Kullatud sarved ja kihvad Sagadis

Postitas Aasta Loom - P, 20.08.2017 - 14.39
Avapilt
Sisu

Kõige vägema soku küttis 2016. aastal Mati Koger - soku sarved oli väärt 196,58 punkti. Fotol on sarvepaar neljandas reas vasakult esimene. See on Eesti uus metskitse tipptrofee.
Foto: Tarmo Mikussaar

 

luupõletik
Mis siin juhtus? See pole kuulihaav, vaid ilmselt luupõletik. Aga kitsel on enne küttimist olnud kuldmedali sarv peas, elujõudu on tal olnud küll. Loom on elanud mõnda aega ühe silmaga. Kas silma kaotas ta oksa või konkurendi sarve tõttu?
Foto:  Tarmo Mikussaar
 

 

 

Uurime rahvusvahelise jahindusühingu CIC vanemeksperdi Peeter Hussarilt, mida räägivad jahitrofeed Eesti ulukite käekäigu kohta. Peeter on koostanud Sagadi mõisa metsamuuseumis 12. jahitrofeede näituse, mis jääb avatuks kuni 15. septembrini.


Peeter, mida saab trofeede põhjal öelda kabra käekäigu kohta?
Trofeenäituse ülevaate põhjal on kindlasti võimalik teha järeldusi mõne ulukiliigi olukorra kohta. Kui arvukus on küllalt kõrge, leidub tugevaid isendeid trofeede hulgas. Mõned aastad tagasi olid rängad talved, siis oli trofeeloomi vähe. Nüüd on metskits aastate tagusest madalseisust ilusasti taastunud. Tugevaid sarvi on, geenipagas on tugev. Kuna metskits elab praktiliselt meil oma levila põhjapiiril, siis minu hinnangul mõjutavad mõnikord tema arvukust ja käekäiku looduslikud olud rohkem kui inimtegevus.
Kui trofeede traditsioon kestaks juba 100 aastat, siis saaks teha ka tõsisemaid järeldusi mõne liigi käekäigu kohta.

Kuidas trofeesid hinnatakse
Trofeede hindamise loogika pole spordivõistlus, kus auhinnatakse esimest, teist, kolmandat kohta, vaid see on võrdlus. Paika on pandud kulla tase, hõbeda tase, pronksi tase. Metskitsel annab 130 punkti kulla ehk kõik, kelle sarved on rohkem kui 130 punkti väärilised, saavad kulla. Sokusarvedel mõõdetakse mahtu. Kaalutakse grammi täpsusega, mõõdetakse millimeetri täpsusega, arvestatakse sajandiktäpsusega. Viiki üldjuhul ei jääda.
Trofeede hindamine ja ülevaatamine toimub iga kahe aasta tagant. Eesti jahindus kuulub rahvusvahelisse jahindusse, kus reeglid ja punktimäärad on paika pandud. Eestis korjame trofeed kokku ja hindame kohapeal - meil on rahvusvahelise kategooriaga trofee eksperdid olemas.
Igal liigil käib punktitaseme arvestus eraldi.  Metskitse kõige suuremad punktid sai tänavu Mati Kogeri 2016. aastal kütitud loom - 196,58 punkti. See on nüüd üle 40 aasta Eesti uus tipptrofee.

hundinahk
Vahel muudetakse rahvusvahelises jahinduses kulla, hõbeda ja pronksi taset. Viimati tõsteti  hundi pronksitaset, kuna Eesti hunt, karu ja ilves on Euroopa mõõtkavas väga suured. Kõik täiskasvnud loomad, keda kütiti, olid pronksmedali väärilised. Seetõttu tõsteti alampiiri. Kullapiir jäi samaks.
Foto: Tarmo Mikussaar
 

Metssea kihvu paistab seintel palju
Ilmselt viimast korda on trofeede hulgas esindatud metssea kihvade rikkalik valik. Katku efekti näitusel veel ei olnud, seetõttu on pilt kihvadest unikaalne. Jahihooajal 2015-16 kütiti Eestis 32 000 metssiga. See oli väga massiivne küttimine.

peeter hussar
Näituse koostaja Peeter Hussar näitab, kui rikkalik on kahe viimase jahihooaja metsseatrofeede valik.
Foto: Tarmo Mikussaar
 

 

paruksarved
Loomale on ohuks, kui ei toimi sarve normaalne areng. Pealekasvanud sarved ehk paruksarved (fotol paremal) tähendavad hormonaalset häiret. Täpselt ei teata, millest see tuleb. Kuna sarvedel kasvab elusnahk, võib loomal esineda verevarustuse häire ja ta võib surra veremürgitusse.
 

*Tänavu kevadel hinnati Eestis kokku 1571 jahitrofeed, mis on läbi aegade suurim rekord. 1328 trofeed osutusid medaliväärseks: jagati 326 kuld-, 424 hõbe- ja 578 pronkstrofeed. Jahitrofeede näitusi on korraldatud alates 1968. aastast. Tänavuse näituse väljapanekus on nii põdra, metskitse ja punahirve metssea ilvese, hundi ja karu, kopra, mägra, rebase, šaakali ning kähriku trofeed, nii koljusid, kihvu kui nahku. Lisaks ka mõnede välismaa liigid, näiteks muflonid ja gnuud.