Selle nädala video alguses satub toiduotsinguil üksik metsseakult linnakust mööda jalutama. Silmanud rajakaamerat, ehmub korraks. Veel näeme laanepüü emaslindu ja musträstast. Lõigu lõpus jõuab ka majaperemees ise retkelt koju.
Fotod Arne Ader
Pääsusilmad
Pääsusilm Primula farinosa
Pääsusilmade niisketes kasvukohtades on muld eelistatavalt lubjarikas. Neid kauneid õitsejaid leiame mitte ainult niitudelt, pea kõikjalt Eestist, aga hajusalt.
Hämmastavalt kauneid kasvukohti leidub mandri looderannikult ning saartelt, kus õitsetakse pea täies ilus.
Kirjutas ja pildistas Kristel Vilbaste
Laevapõhjad keset metsa.
Kui Lahemaa Oandu looduskeskuse juht Tiina Neljandik mind kevadtalvel Oandule matkapäevale allikatest kõnelema kutsus, siis tegime omavahel kokkuleppe, et mina räägin Eesti allikatest, aga tema näitab mulle ja ka teistele huvilistele Lahemaa põnevamaid allikaid.
Käik Lahemaale sai teoks kevade kõige ilusamal ja mõnusamal ajal – pole veel sääski, aga ümberringi rõkkav linnulaul ja puhkenud õied.
Tõsi, minu loengu ajal ei tulnud taevast tilkagi vihma, aga kogu retke aja sadas kevadist allikarammu. Üsna tihedat. Aga seda ei saanud ilmale sugugi pahaks panna, sest vett maa ihales. Ja eks allikad toituvadki vihmaveest.
Must-toonekurg Ciconia nigra
Kaks suuremat kurepoega on alles kolmepäevased, üks päeva võrra noorem, mis ka märgatav – tragid kõik.
Toitmine on vanalindudel alul kerge. Poegadele väljutatakse poolseedunud toit, millest kurehakatised kergemalt hakkama saavad (juba nad teavad, et nokast tuleb toit ja sinna poole peab küünitama). Suuremad kalad ning poegadele mittesobiva sööb vanalind ise ning nõnda saab ka „toidulaud“ koristatud.
Kirjutas ja pildistas Aare Lindt, www.loodusmuuseum.ee
Sarapuuöölane
Sarapuuöölane Colocasia coryli
Sarapuuöölane on kogu Eestis levinud ning võrdlemisi tavaline.
Liblikad lendavad mais-juunis, leht- ja segametsades, samuti parkides või aedades. Soodsatel aastatel võib kohata üksikuid teise põlvkonna isendeid augustis.
Maikuus on sarapuuöölane hästi äratuntav. Juunis aga võib liblikate tiivamuster ja värv olla juba niivõrd kulunud, et isegi spetsialistil on neid raske määrata.
Veel viimasel õhtul enne reedest Roheliste rattaretke õnnestus loodusemees Remek Meelel mägrajälgi leida üsna rattaretke raja lähedal ja teisel matkapäeval laupäeval lähme neid Söe arboreetumi juures vaatama. Samuti näeme tuhkru urgu, mis pole just tavaline leid ning kuulame, kes millisesses pinnasesse armastab urgu kaevata ja kuidas neil vahet teha. Loodame, et aasta looma tegemised saavad retkelistele tuttavamaks ja hiljem osatakse mägra jälgi leida ka omal käel. Kolmepäevasel rattamatkal "Kuidas elad, Põltsamaa?" 20.–22. mail tuleb juttu nii aasta linnust kui aasta loomast.
Keskkonnaamet kutsub
Foto Arne Ader
Pikklaugas. Kõnnu Suursoo, Kõrvemaa
Tähistame looduskaitsekuud ja üle-euroopalist kaitsealade päeva matkadega kõigis Eesti maakondades 21.-22. mail.
Tänavuse looduskaitsekuu teema on „Eesti loodus – oma või võõras?“. Arutleme, kas inimene on võõrandunud loodusest ning mida teha, et loodus jääks endiselt „sinasõbraks”. Üks võimalusi looduse tundmaõppimiseks on kaitsealadel matkamine ning looduslike ja ajalooliste vaatamisväärsuste külastamine. Seetõttu korraldabki Keskkonnaamet kogenud loodusetundjate eestvedamisel matkad, kuhu on oodatud kõik noored ja vanad loodushuvilised. Matkadel osalemine on tasuta, ent vajalik on eelnev registreerimine.
Kirjutas ja pildistas Aare Lindt, www.loodusmuuseum.ee
Siksak-hammastutlane
Siksak-hammastutlane Notodonta ziczac (Linnaeus, 1758)
Siksak-hammastutlane on kogu Eestis levinud ja kohati päris tavaline. Liblikad lendavad leht- ja segametsades, parkides ning aedades mai keskpaigast juuni keskpaigani, üksikuid võib aga kohata ka hiljem. Suve teisel poolel esineb teine põlvkond, aga see ei ole enam nii arvukas, kui kevadine.
Siksak-hammastutlane lendab öösiti ja teda on hea ära tunda tema erilise tiivamustri järgi.
Kirjutas Margus Ots, rasvatihase aasta koordinaator
Kaamerapildi napsas Shanta, LK foorumist
Kui kaameraga pesakastis nr 1 sai rasvatihase poegade koorumist jälgida üleeile 16. mail, siis pesakastis nr 2 koorusid pojad täna hommikul.
Vastkoorunud pojad vajavad esimesel paaril päeval soojendamist, seetõttu istub emaslind aegajalt pesal. Osa munakoortest visatakse pesast välja, aga osa sööb emaslind oma kaltsiumivajaduse rahuldamiseks ise ära. Toiduks saavad pojad esimestel elupäevadel kõige väiksemaid selgrootuid.
Kirjutas, rajakaamera pildid ja video Tiit Hunt, www.rmk.ee
Mäger
Kährikud on mäkrade naabriteks olnud veidi vähem kui kolmveerand sajandit, varem neid Eestimaal polnudki. Esimene kährikuleid pärineb Vene piiri äärest küll juba aastast 1938, kuid kiire levik sai alguse siiski aastal 1950, kui Kalinini oblastist toodud 86 kährikut lasti lahti tolleaegses Pikknurme, Põlula ja Lihula metskonnas.
Kährik
Rikasta Looduskalendrit oma vaatlustega - saada tähelepanekud ümbritseva looduse kohta e-postiga gs@ilm.ee. Vaatluse kirjeldusele lisa võimalusel pilt või video.
Prof. Dr. J. G. Granö „Eesti maastikulised üksused"
Kristel Vilbaste "Allikalood"
Arne Ader jt. autorid "Alam-Pedja lood"
Rainar Kurbel jt. "Käoraamat"
Kristel Vilbaste "Nädala ilmalood"
Laine ja Vello Kepparti Ilmaarhiiv (kuni 2016)
Kaido Haagen "Kaanest kaaneni"
Margus Otsa "Linnuvaatleja päevik"
Vello Keppart, Veljo Runnel "Metsalindude laul"
Copyright 2025 · Looduskalender
Designed by Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.
