looduskalender.ee

 

Porr

 

 

Porre tavapärastel talvistel lindude söötmiskohtadel me ei kohta, küll aga parkides, kalmistutel või kuuse-segametsades. Sageli seltsitakse tihasesalkadega, kus nad hakkavad oma toitumistavade tõttu silma.

 

Haruharva näeme neid maapinnal või puude peenematel okstel tegutsemas. Lennatakse puuvõrale suht maapinna lähedal ning alustatakse liikumist ladva suunas. Spiraalse liikumise käigus kontrollitakse hoolikalt üle nii koorepraod, kui tüvesamblike „peiduurkad“ - otsitakse talvituvaid selgrootuid või putukaid ja seda umbes poole puu kõrguseni. Üks puu kontrollitud, „sukeldub“ lind pea ees sõna otseses mõttes järgmise puu tüvele ning kõik kordub sarnase põhjalikkusega.

 

Pika ja kõvera pruuni nokaga tegutsemine paistab päris tõhusana. Valgete kulmutriipude varjus pruunid silmad. Puutüvel liikudes toetutakse rähnile omaselt sabale, mis on jäik ja terava tipuga. Seljasulestik pruuni, kollaka, musta ning valgetähniline. Kogu alakeha valge sulestikuga. Äratundmisega raskusi ei teki.

 

Hämaras talvepäevas on heaks abivahendiks säravvalged kurgualused suled, mis peegeldavad valgust pimedatesse koorepragudesse.