looduskalender.ee

 

Varesed mõrrapostidel. Matsalu laht

 

 

Tõepoolest on mõistlikum nimetada neid kohti, mida hallvaresed ei asusta: metsamassiivid ning suured soo- ja rabalaamad. Linlassed märkavad nii tuttavate lindude päevategemisi. Hommikuti meenutab lähikondlaste kogunemine mõneti seltsielu, seejärel siirdutakse toiduotsingutele, keskpäeva paiku võetakse puhkeaeg ning tegutsevaid linde me peaaegu ei märka. Õhtust lendu harrastatakse paar tundi enne päikeseloojangut. Linnades jäävad ööbimispaikadeks parkide, kalmistute suured lehtpuud, maastikul peetakse seevastu lugu tihedamat varju pakkuvatest okaspuudest.

 

Kas hallvaresed on paiga-, hulgu- või rändlinnud? Augustis varesepojad iseseisvusid ning nad muutvad selliseks kellega nüüdseks seltsivad. Rännuhimulisemad on vastupidiselt tavaarvamusele hoopis „vanad varesed“ ja metsapiirkondade asukad - kas mitte seetõttu, et üksluist maaelu põnevamaks muuta? Paiksemaks osutuvad noor - ja linnalinnud. Viimastest on see mõistetav - inimkaaslejate toidulaud tundub igati kindlustatum.

 

Oktoobris oli märgata juba põhja- ja idapoolt saabunud rändajad, aga eks neid tuleb juurde püsivate külmade saabumiseni. Hallvareste talviseks arvukuseks hinnatakse meil paar kuni nelisada tuhat isendit (suvel pesitses meil keskeltläbi viiskümmend tuhat paari).

 

Pärast hingedepäeva. Vares sööb küünalt