Leevike Pyrrhula pyrrhula
Veidi talvisema olemisega ilmad muudavad värskel, õhukesel lumekihil leevikesed meile kenasti nähtavaks.
Avaneb üpris tavaline vaatepilt, et punakuueline leevikese
Kaunid linnumargid möödunud aastast
Hiireviu Buteo buteo
Margihuvilised valisid 2015. aastal ilmunud markide seas ilusaimaks Sándor Sterni kujundatud saarmamargi. Teise koha sai Vladimir Taigeri kujundatud mark aasta linnu herilaseviuga. Eritemplite ja esmasümbrike seas sai suure ülekaaluga esikoha Vladimir Taigeri loodud aasta linnu teemaline komplekt.
Aasta käpaline 2016 - tumepunane neiuvaip
Foto Arne Ader
Tänavuaastaseks peategelaseks meie käpaliste hulgas on õbluke südasuvine õitseja – tumepunane neiuvaip.
Kuivade kasvukohtade taim ning lubjalemb, kes saab hakkama seal, kus vähesed elus suudavad püsida võtame või Loode-Eesti paeklibused rannavallid.
Tumepunast neiuvaipa võime leida teede kruusavallil kasvamas. Olles sattunud sinna kas teedeehituse käigus või kruusateede teehöövli väikeses teeveerses vallis, aga seda võib seletada vaid pinnases, taime kasvuks vajaliku sümbiontseene olemasoluga. Niisiis võime tumepunast neiuvaipa koguni inimkaaslejaks pidada.
VIDEO: "luuraja"
Video salvestas Fleur, LK foorumist
Hülgekaamera töötab teist päeva, päike käib sedavõrd kõrgelt suutes akud päikesepaneelide abil vahetevahel „ellu äratada“.
Kindlasti on mõned hülgepojad juba ilmavalgust näinud. Hallhüljestel tuleb jääpuudusel väikesaartega läbi ajada, aga nad saavad sellega hakkama. Veetase on kõrge ja kaamerapilt sai seetõttu veidi allapoole suunatud (seda saab teha distantsilt). Paar viimast päeva on tormi teinud ja õhtuks lubab ilmajaam jälle tuult läänekaartest kuni 15 m/s. Õhusooja on paari kraadi ringis ja vesi kusagil kraadi jagu jahedam.
Aasta liblikas 2016 - mustlaik-apollo
Foto Arne Ader
Mustlaik-apollo
Mustlaik-apollo Parnassius mnemosyne
Tänavu suvel nähtavale tunnusliigile pandi aluse möödunud aasta suvel, kui emasliblikad munesid oma munad ükshaa
Aasta puud 2016 - kuslapuud
Foto Arne Ader
"Aasta Keskkonnategu"- tiitli pälvis Eesti Kalastajate Selts
Keskkonnaministeerium annab teada
Keskkonnainspektsiooni foto
Röövpüüdja võrgu eemaldamine püügilt
Eesmärgiks oli kaitsta lõhelaste koelmuid, seega tõsta looduses kudenud kalade arvukust. Kudejõgedel valvati poolesaja vabatahtliku abiga üle 2000 tunni - tabati nii röövpüüdjaid, kui kõrvaldati keelatud püügivahendeid.
Supporting Looduskalender
Looduskalender.ee is a non-profit organisation and so there are no large advertisements on our pages, only the logos of our contributors and helpers.
But setting up and maintaining the web site, the camera projects and development work actually requires resources. From this originates the idea from members of the Looduskalender Forums and our web site visitors of a support fund.
Year cycle of Looduskalender’s web cameras
Drawing: Juho Kalberg
Translation: Liis
Lendoravad elavad raskeid aegu
Rein Kuresoo skeem lendorava FB toetuslehelt
Lendorav Pteromys volans
Kavatsus oli lendoravate elust kirjutada eelmisel nädalal, kuid vihje, et võivad ilmneda mõningad muutused sundi
Looduskalendri toetamine
Looduskalender.ee on mittetulunduslik keskkond, sellepärast ei näe siin suuri reklaampindasid, vaid ainult koostööpartnerite logosid. Veebi tegemine, kaameraprojektide hooldus, uuendamine ja arendus nõuavad tegelikult märkimisväärseid kulutusi. Samuti peab planeerima, katsetama ning teostama uusi innovatiivseid arenguid. Seetõttu algatasid Looduskalendri foorumi kasutajad ja veebilehe külastajad toetuste kogumise mõtte.
ELF 25 - Õnnitleme!
Me ELFis usume, et looduse kaitsmiseks tuleb anda igaühele võimalus ise looduskaitses kaasa löömiseks, vabatahtlik olemiseks, õppimiseks, looduse nautimiseks ja teistele selle tunde edasi andmiseks. 25 aastaga on ELF toonud loodutalgutele mitutuhat inimest. Lähiaastatel plaanime suure hulga vabatahtlikega asuda taastama soid ja loendama metsiseid, endiselt puhastavad vabatahtlikud niitusid võsast ja avavad jõgesid kaladele. Loodustalgud võiksid olla tulevikus ka riikliku looduskaitse orgaaniliseks osaks. Sest seadused ei kaitse loodust, inimesed kaitsevad.
ELFis teatakse, et teadmiste puudumine teeb kahju.
Looduskaamerate aastaring
Joonistas Juho Kalberg
Loodusest ülekannete teostamine veebikaamerate vahendusel nõuab planeerimiseks ning ettevalmistamiseks paraja hulga aega. Esmalt peame teada saama meid huvitava liigi olemasolu, nende käitumisharjumused, pesitsemine jpm.
Ainsa magevee talikudejana tunneme lutsu
Pildistasid Tiit Hunt ja Arne Ader
Luts Lota lota
Järjekordne kummaline talv ning ega selline kliima lutsu kudemisele kasuks ei tule sest kuni aastavahetuseni oli veetemperatuur meie veekogudes tavapärasest kõrgem. Jaanuari külmalaine ajal algas lutsukude jääkaane all meie jõgedes. Järvedes jääb toiming veidi hilisemale ajale. Peipsi lutsude „pulmaaeg“ kestab kuni seitse nädalat.
Minu Looduskalender
Rikasta Looduskalendrit oma vaatlustega - saada tähelepanekud ümbritseva looduse kohta e-postiga info@looduskalender.ee. Vaatluse kirjeldusele lisa võimalusel pilt või video.
Kes teevad Looduskalendriga koostööd
Lugemistuba
Prof. Dr. J. G. Granö „Eesti maastikulised üksused"
Kristel Vilbaste "Allikalood"
Arne Ader jt. autorid "Alam-Pedja lood"
Rainar Kurbel jt. "Käoraamat"
Kristel Vilbaste "Nädala ilmalood"
Laine ja Vello Kepparti Ilmaarhiiv (kuni 2016)
Kaido Haagen "Kaanest kaaneni"
Margus Otsa "Linnuvaatleja päevik"
Vello Keppart, Veljo Runnel "Metsalindude laul"
Vana Looduskalender
Pildid, videod ja helid on autoriõigustega kaitstud!
Saidil olevat teavet võib kasutada, kui on viidatud selle allikale ja autoritele.
Veebiarendaja: Reisijutud.com
Veebiarendaja: Reisijutud.com
Copyright 2025 · Looduskalender
Designed by Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.