aprill 2016

Must-toonekure kaamerad

Tekst: Urmas Sellis ja Jānis Ķuze

Ülekande võimaldavad Tele2 ja EENet

Must-toonekure pesadel on kaks kaamerat, üks Lõuna-Eestis ja teine Lõuna-Lätis

Eestis asuv must-toonekure pesa on uus nii vaatajaile kui meile endale:

Vaadeldav pesa pole uus seal pesitsevatele toonekurgedele. Pesa on üsna kogukas ja ilmselt ka eakas. Kuna tänavuse aasta on Eestimaa Looduse Fond (ELF) kuulutanud must-toonekure aastaks, siis on uus must-toonekure pesakaamera Kotkaklubi poolne panus sellesse aastasse. Kaamera paigaldamisest ja selle eelloost on ELFi talgulehel ka pildirida vaatamiseks. Kaamera hakkas pesa juurest pilti saatma 29. märtsil, 4. aprillil saime striimi tööle. Selleks ajaks oli isane must-toonekurg saabunud ja pesagi parasjagu kohendanud. 5.aprillil saabus ka emalind ning pesitsus võis alata.

Mägravaatlused oodatud

Loodusvaatluste kampaania kutsub üles märkima vaatlusi kokku 17 liigi kohta, teiste hulgas saab tähelepanu ka mäger. Võistlus kestab 15. aprillist 15. septembrini.

Mägravaatlusi sisestati mullu loodusvaatluste andmebaasi ainult 7 ja tänavu mägra-aastal oodatakse sellele lisa.  "Vaatlusi andmebaasi kirja pannes panustame üheskoos liikide leviku ja leiukohtade paremasse teadmisesse ning seeläbi ka nende seisundi hindamisse," põhjendab kampaaniat korraldav keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala. Hetkel on mägravaatlusi loodusvaatluste andmebaasis kirjas 520 (vaata kaarti), millest 470 on üsna vanad, pärit aastatest 1980-1999, kui koguti Eesti imetajate atlase tarvis andmeid. Viimasel kahel aastal tehti kummalgi ainult 7 vaatlust. Ometi on mäger üle Eesti üsna jõudsalt levinud ning tema eripärast jälge lumel, liivas või mudas nähes on üsna lihtne arvata, kellega tegu. Loodusvaatluste ajalooliselt kaardilt on näha, et mägrale sobivaid elupaiku leidub pea kõigis kohtades Eestis, välja arvatud niiskemad alad.

Kuidas mäkra ära tunda, vaata meie aasta looma kodulehelt mägra aastaring.

Alates 2015. aasta jõulukuust on loodusvaatluste andmebaasil ka nutirakendus, mis töötab nii Androidi, iOS-i kui ka Windowsi operatsioonisüsteemil. Kampaanias osalemiseks tuleb sisestada tehtud liigivaatlus loodusvaatluste andmebaasi (http://lva.eelis.ee) või alla laadida LVA app.

Loodusvaatluste kampaaniat korraldab Keskkonnaagentuur koostöös Keskkonnaministeeriumiga.mägravaatluste kaart

"Konnad teedel" kaardirakendus

Elfond annab teada

Foto Arne Ader

Rohukonnad kudemispaigas

Konnad hakkavad kudeveekogude poole liikuma aprillikuu teisel poolel, aga kõik oleneb ilmadest: rändele aitab kaasa püsiv ööpäevaringne plusstemperatuur ning „väike vihm“.

Konnade liikumine aktiviseerub alates päikeseloojangust, kestes kahe kuni nelja tunni vältel.

Vaata Eesti Geoportaali kaardirakendust punasega märgitud rändealadega: LINK

Loe kuidas konni aidata: LINK

VIDEO: koorumine toimumas

Video salvestas Ame, LK foorumist

 

 

Merikotkas       Haliaeëtus albicilla

 

Nõnda see koorumine toimub… Sarnased nagu olid munemisvahed emaslind Annal märtsikuus ehk 8, 11 ja 14 on kotkapoegade koorumisvahed aprillis 13, 16 ja 19.

Nagu näeme, toidupuudust pole, selle eest hoolitseb põhiliselt isaslind Uku. Kotkapoegadele jääb soovida, süüa ja kasvada ning vanalindudel merikotkaste pereelust rõõmu tunda.

Lätlaste mägralinnakud

 

Läti zooloogid paigutasid tänavu mägra-aastal Läti kaitsealustesse metsadesse mitu rajakaamerat. Nagu Eestiski, pole lõunanaabritel oma mägraasurkonnast seni põhjalikku ülevaadet. Et teadmisi mägrast täiendada,  valis Läti metsaagentuur Silava Loode-Lätis välja kolm suurt linnakut kaitsealal, paigutas kaamerad ning saatis nüüd meilegi paar pilti ja klippi. Videos näeme, kuidas mäger –  läti keeles āpsis – end sugeb.Teisi suure linnaku liikmeid pole hetkel märgata, aga on teada, et seal elab palju rahvast, rohkem, kui meie Saaremaa videokangelaste kodus. Kui läti mägra-aasta meeskond linnakut külastas, leidsid nad mägra jälgede kõrval ka ilvese astumisi. Allpool näeb veel üht lätlaste vana mägralinnakut, enamasti on nad  päiksepaistelises kohas sinilillede keskel sarapuude all.

15. NÄDAL 11.4.2016.-17.4.2016. Jõgeva ümbruses

Koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Kahevärvilise paju emasurvad

Kahevärvilise paju isasurvad

Kahevärvilise paju isasurvad

Ilm püsis nädala keskpaigani päeval soe ja päikseline, öösiti aga külmetas. Hommikuti oli rohi hallast valge ja muld varastel hommikutundidel pealt külmunud. Maksimaalsed termomeetrinäidud tõusid päeval õhus 12…15 kraadini.

Kas must-toonekurgedel on munakurnad täis?

Pildi napsas Lussi, LK foorumist

 

Eilsel vihmasel õhtul munes emaslind Kati neljanda muna.

 

Must-toonekurg        Ciconia nigra

 

Oleme musta- toonekurgede pesaeludega sealmaal, et emaslinnud hauduvad (harva, kui neil on pesas viis muna). Emaslind Kati munes 12, 14, 16 ja 17 aprillil.

Vaata otsesriimi aadressil, aga lähiajal valmib ka must-toonekurgede lehekülg LK keskkonnas: LINK

Hirvekaamera hooaja lõpetuseks

Lõpulugu Tiit Hunt, www.rmk.ee

Uno leidis hiljuti üles Huberti möödunud aasta veebruaris heidetud sarve.

Hirvekaamera lõpetab hooaja.

Punahirvede tegemisi saame jälle jälgida alates septembrist, kui põldudel ja metsas kostuvad taas hirvepullide võimsad pulmamöirged ning rivaalitsevate loomade sarveklobin.

Söödaplatsi külastanud paarikümne pealise hirvekarja suurim pull Hubert heitis tänavu oma sarved juba veebruari keskel ning mai keskpaigaks on vanad sarved pudenenud ka karja noorimatel liikmetel.

Möödunud aasta alguses mitmel korral söödaplatsid käinud salapärane karvane hirv pole ennast hiljem näidanud. Võrreldes eelmise talvega külastasid hirvelehmad söödaplatsi

harva, küllap oli neil piisavalt söögipoolist kuskil mujal.

Veidi hilinenud teavet

Pildi napsas Maggy, LK foorumist

 

Kodukakk       Strix aluco

 

Ööl vastu tänast sai täie kindlusega öelda, et Klaaral on pesas kõik kakupojad koorunud. Esimene kolmik oli koorunud 12. aprilli õhtuks (millal keegi teab vaid emaslind), kui pesapakus toimuv Klaara väljalennul nähtavale tuli. Üleeile märkasime kolme kakupoja kõrval munakoort ning eile öösel sai „neliku“ pildile Maggy, LK foorumist.

Lendorav näitab teed rohelisemasse tulevikku

Rahvaalgatuse esitasid MTÜ Noored Rohelised

Foto Rainar Kurbel

Lendorav

Lendorav

Rahvaalgatus nõuab valitsuselt ja riigikogult otsustavaid samme lendorava populatsiooni kaitseks ning senise metsandus- ja looduskaitsepoliitika kriitilist ülevaatamist.

Petitsiooni algatas MTÜ Noored Rohelised koos lendorava teemaga tegelevate teadlaste ja keskkonnaktivistidega. Tegu on esimese märgukirjaga Rahvaalgatus.ee portaalis ja hoolimata portaali testperioodiga kaasnenud raskustest on see ka esimene algatus, mis sai kokku vajalikud allkirjad. Petitsiooni algatajad kutsuvad sotsiaalvõrgustikus allkirjade andmist jätkama ning plaanivad märgukirja anda valitsusele ja riigikogule üle lähema kuu jooksul.

Konnade kevadränne

Foto Arne Ader

Konnatiik

Konnatiik

Laupäeva õhtuses vihmasajus oli Harku järve äärsetel teedel arvestatav konnaränne. Ilmateade lubab lähipäeviks just sobivaid rändeilmasid.

 

Eestimaa Looduse Fond annab teada

Iga-aastane konnade ränne kogub sobiva ilma tõttu taas hoogu. Sellega seoses kutsub Eestimaa Looduse Fond (ELF) vabatahtlikke aitama kahepaikseid üle rändeteedega ristuvate maanteede. Samuti palutakse autojuhtidel olla reeglina pimedal ajal toimuva konnarände vältel tähelepanelikud nii kahepaiksete kui ka neid abistavate vabatahtlike suhtes. Konnatalgud toimuvad üle terve Eesti juba viiendat aastat järjest.

Sinilille juurikad

Kirjutas Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Patuasi on kevadel ilusa ilmaga toas istuda. Ometi on tänapäevane maailm nii seatud. Et kindlal ajal pead istuma arvutilaua taha ja tegema ära oma töö.

Hiljaaegu proovisin arvutisse sisse toksida kõik need raamatud, mida mu vanaisa Gustav Vilbaste kirjutanud on ja mis on trükivalgust näinud. Neid sai kõigest 23. Üht raamatut on välja antud 5 trükis, see on “Eesti NSV ravimtaimi”, üks on ilmunud 25 aastat peale tema surma - “Eesti taimenimetusi”. Tõsi kolm-neli trükivalmis käsikirja on veel praegugi Eesti Kirjandusmuuseumi või ERMi arhiivis, mis taimetarkust täis ja väärt veel praegugi avaldamist.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.