juuli 2016

Kirjutas ja pildistas Aare Lindt, www.loodusmuuseum.ee

Harilik piksepeni

Harilik piksepeni         Callimorpha dominula

Harilikku piksepeni kohtab Põhja-Eestis väga harva, aga ega teda ka lõuna pool palju ei esine. Liblikas lendab liigirikastes leht- ja segametsades ning võsastikes.

Harilik piksepeni on ööaktiivne, aga ta võib ka päeval jalge eest rahulikult lendu tõusta. Eriti ilus on see vaatepilt päikesepaistelise ilmaga. Putukate silmatorkav ere värv kipub looduses olema aga hoiatusvärviks - ära mind puutu, olen mittesöödav või mürgine.

Hommikune külaskäik Põhjatu allika juurde. Allikatiik asub küll keset väikest salu, kuid täiesti siledat pinnapeeglit õnnestub näha harva -- enamasti saab mõni puude vahele ulatunud tuuleiil selle ikka veidi virvendama.

Saaremaa, Kaarma vald,  "Põhjatu allikas". 2014 aasta võidutöö autor Janno Loide

Kirjutas ja pildistas Aare Lindt, www.loodusmuuseum.ee

Õunamähkur

Õunamähkur         Laspeyresia pomonella (Linnaeus, 1758)

Õunamähkur on kogu Eestis levinud ja kohati väga arvukas. Põhiliseks elupaigaks õunapuuaiad.

Liblikad hakkavad nukkudest kooruma juba õunapuude õitsemise ajal ja olenevalt kohast võib nende lend kesta veel juulikuuski.

Õunamähkurid on ööaktiivsed, päeval aga magavad varjulistes kohtades tüvel või lehtede all. Jahedatel öödel askeldavad nad puuvõradest lahkumata.

Liblikas ise on väike, tiibade siruulatus ainult 15–20 mm.

Fotod Arne Ader

Angervaks

Harilik angervaks       Filipendula ulmaria

Vahel kohtame jõe-, oja- ja järvekallaste niiskes mullas „angervaksametsa“ kasvamas, millel kõrgust „väikese mehe“ jagu ehk oma poolteist meetrit ja nimetatu võib osutuda päris raskelt läbitavaks padrikuks.

Võimas asustustihedus sirgub sobivalt niiskel pinnasel ja taime enda mitmekülgsed paljunemisvõimed (võimas risoom ning arvukalt seemneid) - nõnda tõrjutaksegi teised taimed kasvualalt välja. Väiksema niiskusega kasvukohtades lugu nii „hulluks“ ei lähe.

Teada annab Margus Ots, rasvatihase aasta koordinaator

9-10 päeva vanused rasvatihase pojad / foto: Margus Ots

Rasvatihase aasta linnumääramise võistluse 5. voor on lõppenud. Kokku oli osalejaid 83, sh algajaid 54 ja edasijõudnuid 29. Kõigile viiele küsimusele vastasid õigesti algajate hulgas 20 ja edasijõudnutest 11 osalejat. Õiged vastused koos selgitustega leiab 5. vooru küsimuste juurest:

algajad: LINK

edasijõudnud: LINK

Fotod Arne Ader

Lamminiit luigelilledega

Harilik luigelill     Butomus umbellatus

Vast meie veekogude kaldaalade kauneim õitseja, keda leiab harvemini Põhja –Eestist.

Tugeva kasvu tagab vee all mudas arenenud võimas risoom, millest kasvavad välja taime jämedad varred ning juurmised lamedad lehed. Taim võib kasvada üle meetriseid ühelaiuseid, kolmetahulisi lehti.

Veel pikemaks kasvavad õieraod, mille tipus suur sarikas valkjasroosade umbes tollise läbimõõduga õitega. Tumepunased on nii varem valmivad tolmukad, kui taime emakas, aga märgata võime, et õietolm on kuldkollane. Luigelille nuusutamine üllatab meeldivalt.

Foto Arne Ader

Köömen

Harilik köömen         Carum carvi

Kõikjal õitsevad tagasihoidlikult, väikeste ning sarikaliselt paiknevate elegantsete õitega kaheaastased köömnetaimed.

Meie looduses on nad päris tavalised, kuigi hoiavad „inimese lähedusse“ ja kasvades inimmõjutatud taimekooslustes - asulate või talude ümbruses, niitudel, teede veertes…