veebruar 2016

Foto: Arne Ader, www.loodusemees.ee on ettevõtmise koostööpartner

Video salvestas telefoniga Olle Koert, www.teetormaja.ee

 

Seniks kuni Olle kaamerasüsteemi üle vaatas pandi telefon kahte hülgepoega salvestama nõnda nagu nad oma aega veedavad emade toitmiskorda oodates.

Pildi napsas Bea, LK foorumist

Tänavustele tormistele ilmadele andis rahulikumat päeva otsida… Nii ja nüüd olukorrast. Poegimine algas hallhüljestel umbes kaks nädalat tagasi koos veebruarikuuga sest nii vanad näevad suuremad hülgepojad välja. Neid oli täna laiul paarkümmend, aga muret tekitab pea 50%-ne poegade suremus. Kui hooaeg läbi saab oskavad hülgeuurijad Mart ja Ivar Jussi olukorra kohta täpsemat teavet jagada.

Pildistas Urmas Tartes

Video salvestas Urmas Lett, www.eenet.ee

Täna õhtul ajas vanalind noore merikotka pesa juurest minema. Usutavalt ööbivad mõlemad pesa „nägemisulatuses“, aga eile oli noorlind kaamera ees üksinda. Kas tegu selle pesa kasvandikuga, ei oska meist keegi öelda? Igaljuhul on esimese talve noorlinnu peasulestik hästi tumepruun, nokk veel peaaegu, tiivakattesuled tumedate otstega ja muidugi pole sabasuled täiskasvanud merikotkale kohaselt valged.

Foto Arne Ader

Laanepüüd hakkasid häält tegema. Senimaani olid kaunis vaikselt ja vilele ei vastanud. Eile sain kaks lindu vastama. Videos näeme linnu head kaitsevärvust, mis sobib tema elupaikadega.

Täna hommikul jäädvustatud „fotosüüdistus“ - Tiit Hunt

Meil talvituvate sinitihase arvukust võiks hinnata kolmesajale tuhandele linnule, seega arvukamast rasvatihasest kusagil kolm korda vähem. Söötmiskohtade juurde ei kogune nad samuti hulgaliselt. Üks osa talvitujatest püüab hakkama saada looduslikus keskkonnas. Videost näeme, kui hoolikalt käiakse üle kasetüvi, et leida koorelõhedesse või -pragudesse peitunud putukaid. Suures osas ühed taimtoidulisemad tihaste hulgas otsivad leht- või segametsast ka lepa- ning kaseseemneid.

Hallpea-rähn        Picus canus

Roherähn                    Picus viridis                                

Koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Tavapäraselt püstitati vaatlusonn või telk varematel aegadel naistepäeva paiku, et rajatis kohal oleks ning muutused soomaastikul linde ei häiriks. Tänavu on suurvesi ja tõsist talvegi oli jaanuarikuus vaid kolm nädalat. Küllap tuleb veel külmasid, mis tedrekukkede „mängulusti“ kahandavad ja ei tea sedagi, kuidas kanad asjasse suhtuvad. Anname võimalusel teada, milline on olukord. Sestap ei hakka nende uhkete ja suurte kanaliste mänguaega liialt varaselt kirjeldama. Alloleval Arne pildil käib tedremäng aprillikuu teisel poolel.

Põlvamaal Veriora vallas sirguv Eesti kõrgeim mänd osutus ühtlasi ka teadaolevalt kõrgeimaks hariliku männi esindajaks kogu maailmas. Põlvamaa hiiglane on 46,6 meetrit kõrge ning ületab senist maailma kõrgeimat harilikku mändi Poolas 1,3 meetriga. Nagu kinnitavad äsjased maaülikooli teadlaste mõõtmised, on uhkel puul ka soliidne vanus – vähemalt 214 aastat.