Mai 2016

EOÜ annab teada

… kuni 27. mai südaööni.

Algajate küsimused leiate: LINK

Edasijõudnute küsimustik: LINK

Kuni 31. maini, on aega laadida fotosid Vikipeedia keskkonnas juba neljandat korda korraldatud rahvusvahelisele fotovõistlusele „Wiki Loves Earth“ ehk „Looduspärand Vikipeediasse“.

Eestist on oodatud fotod Natura 2000 aladest, loodus- ja maastikukaitsealadest, hoiualadest, rahvusparkidest ja loodusmälestistest. Meie loodusmälestiste nimekirja leiate: LINK

Fotod laadida pildipanka  „Wikimedia Commons“, kus need hõlmatakse kõigile vabaks kasutamiseks mõeldud failivaramusse: LINK

Eesti osavõistluse korraldab MTÜ Wikimedia Eesti ja parimad fotod osalevad rahvusvahelises voorus, mille võitjad kuulutatakse välja augustis.

Keskkonnaamet annab teada

Keskkonnaametil valmisid looduskaitsekuu alguseks Eesti rahvusparkide trükised, kust leiab teavet piirkondade vaatamisväärsuste ja looduslike omapärade kohta.

„Esimest korda andsime välja Eesti rahvusparke tutvustavate vihikute sarja, mis annab ülevaate meie rahvusparkide maastikest, kooslustest, elurikkusest ja kultuuripärandist ning jagab soovitusi matkamiseks looduses liikujatele. Rahvuspargid on meie looduse esindusalad – pärlid, mida soovitame kindlasti külastada,“ ütles keskkonnaameti keskkonnahariduse osakonna juhataja Maris Kivistik. Rahvusparkide tähtsust teadvustades väärtustame ka kogukonnapõhist loodushoidu: ilma kaitsealadel elavate inimeste tegevuse ja toetuseta ei saa loodushoid olla kestlik.

Koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Jalakal kasvavad võrsed ja valmivad viljad

Nädal algas sajuse ööga ja järgnenud päeval ka tibutas. Esmaspäeva ööpäevaseks sajusummaks kogunes 2 mm, mis suutis niisutada mulda pinnalt ainult lühiajaliselt.

Päeviti oli kuni reedeni sooja 16-19 kraadi ja öösiti esinesid maapinna lähedal külmakraadid. Nädala kõige madalamad temperatuurid registreeriti kolmapäeva öösel, kui õhus oli sooja ainult üks kraad ning maapinna lähedal mulla kohal mõõdeti ligi -3 ja rohul -5 kraadi.

Kirjutas ja pildistas Aare Lindt, www.loodusmuuseum.ee

Roostelaik-haavatutlane

Roostelaik-haavatutlane             Clostera curtula

Kogu Eestis levinud roostelaik-haavatutlane ei ole mitte kusagil väga tavaline.

Liblikad lendavad leht- ja segametsades, samuti parkides ning aedades mai keskpaigast juuli alguseni. Suve keskel võib kooruda ka mõni teise põlvkonna isend.

Kutse esitas Renno Nellis, punktloenduste koordinaator

Foto Arne Ader

Kõrkja-roolind siberi võhumõõgal

Kui Sa tunned meie arvukamaid haudelinde hääle ja välimuse järgi, kuid Sa ei tee veel punktloendust, siis soovitan sellega alustada.

EOÜ koordineeritud punktloendused on lihtsad, kuid kasu on suur – siit leiad täpsemad juhised:  LINK

Selle ettevõtmise abiga saame teada arvukustrendid umbes 100 linnuliigi kohta ja käsitleme juba 33 aasta andmeid (1983-2015).

Viimaste aastate aruanded leiate: LINK

Kahjuks on langeva arvukusega liike jätkuvalt rohkem, kui tõusjaid, kuid nende teadmiste sisu ja kvaliteedi parandamiseks on iga lisandunud loendaja ja loendusrada oluline.

Fotod Arne Ader

Kullerkupud

Harilik kullerkupp        Trollius europaeus

Kullerkupud on paljudele lemmiklilled - neid on aegade jooksul nii maalidele jäädvustatud ning sõnades ülendatud…

Tulikaliste hulka kuuluv kullerkupp eelistab kasvukohana niiskemaid niite või puisniite, aga leiame ka metsaveertest. Mandril pea kõikjal tavalised õitsejad, kuid harvemini leiame kullerkuppe meie saartelt.

Rasvatihase aasta teadusuudiseid toimetab Tartu Ülikooli linnuökoloog Marko Mägi, marko.magi@ut.ee

Must-kärbsenäpi isaslind rasvatihase pesakastis toimuvat uudistamas / foto: Marko Mägi

Must-kärbsenäpp     Ficedula hypoleuca

Kui oled võõras ja jõuad pesitsuspaika teistest hiljem, on informatsioon kohalikest oludest ja nii teadmised kui ka kogemused olulised. Parimate toitumis- ja pesitsuskohtade tundmine võib märgatavalt tõsta pesitsusedukust.

Fotod Arne Ader

Kuslapuu

Harilik kuslapuu        Lonicera xylosteum

Foto Arne Ader

Pääsusaba       Papilio machaon

Tõepoolest, üheks meie kauneimaks päevaliblikaks peetakse pääsusaba - suure ning silmatorkavana on ta kergelt äratuntav - tiibade siruulatusega kuni kaheksa ja pool sentimeetrit. Tagatiibadel märkame pääsusabadele iseloomulikke kannuseid. Liblika kirjelduse jätame täna lugejatele see pole keeruline – proovige.