Mai 2016

Video ja kirjeldus Ahto Täpsi
 

Teder      Tetrao tetrix

Sai siin tedreonnis käidud ja lühike video kokku pandud.
Õhtupoole ööd läksin onni. Öö oli suht jahe, vast mõni kraad sooja ainult, aga hommik ilus, küll päikseline, aga kerge pilvevinega. Kokku nägin kolme kukke. „Mäng“ oli kaunis suurte tõususde ja mõõnadega.

Päikesetõusust kuni kella kolmveerand kaheksani oli enam-vähem aktiivne mäng, olid nii rünnakud kui ähvardused. Kana mängus ei näinud, aga ta võis seal ligiduses olla – ei jäänud lihtsalt vaatevälja.

Hiite Maja SA annab teada

Hommikune külaskäik Põhjatu allika juurde. Allikatiik asub küll keset väikest salu, kuid täiesti siledat pinnapeeglit õnnestub näha harva -- enamasti saab mõni puude vahele ulatunud tuuleiil selle ikka veidi virvendama.

Saaremaa, Kaarma vald,  "Põhjatu allikas". 2014 aasta võidutöö autor Janno Loide

Kirjutas ja pildistas Aare Lindt, www.loodusmuuseum.ee

Saare-karusvaksik

Saare-karusvaksik      Lycia hirtaria

Saare-karusvaksik on kogu Eestis levinud ning üsna tavaline. Teda võib leida metsades ja võsastikes, aga ka parkides või aedades. Liblikad lendavad aprillis ning mais.

Põhiliselt kohtab öösel ringilendavaid isasliblikaid, kes tunnevad oma kamjate tundlatega kaugelt vastassugupoole lõhna. Vähemtundlike niitjate tundlatega emasliblikate ülesandeks on muneda järglased võimalikult nähtamatult varjatud paika.

Foto, helisalvestus ja jutt Lennart Lennuk, www.loodusmuuseum.ee

Kõrkja-roolind

Kõrkja-roolind       Acrocephalus schoenobaenus

Helisalvestus: LINK

Kõrkja-roolind ja teised rannaelanikud 10. mail kella kaheksa paiku

Kommenteerib Margus Ots, rasvatihase aasta koordinaator

Video salvestas Olle Koert, www.tt.ee

Eile võisime pesakastikaamera (pesakast 3) kaudu jälgida, kuidas väänkael rasvatihase pesa rüüstas. Lisatud videost on näha, et väänkael viskab pesast välja 10 muna ja ka osa pesamaterjalist

Väänkael         Jynx torquilla

Loodusvaatluste andmebaasi jälgides hakkab silma, et tuntud mägrakantsist Saaremaalt pole veel ühtegi vaatlust laekunud. Kui Mandri-Eestis elab mäger pigem metsa sees, siis Saaremaal asuvad linnakud kohati inimeste elupaikade läheduses ja mägrad on isegi suvilate alla roninud ning rajanud keldritesse urud. Saaremaal peaks mäkra ja tema tegevusjälgi kõige kergemini leidma. Ootame vaatlusi. Paljudele loodusvaatlejatele on see kindlasti ainult vormistamise küsimus.

Pildi napsas IceAge, LK, foorumist

Mari, Mihklile – „kallim“ me saame kohe varsti vanemateka…

Hiireviu        Buteo buteo

Kell kaks päeval oli auk munakoores esimest korda nähtav – muna kõneleb. Hommikul saame tuttavaks uue ilmakodanikuga. Emaslind Mari munes munad 6, 9 ja 12. aprillil ja eks viulapsed umbes selliste ajavahedega ka kooruvad sest hauduma asuti esimese muna munemise järel.

Õhtuse video salvestas Bea, LK foorumist

Video salvestas Urmas Lett, www.eenet.ee

Kodukakk      Strix aluco

Lähipäevil jätab pesa maha esimene „julge“ ja nii riburada edasi. Tugeva noka ning tugevate küünistega turnitakse ringi pesalähedastel puudel, andes häälega vanalindudele märku kuhu neid toitma tulla. Paari nädala jooksul omandatakse mõningane lennuoskus, aga harjutamine teeb meistriks. Pesakond tegutseb koos arvatavalt augustikuuni…

Kirjutas ja pildistas Marko Mägi, marko.magi@ut.ee

Rasvatihase munad  

Enamus tihastest on juba munemise lõpetanud. Emaslinnud istuvad pesadel, kohendavad aeg-ajalt mune ja ootavad poegade koorumist. Esimeste tihasepoegadeni ei ole enam palju jäänud. Pesakaamerate kaudu haudumist jälgides näeb, kuivõrd aktiivne tegevus haudumine on – see pole pelgalt ühel kohal istumine, vaid tegevusrohke „tallamise“ protsess, millele munakoored peavad vapralt vastu pidama.

Fotod Arne Ader

Ööbik

Hea aialinnuvaatleja!

Aedades on mitmed linnud juba haudumisega hoos ja varajastel rästastel, varblastel ja kuldnokkadel on pojadki koorunud. Nädal veel ja mõnel pool võib juba esimesi pesast välja hüpanud linnupoegi märgata – küll muru peal kössitamas või oksa peal toitu nõudmas. Kas su aed on selleks valmis?

Ülevaate koostasid ja pildistasid Laine ja Vello Keppart

Varased kevadkülvid tärkasid ja mets muutus üha rohelisemaks

Ilm oli suviselt soe. Keskmine õhutemperatuur püsis 10…14 kraadi piires, maksimaalne õhutemperatuur tõusis nädala teisel poole 22 kraadini ja üle selle. Ööd jäid endiselt jahedaks. Minimaalne temperatuur õhus miinuspoolele ei langenud, kuid maapinna lähedal rohul mõõdeti kuni -4-kraadist külma. Vihma ei sadanud kordagi. Õhk oli kuiv ja nädala teisel poolel vähenes relatiivne õhuniiskus päevastel tundidel alla 30%. Töötavaid põllutöömasinaid saatsid tolmupilved ja aegajalt tõstsid tuulekeerised mulda õhku. Looduses oli tuleoht suur.

Kirjutas Margus Ots, rasvatihase aasta koordinaator

Pesakaamera vahendusel hauduvat rasvatihast vaadates võib tekkida küsimus, kuidas ta läbi koheva sulestiku mune haududa saab? Suled on ju halva soojusjuhtivusega. Selleks, et kehasoojus munadeni jõuaks, langevad pesitsusperioodil rasvatihase emaslinnu kõhualalt suled välja ja tekib sulgedeta nahaala – haudelaik. Nii puutuvad munad haudumise ajal veresoonterikka kõhunahaga kokku ja linnupoegade arenguks vajalik soojus jõuab munadeni.

Teada annab Riho Kinks, EOÜ

Linnuhuviliste teabelehe Tiirutaja värskes numbris on pikemad lood randa uhutud lindude loendusest, jõelinnuseire tulemustest, pesakasti mõõtmete tähtsusest, tutt- ja musttihasest ning sookurg Ahja 4 teenetest.

Lehes leiate ka Looduse Aasta Foto 2016 parimad linnupildid, ürituste kroonika, lühiteated, nuputamisnurk, uute raamatute tutvustus jm.

Tiirutaja paberväljaannet saavad tasuta tellida EOÜ liikmed, linnuklubid, looduskeskused, keskkonnaasutused jt.

Elektroonilist lehte saab lugeda EOÜ kodulehelt: LINK

Keskkonnaministeerium annab teada

Mati Kaal

Eerik Kumari nimelise looduskaitsepreemia pälvis Mati Kaal  

Keskkonnaminister Marko Pomerants andis täna looduskaitsekuud avades selleaastasele laureaadile, Tallinna Loomaaia kauaaegsele direktorile Mati Kaalule, üle Eerik Kumari nimelise looduskaitsepreemia koos looduskaitse kuldmärgiga. Preemia suurus on 5000 eurot.

Tekst Viljandi ELKS

Jaan Eilart oli eesti biogeograaf, maastikuökoloog ja kultuuriloolane. Aastal 1957 asuti tema eestvedamisel Tartu Ülikoolis õpetama looduskaitset õppeainena.

Looduskaitsekuu tänavune teema on  „Eesti loodus – oma või võõras?“

Tänavune looduskaitsekuu toimub juba 37 korda ja algab nagu ikka mai teisel pühapäeval ning lõpeb keskkonnapäevaga 5. juunil. Mäletatavasti kavandati esimene Looduskaitsepäev Jaan Eilarti ja Orest Niinemäe algatusel 1957 aasta novembris. Idee esimeste elluviijate hulgas olid veel Aleksander Valsiner, Villem Voore, Orest Niinemäe, Andres Lättemäe jt.

Alates 1959.-st aastast on see üldrahvalik üritus. Pole andmeid, et mujal maailmas oleks nii vara alustatud taoliste ettevõtmistega.