aprill 2016

Meie tavalised kevadöölased

Kirjutas ja pildistas Aare Lindtwww.loodusmuuseum.ee

Salu-kevadöölane

 

Salu-kevadöölane     Orthosia cerasi

 

 

Salu-kevadöölane on viimastel aastakümnetel muutunud Eestis tavalisemaks. Teda võib kohata aprilli teises pooles ning maikuus: metsades, aedades ning  parkides.

Oma värvuselt salu-kevadöölased eriti ei varieeru ja on hästi äratuntavad heledate tiivasoonte järgi esitiibade servadel.

Looduse Aasta Foto 2016 kontsert-gala Estonia kontserdisaalis

Kutsuja Looduse Omnibuss, www.looduseomnibuss.ee

Foto Toomas Tuul

Tantsiv Hunt“ – auhinnad on kujundanud keraamik Anne Türn

Ootame teid Eesti suurima fotovõistluse „Looduse Aasta Foto 2016“ kontsert-galale Estonia kontserdisaalis laupäeval, 30. aprillil 2016 kell 15.

Võistlusel osales 970 autorit rohkem kui 7500 tööga. Töid hindas üheksaliikmeline žürii Rein Marani juhtimisel. Kokku tunnustati 159 pilti 104 autorilt.

Kontsert-galal jagatakse võitjatele 15 Tantsivat Hunti ning kuulutatakse välja Aasta Loodusfotograaf 2016. Suurelt ekraanilt saab näha 700 parimat pilti koos ilusa muusikaga. Esinevad Mick Pedaja, Lauri Saatpalu, Peeter Rebane, Raivo Tafenau, Robert Jürjendal ja Aleksei Saks. Pidulikku pildivaatamist juhatab Rohke Debelakk.

Viivuks nähtud mäger

Triin Leetmaa

Mul paluti ühele seitsmeaastasele tüdrukutirtsule lapsehoidjat mängida. Vaatasime multifilmi ja rääkisime natukene juttu, kuid loojangu lähenedes suundusime metsa seiklema. Jalutasime ja ronisime puudel, kui ühtäkki märkasin, et oleme mägralinnakusse jõudnud. Ma üritasin seletada, mis koht see selline on, kui mulle teatati, et urusuudmest, mille kõrval parasjagu seisime, oli just praegu keegi välja vaadanud. Uurisin kerge muigega, et milline see elukas välja nägi. Vastus oli konkreetne: „ Valge ja natukene musta ka!“  Kas see oli lapse kujutlusvõime või tervitas mäger tõesti külalisi? Kadedaks tegi igatahes.

Õitsejaid on mitut värvi

Fotod Arne Ader

Lepiklill

Lepiklill

 

Harilik lepiklill       Chrysosplenium alternifolium

 

Lepiklilled õitsevad märgades lodumetsades, veekogude kallastel kogu mandri osas, aga saarlastele on lepiklill tundmatu.

Lepiklill on omapärase väljanägemisega, värvuselt hele-kollakasroheline ja lehedki samas toonis, moodustades õisiku ümber kena krae, mis omakorda lehtedele ehk kõrglehtedele toetub. Kõrglehed on lihavad ja täksiliste servadega. Naljalt mingi teise taimega lepiklilli segi ei aja.

Haudumisaega jagub

Pildi napsas Lussi, LK foorumist

Must-toonekure paar pesal, isaslind Karl, vahetab välja hauduva emaslinnu Kati

 

Must-toonekurg        Ciconia nigra

 

Väike ülevaade: Kati pesasse ilmusid munad 12, 14, 16 ja 17. aprillil. Haudumisaeg kestab suurtel lindudel umbes kuu, seega võime poegade koorumist hakata ootama maikuu poolest.

Paar päeva sajust ja külma ilma asendus täna päikesega - kuivatab veidi pesa, mille põhja vanalinnud usinalt „dreenivad“.

16. NÄDAL 18.4.2016.-24.4.2016. Jõgeva ümbruses

Koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Jalaka pungade paisumine (pakatamine) — pungasoomuste vahele ilmuvad nähtavale heledamad soomuste osad, mis varem olid kaetud.

Ilm oli valdavalt pilves, tuuline ja jahe. Sadas peaaegu iga päev, kusjuures vihma hulka tuli ka tahkeid sademeid. Maa siinkandis valgeks ei muutunud. Sademete hulgad olid enamasti väiksed ja kogu nädala sajusummaks kogunes Jõgeva ilmajaama andmetel 11 mm. Muld muutus ainult pinnalt märjaks, kuid sügavamale sademete vesi ei jõudnud.

Jalaka pungade puhkemine — pungasoomuste vahelt ilmuvad nähtavale esimesed rohelised lehetipud.

Vanemad kakupojad kahe nädalased

Pildi napsas Maggy, LK foorumist

 

Kodukakk        Strix aluco

 

Aeg lendab. Vastu 12. aprillikuu päeva koorunud „kolmik“ sai kahenädalasteks. Viimasena ehk neli päeva hiljem koorunud kakupoeg ei suuda arenguvahet „tasa kasvada“, aga kodukakkudel nagu paljudel teistelgi liikidel jäävad ellu tugevaimad isendid.

Kakumamma Klaara ei kata enam poegi kogu öö vaid noored peavad „karastuma“, loomulikult kasvab iga päevaga toidutarve, mille hankimisega vanalinnud on heitlikest ilmadest hoolimata päris kenasti hakkama saanud.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.