aprill 2016

Aasta linnu teadusuudiseid toimetab Marko Mägi, marko.magi@ut.ee

Rasvatihase munad / foto: Marko Mägi

Kaltsium on vajalik organismi normaalseks talitlemiseks ja luustiku arenguks, lindude puhul ka sigimiseks, moodustades valdava osa munakoorest ja andes sellele vastupidavuse. Ligikaudu 90% lindude organismis olevast kaltsiumist on seotud luudesse.

Üleskutse esitas Tarvo Valker

Pildistas Uku Paal

Suur-laukhanedele pannakse valdavalt valge kirjaga musti kaelarõngaid. Need koosnevad kolmekohalisest tähe-/numbrikombinatsioonist. Koodi lugemist alustatakse suurest püstisest tähest/numbrist ning seejärel loetakse ülejäänud  kood ülevalt alla.

Rõngaleidja võistlus on nüüd täie hoo sisse saanud. Märtsikuus liitus meiega mitmeid uusi vaatlejaid ja võistluse uueks liidriks on tõusnud Leho. Siiski pole kaugeltki hilja veel praegugi rõngaleidja võistlusel kaasa lüüa. Vastupidi - praegune arktiliste hanede läbirände kõrgaeg on just parim aeg oma rõngalugemise oskust treenida. Hanedele, eriti suur-laukhanedele pannakse juba kaugelt loetavaid kaelarõngaid. Valdavalt on sellised linnud märgistatud talvitusaladel Hollandis.

Tekst: Urmas Sellis ja Jānis Ķuze

Ülekande võimaldavad Tele2 ja EENet

Must-toonekure pesadel on kaks kaamerat, üks Lõuna-Eestis ja teine Lõuna-Lätis

Eestis asuv must-toonekure pesa on uus nii vaatajaile kui meile endale:

Loodusvaatluste kampaania kutsub üles märkima vaatlusi kokku 17 liigi kohta, teiste hulgas saab tähelepanu ka mäger. Võistlus kestab 15. aprillist 15. septembrini.

Mägravaatlusi sisestati mullu loodusvaatluste andmebaasi ainult 7 ja tänavu mägra-aastal oodatakse sellele lisa.  "Vaatlusi andmebaasi kirja pannes panustame üheskoos liikide leviku ja leiukohtade paremasse teadmisesse ning seeläbi ka nende seisundi hindamisse," põhjendab kampaaniat korraldav keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala. Hetkel on mägravaatlusi loodusvaatluste andmebaasis kirjas 520 (vaata kaarti), millest 470 on üsna vanad, pärit aastatest 1980-1999, kui koguti Eesti imetajate atlase tarvis andmeid. Viimasel kahel aastal tehti kummalgi ainult 7 vaatlust. Ometi on mäger üle Eesti üsna jõudsalt levinud ning tema eripärast jälge lumel, liivas või mudas nähes on üsna lihtne arvata, kellega tegu. Loodusvaatluste ajalooliselt kaardilt on näha, et mägrale sobivaid elupaiku leidub pea kõigis kohtades Eestis, välja arvatud niiskemad alad.

Kuidas mäkra ära tunda, vaata meie aasta looma kodulehelt mägra aastaring.

Alates 2015. aasta jõulukuust on loodusvaatluste andmebaasil ka nutirakendus, mis töötab nii Androidi, iOS-i kui ka Windowsi operatsioonisüsteemil. Kampaanias osalemiseks tuleb sisestada tehtud liigivaatlus loodusvaatluste andmebaasi (http://lva.eelis.ee) või alla laadida LVA app.

Loodusvaatluste kampaaniat korraldab Keskkonnaagentuur koostöös Keskkonnaministeeriumiga.

Elfond annab teada

Foto Arne Ader

Konnad hakkavad kudeveekogude poole liikuma aprillikuu teisel poolel, aga kõik oleneb ilmadest: rändele aitab kaasa püsiv ööpäevaringne plusstemperatuur ning „väike vihm“.

Konnade liikumine aktiviseerub alates päikeseloojangust, kestes kahe kuni nelja tunni vältel.

Vaata Eesti Geoportaali kaardirakendust punasega märgitud rändealadega: LINK

Loe kuidas konni aidata: LINK

Video salvestas Urmas Lett, www.eenet.ee

Pildi napsas Mutikluti, LK foorumist

Merikotkas      Haliaeëtus albicilla

Küll on hea teha sama, mida vanemad vennad-õed juba oskavad…

Video salvestas Ame, LK foorumist

Merikotkas       Haliaeëtus albicilla

Nõnda see koorumine toimub… Sarnased nagu olid munemisvahed emaslind Annal märtsikuus ehk 8, 11 ja 14 on kotkapoegade koorumisvahed aprillis 13, 16 ja 19.

Nagu näeme, toidupuudust pole, selle eest hoolitseb põhiliselt isaslind Uku. Kotkapoegadele jääb soovida, süüa ja kasvada ning vanalindudel merikotkaste pereelust rõõmu tunda.

Läti zooloogid paigutasid tänavu mägra-aastal Läti kaitsealustesse metsadesse mitu rajakaamerat. Nagu Eestiski, pole lõunanaabritel oma mägraasurkonnast seni põhjalikku ülevaadet. Et teadmisi mägrast täiendada,  valis Läti metsaagentuur Silava Loode-Lätis välja kolm suurt linnakut kaitsealal, paigutas kaamerad ning saatis nüüd meilegi paar pilti ja klippi. Videos näeme, kuidas mäger –  läti keeles āpsis – end sugeb.Teisi suure linnaku liikmeid pole hetkel märgata, aga on teada, et seal elab palju rahvast, rohkem, kui meie Saaremaa videokangelaste kodus. Kui läti mägra-aasta meeskond linnakut külastas, leidsid nad mägra jälgede kõrval ka ilvese astumisi. Allpool näeb veel üht lätlaste vana mägralinnakut, enamasti on nad  päiksepaistelises kohas sinilillede keskel sarapuude all.

Koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Kahevärvilise paju emasurvad

Kahevärvilise paju isasurvad

Ilm püsis nädala keskpaigani päeval soe ja päikseline, öösiti aga külmetas. Hommikuti oli rohi hallast valge ja muld varastel hommikutundidel pealt külmunud. Maksimaalsed termomeetrinäidud tõusid päeval õhus 12…15 kraadini.