veebruar 2016

VIDEO: sarvede kaotamise aeg

Video, pildid ja tekst Tiit Hunt, www.rmk.ee

Söödaplatsil käib umbes veerandsada hirvepulli, igal loomal peas kordumatu kujuga sarved. Vähestest viisidest, kuidas hirvekarja liikmetel üldse vahet teha, ongi nende sarved. Üks pull on pool sarve ära murdnud, teisel üks sarvepulk kolm korda lühem kui teine, kolmandal paistavad veel väheldased sarved aga ideaalilähedaselt sümmeetrilised…

Rukkilille sinine

Kirjutas Kristel Vilbaste
Foto Arne Ader
Vabariigi sünnipäeva eel on kohane kõnelda meie rahvussümbolitest.
Paelahmakatest, kadakajässidest, suitsupääsukesest... ja rukkilillest.
 
Just rukkilillesinine on see, mis on mind aastaid lummanud. Küllap sellepärast, et mäletan lapsepõlvest vanaemaga rukkililledest herbaarlehtede valmistamist. Just selle rukkilillesinise säilitamine oli taimede kuivatamisel kõige raskem töö. Vanaema töö on vilja kandnud ja sinine on säilinud siiamaani.
 
Tänaseni polnud ma tollaseid 1960-ndate aastate lõpu tegemisi seostanud rukkilille rahvuslilleks valimisega. Jah, just 1969. aastast on rukkilill eesti rahvuslill. Rahvuslilleks valiti ta Eesti Looduskaitse Seltsi rahvaküsitluse põhjal.

Merikotka pesakaamera 2016

Tekst: Urmas Sellis, Kotkaklubi
Pildid: Triin Leetmaa, Omar Neiland
Ülekande võimaldavad Tele2 ja EENet
Merikotka kaamera on paigaldatud Lääne-Eestis asuva pesa juurde, mis on naabriks varem jälgitud Linda ja Sulevi pesale. Kaamera paigaldamine võttis kaks päeva jaanuari keskel (need olid veel külmad ilmad, nii alla -15⁰C), osalesid Renno, Omar, Triin ja Urmas. Hiljem pidid Renno ja Omar veel mõnda nüanssi korrigeerima.

Ühe ilmingu kaks eri vormi

Foto: Arne Ader

 
Jäide kaseokstel.
 
Talvine vihmasadu, mis maapinnal jäätub nimetatakse teadupärast kiilasjääks, aga kui puudel, elektriliinidel või üldse maapinnast kõrgemal olevatel esemetel, siis hoopis jäiteks.
 
Eile sadas umbes kilomeetri kõrgustest kihtsajupilvedest jäävihma ning sellist ilmanähtust võime veel lähipäevil kogeda.
 
Jäävihma saju põhjustab pilvedealune soe õhukiht siis, kui kihtsajupilvedest sadanud lörts või lumi vahepealses soojas õhukihis sul

VIDEO: välja ilmus siisikeste seltsing

Video salvestas Bea, LK foorumist
Fotod Arne Ader
 
Siisike        Carduelis spinus
 
Lumi Otepääl maas ja siisikeste kambal asja lindude söötmiskohale. Rohevindi isand püüab küll teisi toidulisi tõrjuda, aga no kes tahab saab seemne kätte ning veidi kohmakat  rohevinti natuke ka narritada.
 
Siisikeste rohekast seljasulestikust paistavad kitsad mustad triibud. Mustadel tiibadel paar kollakasrohekat vööti. Pikkust vaid veidi üle kümne sentimeetri ning kaalu kümme, viisteis grammi.

Talvikestesalgad

Fotod Arne Ader

Oleneb talvest, selline on ka talvikeste arvukus. Sellest hoolimata märkamata nad ei jää sest liiguvad salkades ning vahel päris suurtes parvedes. Talvikeseseltsinguid kohtame kas teede veertes või salka elektritraatidel istumas, heinamaadelt umbrohuseemneid otsimas, põldudel, võsastikes ikka rohkem poolavamaastikus. Külastatakse ka lindude söötmiskohti, aga seal eelistatakse maapinnal toituda. Vanasti, kui hobused olid külamaastikus igapäevaseks nähtuseks, tunti talvikesi hästi, nemad koos varblastega hobusepabulate kallal kaerateri otsides nakitsesid.

VIDEO: mäkrade talvistest toimetamistest

Video, rajakaamera pildid ja kirjutis Tiit Hunt, www.rmk.ee

Harjumaa-Raplamaa piirimail, jämedate haabade, üksikute kuuskede ja kaskedega sarapikus asub üle kümne uruavaga mägralinnak. Siia sarapuu külge saigi jaanuari lõpupäevadel üles seatud rajakaamera, et jälgida, kas mägrad keset talve peale urus magamise ka õues käivad. 
 
Fotod ja videosalvestused annavad tunnistust, et mägralinnas on soojemate ilmade saabudes sagimist küllaga ja külalistest puudust pole. Neli mäkra, arvatavasti vanaloomad ja nende kaks poega, on uru juures tegutsenud igal õhtul ja ööl.

VIDEO: pesa pärast peab võitlusi pidama

Video salvestas Urmas Lett, www.eenet.ee

 

Merikotkas       Haliaeetus albicilla     
 
Alustuseks teadmine, et alates 15. veebruarist on vastavalt looduskaitseseadusele inimeste liikumine merikotka pesapaiga ümbruses ilma spetsiaalse loata keelatud.
 
Tõeliselt pikas „filmis“ toimub kuni viienda minutini noorematest liigikaaslastest "pesaanastajate" väljatõrjumine. Tähelepanelik vaatleja märkab erinevusi ning jalarõngaid. Pole sellised võitlused ohutud kummalegi osapoolele.

Tuhala nõiakaev enam ei kee

Foto: Kaido Einama

 
Reedel 12. veebruaril teatasime teile, et „keeb” Tuhala Nõiakaev.
 
Samas mainisime ka seda, et see nähtus võib lõppeda iga hetk.  Nii ka juhtus …
Kui pühapäeval oli palju pealtvaatajaid, kes tulid vaatama ja nägid seda imelist nähtust, siis täna, esmaspäeval, need, kes sõitsid seda nähtust vaatama, olid väga pettunud, kuna nägid lihtsalt märga kaevu kaant.
 
Midagi pole parata. Nüüd tuleb oodata järgmist „keemist”, mis võib juhtuda juba järgmine kevad, kuid võib võtta ka mitu aastat.

Homsest saab ümbrikule kleepida rasvatihase postmarki

Eesti Post annab teada

Rasvatihane on kõigile tuntud musta pikitriibuga kollase kõhualuse ning musta pea ja suure valge põselaigu järgi. Eestis on ta üldlevinud ja tavaline haudelind, kes elab kõikvõimalikes puistutes – metsades, parkides, aedades. Pesa ehitab ta tavaliselt puuõõnde või pesakasti. Kui suvel on rasvatihase põhitoiduks putukad ja nende vastsed, siis talvel sööb ta mitmesuguseid seemneid. Talvel on rasvatihane tavaline külaline toidumajades – inimese poolt pakutavad päevalilleseemned ja rasv maitsevad talle eriti hästi. Eesti Ornitoloogiaühing valib Eesti aasta lindu alates 1995. aastast. Rasvatihase kohta saab lähemalt lugeda aasta linnu kodulehelt: LINK
 
Mark ilmub müügile 17.02.2016.

6. NÄDAL 8.2.2016.-14.2.2016. Jõgeva ümbruses

Koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Muutlik ilm jätkus. Sadas vihma, lörtsi ja lund. Lumikate kord tekkis, siis jälle kadus ja tekkis uuesti. Õhutemperatuur püsis plusspoolel ja kogu nädala minimaalseks õhutemperatuuriks mõõdeti pühapäeval ‑0,2 °C. Teisipäeval ja kolmapäeval tõusis maksimaalne õhutemperatuur üle viie kraadi. Hommikuse seisuga esines lumikate reedel ja pühapäeval. Kohati oli nädala lõpuks kelts põldudel kadunud, paiguti aga püsis mullas 15-20 sentimeetri sügavusel enam kui 20sentimeetri paksune keltsakiht. Põllud olid pealt vesised. Sademeid kogunes nädala jooksul Jõgeval 27 mm. Kõige sajusem oli ilm pühapäeval, kui lund ja lörtsi tuli päev otsa, sajusummaks kogunes 10 mm. Päike paistis lühikest aega vaid laupäeval.

Looduskalender

Minu Looduskalender

Rikasta Looduskalendrit oma vaatlustega - saada tähelepanekud ümbritseva looduse kohta e-postiga info@looduskalender.ee. Vaatluse kirjeldusele lisa võimalusel pilt või video.

 

SAADA OMA LUGU

 

Kes teevad Looduskalendriga koostööd

Lugemistuba

Vana Looduskalender

KIK toetab

Väljaandja: MTÜ Fenolo [e-post: info@looduskalender.ee] [login]
Pildid, videod ja helid on autoriõigustega kaitstud!
Saidil olevat teavet võib kasutada, kui on viidatud selle allikale ja autoritele.
Veebiarendaja: Reisijutud.com
 
Veebimajutus.ee

Copyright 2025 · Looduskalender

Designed by Zymphonies

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.