahto Täpsi

Foto Arne Ader

 

Piilse Virumaa

 

Teder        Tetrao tetrix

 

Aastatega on ilmastik ikka muutunud sest viimastel aastatel on tedrekuked mängu alustanud sobivate ilmade korral juba veebruarikuus.

Mõnekümne aasta eest püstitati vaatlusonn või -telk tedremängu vaatlemiseks naistepäeva paiku. Aegsasti enne mängu, et „uus rajatis“ linde ei häiriks. Tänavune talv on nagu ta on, aga küllap tuleb veel külmasid, mis tedrekukkede „mängulusti“ kahandavad. Ei tea me sedagi, kuidas tedrekanad asjasse suhtuvad?

VIDEO: ronkade "sõbrapäev"

Video Looduskalendri arhiivist, merikotkaste söödaplatsilt

 

 

Ronk ehk kaaren       Corvus corax

 

Sulestik on ronkadel must, võimas nokk must, jalad mustad, kas ka silmad – ei need on tumepruunid. "Ronkmustade" lindude sulestikus näeme hea valgusega nii rohekat, kui sinakaslillat metalset helki. Kehapikkust keskmiselt kuuskümmend sentimeetrit ja kaalu üle kilo. Tiivad suhteliselt kitsad , aga siruulatust kuni meeter kolmkümmend sentimeetrit.

Rebased kurameerivad

Foto Arne Ader

Video Ahto Täpsi

Rebased kurameerivad

Rebased kurameerivad

 

Punarebane ehk rebane        Vulpes vulpes

 

Möödunud suve lõpust, kui rebasekutsikad vanaloomade hoole alt väljusid elutsetakse eraklikult. Nn oma territooriumi märgistades, mille suuruseks võib olla umbes kümme ruutkilomeetrit.

Kuidas on võimalik „maaomaniku“ sugu määrata? Kui leiad lumisel ajal rebase jälgi pidi kõndides uriinilaigu, saab asi selgemaks: juhul, kui mingi kännu, mätta või puhma juures on jalga tõstetud saab tegu olla isasloomaga. Emasloomad kükitavad koerlastele omaselt, siis jääb kollane laik tagajalgade vahele.

VIDEOD: põtrade talvisest elukorraldusest

Videod salvestasid Ahto Täpsi ja Kalle Pihelgas

 

Traavile läinud inimest märganud kari. Videost näeme, et noorem põdrapull kannab veel sarvi, tavaliselt on põdrapullid veebruarikuuks „nudipäised“.

 

Euroopa põder ehk põder       Alces alces

 

Milliseid loomi küttisid toiduks meie esivanemad? Üheksa tuhande aasta tagused luuleiud kinnitavad: toiduks tarvitati nii põdra-, kui kopraliha.

Suure pea, kongnina ja habemetuustiga põtru võime pidada meie looduse majesteetlikumateks imetajateks.

RSS voog: Video - asu jälgima

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.