Video

Videod Marko Kübarsepp ja Ahto Täpsi

Videoklipis näeme huntide territooriumi märgistamast. Dominantsed hundid ehk siis karja juhtloomad kasutavad uriinimärgistele lisaks tihtipeale ka maapinna kraapimist. Nii on märgistuskoht visuaalselt silmatorkavam ning kannab eneses lisaks ka varvaste lõhnanäärmetest eralduvale odöörile erinevat teavet. Videoklipis maapinda kraapiva isendi puhul on tegemist dominantse emasloomaga. Lisaks huntidele on konkreetse kuusepuu juurde oma" märgi maha" jätnud nii metsnugis, kährik, rebane kui ka ilves. Viimane eelistab "tagasihoidlikule" kuusepuule pigem murdunud haavaroigast

Hunt ehk susi       Canis lupus

Tänavune talv on siiani olnud pea kõikjal lumetu, aga nüüdseks võib kohati „jäljeraamatut“ päris hästi lugeda ega musta maaga poleks hakanudki meie kiskjate tähtsündmusi kirjeldama.

Video salvestas Ahto Täpsi

Foto Arne Ader

Maakotkad raipel

Kaljukotkas ehk maakotkas         Aquila chrysaetos

Pesitsevate vanalindude arvukus on meie looduses väike – kuuskümmend paari või veidi rohkem. Talvist arvukust hinnatakse sajale, kuni paarisajale isendile. Laiemalt hulguvad lähiriikides ringi noorlinnud, tavaliselt saab suvega lennuvõimeliseks kotkapesast ainult üks poeg.

Pildi napsas IceAge, LK foorumist

Video salvestas Ame, LK foorumist

Fotod Arne Ader

Rohevindipaar

Rohevindid tulevad einestama pikalt ja põhjalikult….

Video salvestas Bea, LK foorumist

Inimese tegutsedes ei lähe puukoristaja kaugele

Puukoristaja        Sitta europaea

Reedest kuni pühapäevani kestab suur Talvine aialinnuvaatlus 2017.

Osalemine on imelihtne - pane tunni aja jooksul kirja kõik kohatud linnuliigid (näiteks oma koduse toidumaja juures). Ankeeti märgitakse igast liigist vaid suurim korraga kohal olnud isendite arv. Lustlik kogu pere ettevõtmine.

Vaatlused saab edastada online ankeedi kaudu. Kõik vajaliku leiad talvise aialinnuvaatluse kodulehelt: http://www.eoy.ee/talv/

Video salvestas Urmas Lett, www.eenet.ee

 

Merikotkas        Haliaeëtus albicilla

Nii ongi, et tead kes tegi, aga korrastamist peame korraldama ise.

Terve meie sügiseselt talvisel ajal on „üks tormilm järgmist taga ajanud“. Õhu- ja veesooja jagub paari soojakraadi ringis. Peatselt on oodata hallhüljeste poegimisaega, näis kas annab kaamerapilt korda seada?