juuli 2016

Foto Wikimedia

Nedrema puisniit on Eesti suurim

Eestimaa Looduse Fond kutsub 11.-14. augustil Nedrema puisniidule, kus teeme heina Eesti suurimal puisniidul nagu ennevanasti. Lisaks ootavad osalejaid mitmed põnevad õpitoad, Ööülikooli loeng Rein Maraniga ja pärimusmuusika. Süüa pakub Punase Raamatu Restoran. 

Fotod Arne Ader

Humal. Õitsev isastaim

Harilik humal         Humulus lupulus

Vääntaimed ehk liaanid on omasemad rohkem troopikale - meile väike eksootika.

Humal ronib mööda puid kuni kuue meetri kõrguseni, vahel harva ka kõrgemale. Osaliselt puituv vars väändub ainult päripäeva ning kinnitub konksogadega, mis asetsevad nii vartel, leherootsudel ning ka õisikuraagudel.

Humalatel on kahesugused õisikud: isas- ja  emasõisikud, mida leiame erinevatelt taimedelt – seega kahekojalised.

Isasõisikud on pikad ja hõredad, emasõisikud on alul väikesed, kuid valminult pikenevad nelja sentimeetrini, meenutades hõredat kuusekäbi.

Fotod: Tiit Hunt

Söödav südakarp            Cerastoderma glaucum

Balti lamekarp                Macoma balthica

Video Eda Kuusk Männiste

Vaatluskoht Jõuga järvede lähistel, Ida-Virumaal

Sellise vaatluse usutavalt esmakordne videosalvestus Eestis pole eriti hea kvaliteediga, kuid omab dokumendiväärtust looduses elavate liikide käitumise mitmekesisusest. Sellis ilmingut kohatakse suhteliselt harva.

Millega siis tegu?

Tegemist võiks olla leinasääsklaste sugukonda kuuluvate vaenusääse /Sciara militaris/ vastsetega, kes on musta pea ning poolläbipaistva kehaga umbes seitsme millimeetri pikkused. Elupaigaks niiske metsakõdu. Valmikutena näevad vaenusääsed välja nagu sääsed ikka, aga antud loos on tegu vastsetega.

Mis ajab vastsed selliselt liikuma?

Kirjutas ja pildistas Aare Lindt, www.loodusmuuseum.ee

Isast ootav väike-eiskedriku emasliblikas on pruunim

Väike-eistekedrik          Hepialus hecta

Väike-eistekedrik on kogu Eestis levinud ning tavaline okas- ja segametsades samuti võsastikes.

Alates juuni keskpaigast kuni augusti alguseni võib liblikaid vahest massiliselt lendamas kohata. Tehisvalguse lähedale satuvad nad harva, sest tegutsema hakkavad juba õhtuvalges ning lõpetavad enne hämardumist.

Teoaabits

Tigusid saab nüüd nuhvli abil tundma õppida

Ajakirjal Eesti Loodus valmis esimene omataoline mobiilirakendus, millega saab lähemalt tundma õppida Eesti kojaga maismaatigusid. Google Play veebipoest tasuta allalaetav ja Androidi operatsioonisüsteemiga nutitelefonis või tahvelarvutis töötav rakendus „Eesti Looduse teoaabits“ aitab määrata ühtekokku 71 Eestist leitud kojaga maismaatigu.

Tigude liigid on äpis jagatud kolme alagruppi vastavalt koja kujule ja mõõtmetele (alustades suuremast). Kuhikja ja lapiku kojaga teod on järjestatud koja maksimaalse laiuse ning pikliku kojaga teod koja maksimaalse kõrguse alusel.

Keskkonnaamet annab teada

Foto Rainar Kurbel

Lendorav

Lendorav     Pteromys volan

Eestis võeti esimesed lendorava püsielupaigad kaitse alla 2006. aastal sest lendorava arvukus on pikaaegses langustrendis. Aastaid kestnud seire ning viimaste uuringute andmete põhjal on selgunud, et kehtiv kaitstavate alade võrgustik ja kaitsekord ei taga lendorava säilimist meie looduses.

Fotod Arne Ader

Rannavall käokannustega. Vormsi

Harilik käokannus      Linaria vulgaris

Meie looduses täiesti tavaline, mailaste sugukonna kuuluv, mitmeaastane taim, mis kasvab isegi rannaklibul. Kasvukohtadeks: kuivad niidud, tee- ja põlluveered, jäätmaad ja liivikud - leppides kergemate muldade ning avatud kasvukohaga. Niidukamaras käokannus teiste taimede konkurentsis vastu panna ei jaksa.

Koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Karvane pajulill

Ilm oli südasuviselt soe. Päeviti tõusis õhutemperatuur 20...25 kraadini, öösiti langes 9...17 kraadini. Kuigi ilm oli sageli sompus ja õhuniiskus püsis kõrge, vihma nädala jooksul peaaegu ei sadanud. Ainult esmaspäeva hommikuks oli asfalt muutunud märjaks ja veidi tibutas vihma ka neljapäeva õhtupoolikul. Nädala sajusummaks kogunes Jõgeval ainult 0,2 mm.

Kirjutas ja pildistas Aare Lindt, www.loodusmuuseum.ee

Röövvaksik

Röövvaksik          Crocallis elinguaria

Röövvaksik elab Eestis kõikjal ja on üsna tavaline leht- ja segametsades, võsastikes ning aedades. Liblikad lendavad tehisvalgusele juulis ja augusti esimesel poolel.

Röövvaksik on oma nime saanud rööviku eluviisist – nad käituvad agressiivselt omataoliste suhtes süües neid ja ka teisi putukaid, kellest jõud üle käib ja „hammas“ peale hakkab.