looduskalender.ee

 

 

Loodusmuuseum lasi metssead tuppa

 

Eesti Loodusmuuseumis on avatud Eesti ja Läti „aasta loomale“ pühendatud näitus - „Metsanotsu – tõeline siga“. Näitus hõlmab endas nii valikut aasta looma fotovõistluse töödest kui ka metsanotsu igapäevaelu tutvustavat väljapanekut – katsuda saab seakarva, sonkida mudas, pugeda seapessa…

Selleaastane suur meediakangelane metssiga on Eesti metsades tänavu veel arvukas ning tema tegevusjälgi kohtab pea kõikjal. Seakatku leviku tõttu pakub metssiga kõneainet paljudele. Kui palju me aga sellest loomast täpsemalt teame? Näitus toobki metsseast esile need küljed, mis praeguse diskussiooni kõrval on jäänud märkamata.

Ühe osa näitusest moodustab metssea eluviisi ja käitumist tutvustav väljapanek, kus külastajal on võimalik näha ja imiteerida erinevaid metssea elus olulisi tegevusi, näiteks tunda lõhnu, katsuda materjale ning näha läbi sea silmade. Näituse kuraator Lennart Lennuk selgitab, et metssea kohta on levinud mitmeid eksiarvamusi, paljud näevad temas vaid rumalat põllusonkijat ja räpast kommeteta looma. „Lähemalt vaadates näitab nii mõnigi sea tegu, et tegemist on targa, puhtust armastava ja lausa eeskujuliku loomaga, kel pole õrna aimugi, et ta selliseks avaliku elu tegelaseks saanud on“, kommenteerib Lennuk.

 

Teise osa näitusest moodustavad koostöös portaaliga Looduskalender.ee ja ajakirjaga Loodusesõber korraldatud aasta looma fotovõistluse parimad tööd. Isikliku elamuslooga fotod Eesti ja Läti professionaalsetelt fotograafidelt ning fotohuvilistelt loodusesõpradelt kajastavad metssiga ning tema tegevusjälgi metsas. Iga foto juurest leiame pildistaja jutustuse, kuidas ta metsseaga kohtus või tegevusjälgi märkas. Aasta looma fotovõistluse eestvedaja Mats Kanguri sõnul valiti metssiga 2015. aasta loomaks teadlikult, ette aimates, mis nii Eestit kui ka Lätit ees ootab. „Sestap fikseerib aasta looma fotovõistlus ajaloolise väärtusega olukorra praegusest, et me tulevikus mäletaks, kuidas kunagi oli. Vaevalt me veel näeme meie metsades sellist metssigade rohkust.“

 

Tutvu muuseumi kodulehega: LINK