aprill 2016

Kui lähete tänavu metsa mäkra otsima, et näiteks osaleda Keskkonnaagentuuri korraldatud loodusvaatluste kampaanias, ärge unustage ka oma lugu kirja panna. Vaatluskampaania jaoks on vaja koordinaatide sisestamist ja nappi kirjeldust, meie jaoks leidmise lugu. Saatke see meile! Mäkra kohata pole kerge, seetõttu on lood tema tegevusjälgedestki oodatud. Ja isegi lood, kuidas mäkra ei leidnud. Mägratundjad kommenteerivad kahtlusi. Kuulutame välja mägralugude võistluse, mis kestab mägra aasta lõpuni. Parimad saavad auhinnad, muu hulgas  fotovõistluse “Mägral maja nagu vaja” foto.  Ootame nii vanaemadelt-isadelt kuuldud lugusid kui isekogetud seiklusjutte.

Mägralugu lõunanaabritelt. Kirjutab Ineta Riiast

Foto Arne Ader

Rasvatihased

Rasvatihane         Parus major

Suurel osal rasvatihaste emaslindudest on kõige viljakam aeg – pesadesse munetakse ning täiskurnas saab olema 8 kuni 13 muna ( lähiajal kirjeldab kogu toimuvat kindlasti Marko Mägi).

Margus Ots, rasvatihase aasta koordinaator

Tihasekaamerast napsas pildi Felis Silvestris, LK foorumist

Tuletan meelde, et aasta linnu määramisvõistluse 3. vooru vastuseid ootame hiljemalt laupäeva (30. aprill) südaööni.

3. vooru küsimused leiab siit:

algajad: LINK

edasijõudnud: LINK

Määramisvõistluse 3. vooru osalejate vahel loosime välja 2 TÜ Loodusmuuseumi perepiletit (www.natmuseum.ut.ee) ja 2 raamatut "Sookurg" (autorid Aivar Leito, Jüri Keskpaik, Ivar Ojaste, Jaak Truu).

Määramisvõistluse mõlema raskusastme üldkokkuvõttes parimatele on auhinnad, üldvõitjatele on Photopoint auhinnaks välja pannud Pentaxi binokli.

Eesti Ornitoloogiaühing tähistab oma 95. sünnipäeva 30. aprillil perepäevaga Põlvamaal Taevaskojas.

Kavas on orienteerumine, pesakastide meisterdamine, mälumäng, linnuvaatlus jm. Ootame teid kogu perega veetma meeldivat päeva kaunis looduses koos heade sõpradega.

Lillede ja kingituste asemel kogume sünnipäevaks annetusi linnukaitse toetuseks. Osalemisest palume teada anda hiljemalt homme, 26.aprillil.

Tallinnast ja Tartust saab sünnipäevale tellitud bussiga.

Vaata lähemalt EOÜ kodulehelt:

http://www.eoy.ee/node/925

Riho Kinks, EOÜ

Video salvestas ja pildi napsas Mutikluti, LK foorumist

Merikotkas        Haliaeetus albicilla

Eile tuli lumi maha Lääne-Virumaal, täna Läänemaa rannikul. Mida koledam ilm, seda rohkem kulub energiat ja kotkapojad nõuavadki süüa „sadagu või pussnuge“.

Video salvestas Olle Koert, www.tt.ee

Pildi napsas Felis Silvestris, LK foorumist

Rasvatihane         Parus major

Täna varahommikuni oli Saarema rasvatihaste pesakast tühi ja kõle. Emaslind käis pesakastis ööbimas ning isaslind valvas ümbrust, et sissetungijaid või ka huvilisi eemal hoida.

Kirjutas ja pildistas Kristel Vilbaste

Olen viimastel nädalatel pidanud palju autoga ringi sõitma ja ükskõik, millisesse Eesti otsa tee mind viis, ikka kihutas üle pea pikk haneparvede rodu. Või nokitses haneparv põllul, roosad varbad rõõmsalt ererohelises orases. Hanesid on nii palju, et linnumehed armastavad selle kohta öelda, põld on hanesid “kuivalt täis”.

Jääb vaid mõelda, et miks haned siin aega raiskavad ja juba oma pesapaiku üle vaatama ei lenda. Ega need ilmastikuolud nii viletsad seal ka enam pole.

Aga haned on targad! Seesama oras ja rannakarjamaade tärkavad libled annavad neile elujõu. Selle praeguse ringisagimise jõu ja kuu aja pärast munemise jõu. Rohelise väerohu mõjul viiakse kehast välja kõik need saasteained, mis talvega kogunenud. Vitamiinid annavad elule „vurhvi“.

Fotod Arne Ader

Metsvint ja põhjavint

Aprilli esimene pool kujunes mõnusalt kevadiseks: sinililled on kõikjal õitsema hakanud ja siin-seal ka esimesed võsaülased. Aprilli alguse linnud on samuti kõik kenasti kohal. Hallrästad ja kaelustuvid hakkasid pärale jõudma kohe, kui ilmad märtsi viimasel nädalal soojemaks läksid. Ülejäänud lähimaarändurid saabusid massiliselt aprilli esimese nädala jooksul. Eriti sarnaselt levisid üle maa linavästrik ja punarind. Valge-toonekure saabumine kestab veel edasi – tundub, et vähemalt Põhja-Eesti on neist veel üpris tühi.

Pildi napsas Shanta, LK foorumist

Video salvestas Fleur, LK foorumist

Täna hommikuks oli rasvatihasel muna munetud

Rasvatihane      Parus major

Rasvatihaseid pesitseb meil kõikjalt ning tänavu rajab oma pesa kolm, nelisada tuhat rasvatihaste paari. Kaamerate ees on kõikides pesades linnud ööbinud, aga muna on esimeses pesakastis. Täiesti tavalistest rasvatihastest on pesitsusajal päris palju rääkida.

Keskkonnaministeerium annab teada

Foto Arne Ader

Haug on tulnud tulvavette kudema

Kevadine kalade kudeaeg tähendab mitmeid püügipiiranguid

Vältimaks seadusega pahuksisse minekut, tasub enne kalale minekut kindlasti keelud ja piirangud meelde tuletada. Lisaks kalapüügieeskirjale ja seadusele tuleks üle vaadata ka ajutised püügikitsendused.

Kevadel on paljudel kalaliikidel kudeaeg ja selleks, et lasta neil rahulikult sigida, on kehtestatud püügikeelud. Nendest kinnipidamine on väga oluline, sest ainult nii saame püügi- ja söögirõõmu nautida ka tulevikus.

Kirjutas ja pildistas Aare Lindt, www.loodusmuuseum.ee

Harilik kevadöölane

Harilik kevadöölane      Orthosia incerta

Kevadöölasi elab Eestis 9 liiki. Harilik kevadöölane on neist üks tavalisemaid.

Liblikad lendavad aprilli keskpaigast mai teise pooleni. Vahest jahedatel kevadöödel kössitavad nad koorepragudes lausa mitmekesi pundis.

Hariliku kevadöölase tiibade põhivärvus võib varieeruda heledast peaaegu mustani, aga muster jääb ikkagi äratuntavalt samaks.

Röövikud toituvad nii lehtpuudel kui ka rohttaimedel. Talvituvad nukkudena.

Aasta linnu teadusuudiseid toimetab Marko Mägi, marko.magi@ut.ee

Rasvatihase munad / foto: Marko Mägi

Kaltsium on vajalik organismi normaalseks talitlemiseks ja luustiku arenguks, lindude puhul ka sigimiseks, moodustades valdava osa munakoorest ja andes sellele vastupidavuse. Ligikaudu 90% lindude organismis olevast kaltsiumist on seotud luudesse.

Üleskutse esitas Tarvo Valker

Pildistas Uku Paal

Suur-laukhanedele pannakse valdavalt valge kirjaga musti kaelarõngaid. Need koosnevad kolmekohalisest tähe-/numbrikombinatsioonist. Koodi lugemist alustatakse suurest püstisest tähest/numbrist ning seejärel loetakse ülejäänud  kood ülevalt alla.

Rõngaleidja võistlus on nüüd täie hoo sisse saanud. Märtsikuus liitus meiega mitmeid uusi vaatlejaid ja võistluse uueks liidriks on tõusnud Leho. Siiski pole kaugeltki hilja veel praegugi rõngaleidja võistlusel kaasa lüüa. Vastupidi - praegune arktiliste hanede läbirände kõrgaeg on just parim aeg oma rõngalugemise oskust treenida. Hanedele, eriti suur-laukhanedele pannakse juba kaugelt loetavaid kaelarõngaid. Valdavalt on sellised linnud märgistatud talvitusaladel Hollandis.