Mai 2016

Pildi napsas Shanta, LK foorumist

Täna hommikuks oli pesapakus 1 juba üksteist muna

Rasvatihane       Parus major

Kuna munad on katmata jäetud (mis on ka tunnuseks) võime arvata, et emaslind haudub sest näeme teda päevaajal ajuti pesal istumas. Haudumist alustatakse peale viimase muna munemist, aga homseks peaks selgus „pesapakus“ olema. Hauduvat emaslindu käib toitmas isaslind

Eilsest saab registreeruda 20.—22. mail toimuvale Roheliste Rattaretkele “Kuidas elad, Põltsamaa?”, mille Rohelises telgis räägitakse tänavu ka aasta loomast mägrast. Kui võimalik, näitame retkelistele trassi ääres mõnda mahajäetud mägraurgu. Toimivat mägraurgu segada ei tahaks, käes on  ju mägrapere poegimise aeg. Kui me sobivat urgu siiski ei leia, aitab looma tundma õppida põhjalik töötuba loengu ja filmiga Kirna laagris. Kohale tuleb hea mägratundja ja ning tänavuse mägraseire üks eestvedajaid Remek Meel. Et tänavu oodatakse mägravaatlusi kõigilt loodushuvilistelt, teeme kõik selleks, et huviline omal käel metsa minnes tunneks ära mägra võimalikud elupaigad ja tegevusjäljed.

Fotod Arne Ader

Vaher õitseb

Harilik vaher        Acer platanoides

Vahtrapuude õitsele puhkemine tähistab fenoloogilise päriskevade algust.

Täisõites vaher – see on tõeline vaatamisväärsus. Soojadel ja päikeselistel  kevadpäevadel, kuuleme puudelt mesilaste või teiste mutukate suminat, kes ennastunustavalt nii nektarit, kui elutegevuseks vajalikku rohekat õietolmu koguvad.

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Forsüütia õiepungad võttis talvekülm ära, ainult lumes olnud võrsetel oli õisi mõnel põõsal

Loodusheli portaal täieneb nüüdsest helivaatlustega

Tartu Ülikooli loodusmuuseumi uuendas portaali loodusheli.ee, lisades sellele helivaatluste mooduli. Nüüdsest saavad kõik huvilised aidata sisu luua, sest veebilehel kuvatakse nutirakendusega "Minu loodusheli" salvestatud helivaatlusi.

Pildi napsas Birdfriend, LK foorumist

Kodukakk        Strix aluco

Eile päeval vandus olelusvõitluses alla kõige pisem, kolm päeva teistest hiljem koorunud kakupoeg. Sellist vanusevahet polnud õigupoolest lootustki  kuidagi tagasi võita nii, et juhtus see mis juhtuma pidi. Hoolsalt poegi söötvaid kakuvanemaid ei saa kuidagi „süüdistada“ sest nende lindude elukorraldusse on kõik sarnane sisse kodeeritud.

Kirjutas Margus Ots, rasvatihase aasta koordinaator

Kõigis kolmes kaameraga pesas on rasvatihane lõpuks munemisega alustanud. Pesakastis nr 1 oli pühapäeval juba vähemalt 8 muna, pesakastis nr 2 viis muna ning pesakastis nr 3 oli munetud esimest muna:

Video salvestas Urmas Lett, www.eenet.ee

Pesapildi napsas Gavril, LK foorumist

Kalakotkas        Pandion haliaetus

Tänavukevadine esimene muna sai kotkapesasse reedel ja teine pühapäeval. Äsjamunetu on veel niiske ja seega ka tumedamat värvi, aga kalakotkaste munad on lihtsa hallidest  okstest pesa taustal sellised rõõmsavärvilised.

Lähipäevil tuleb välja ka kalakotkaste erilehekülg.

Otsestriimi näeb: LINK

Foto Arne Ader

Rasvatihase pesa

Rasvatihase aasta linnumääramise võistluse 3. voor on lõppenud. Kokku oli osalejaid 131, sh algajaid 91 ja edasijõudnuid 40. Kõigile viiele küsimusele vastasid õigesti algajate hulgas 42 ja edasijõudnutest 6 osalejat. Õiged vastused koos selgitustega leiab 3. vooru küsimustejuurest:

algajad: LINK

edasijõudnud: LINK

Mustvalge looduspilt, autor Sven Zacek

Läänemere kohal sõudnud rajupilve all moodustus Läänemaal vesipüks. Olen vesipüksi varemgi näinud, aga kaugemal ja mitte nii võimast. Lapsed küsisid, kas see võib ka ohtlik olla. Pildistatud augustikuus.

Vaata alajaotustega galeriid Looduse omnibussi veebilehelt: LINK

Keskkonnainspektsioon annab teada

Foto Arne Ader

Kulupõleng Valgerannas

Igal kevadel on soojade ilmade saabudes järsult suurenenud maastikupõlengute arv. Et õnnetusi ära hoida, kehtib alates 9. aprillist kogu Eestis tuleohtlik aeg: keelatud on teha tuld metsa- ja muu taimestikuga ning turbapinnasega alal. Lõket tohib teha ainult selleks ettevalmistatud kohas. Samuti on keelatud kuluheina ja roostiku põletamine ning muu tegevus, mis võib põhjustada tulekahju. Selleks et ohutusnõudeid täidetaks, teevad päästeameti tuleohutusjärelevalve ja keskkonnainspektsiooni ametnikud Saare-, Hiiu-, Lääne-, Rapla-, Järva- ja Pärnumaal kevadisi ühisreide. Ühtlasi tuletatakse inimestele meelde, kuidas praegusel ajal kõige ohutumalt tuld teha.

Fotod Arne Ader

Harilik katkujuur

Harilik katkujuur        Petasites hybridus

Suht vähelevinud harilik katkujuur on meie loodusesse „tulnukas“ Uus-Meremaalt. Taime levikule aitasid keskajal kaasa kloostrid sest taime lehtedest ning risoomidest valmistati katkuravimit - mis otseselt taime nimes väljendub.

Silmahakkaval punakate õitega korvõisikulisel taimel me kevadel lehti ei märka sest hakkavad arenema alles siis, kui viljad valmivad, aga mida suve poole seda lopsakamaks nad muutuvad – sellisteks kuni meetrikõrgusteks.