juuli 2016

Kirjutas ja pildistas Aare Lindt, www.loodusmuuseum.ee

Valge-noolöölane

Valge-noolöölane        Acronicta leporina

Valge-noolöölane võib Eestis ette sattuda leht- ja segametsades, võsastikes ning aedades. Enamasti kohtab neid üksikult, kuna liik ei ole väga tavaline. Liblikad elavad juunist kuni augusti teise pooleni.

Valge-noolöölane on ööaktiivne ja lendab hästi tehisvalgusele.

Röövikud toituvad kaskedel ja teistel lehtpuudel. Nukud talvituvad kookonis ehk nukuhällis.

Kirjutas ja pildistas Kristel Vilbaste

Suvesüda on nüüd mööda saanud. Kolmapäeval algas karusepäevaga suve soojem ja pimedam aeg. Ööd on nüüd palju pimedamad kui jaaniööl ja selgub, et ka öist imetlemist väärt. Taevas on öösiti helkivad ööpilved!

Olin helkivatest ööpilvedest kuulnud varemgi, maailmakuulsa ööpilvede uurija eestlase Charles Villmanni töödest sel alal. Aga oma ihusilmaga polnud ma neid näinud.

Teada annab Riho Kinks, www.eoy.ee

Foto Arne Ader

Kaelus-turteltuvid

Juuli algul toimunud Eesti Ornitoloogiaühingu suvepäevadel kuulutati välja aasta lind 2017, kelleks on turteltuvid. Eestis pesitseb selle perekonna kaks liiki: turteltuvi ja kaelus-turteltuvi. Turteltuvid valiti aasta linnuks, kuna need kaks liiki on ühed kõige vähem uuritud linnuliigid Eestis. Pealegi on nende arvukus viimastel kümnenditel kõvasti kahanenud. Lisaks saavad turteltuvide aastal tuttavamaks ka teised meie tuvid.

Videod salvestas Aita, LK foorumist

Musträstas     Turdus merula

Varahommikusest metsas rõkkab veel linnulaul ning igati põhjendatult.

Päevakangelasteks on musträstapaar, kes päris „pulmameeleolus“.

Esimesed munakurnad olid musträstastel tänavu aprilli lõpupäevil ning see pesakond poegi on ülesse kasvatatud.  st enamikel juhtudel neli – viis järeltulijat ning nendega vanalindudel enam sidet pole.

Teine pesitsus toimus sagedasti samas pesas, kui häirimist polnud. Täiskurna võis leida juba enne jaanipäeva

Video salvestas Liz, LK foorumist

Kurelaste mänguasjad sarnanevad meie esivanemate omadele ning oleme meiegi männikäbisid kasutanud

Must-toonekurg          Ciconia nigra

Aeg „lendab“, kurepojad on juba kahe kuused. Tehakse pesal lennuharjutusi, ollakse üle elanud korraliku tormi Karula metsades.

Vanalinnud on võsukeste toitmisega hakkama saanud. Tavaluugid valla ning ojades voolavad jälle veed, kala paistab olevat. Mänguliselt kena lapsepõlv.

Birdfriend napsas „peitepildi“.

Teada annab Margus Ots, www.eoy.ee

Video salvestas Fleur, LK foorumist

Täna hommikul lahkusid kaameraga pesakastist ka teise kurna pojad

Rasvatihane       Parus major

Selles pesapakus alustas rasvatihane teise kurna munemist 6. juunil. Pesas oli 8 muna ning pojad koorusid 24.-25. juunil. Koorumata jäi 1 muna ning 7 poega lahkusid pesast täna 19-ne päeva vanustena.

Video salvestas Fleur, LK foorumist

Rasvatihane        Parus major

Huvilistele teadmiseks.

Meie tihasepojad koorusid 24.-25. juunil ning usutavalt lahkuvad nad pesast sarnaselt esimese kurna poegadega 18-19-päevastena. Videost näeme „lennumundri“ kohendamist.

Nii, et homme varahommikul kella kuue ajal võiks lahkumine alguse saad, kui pole just tugevat vihmasadu vms-st.

Kirjutas ja pildistas Aare Lindt, www.loodusmuuseum.ee

Nurklainelane

Nurklainelane        Arctornis l-nigrum

Nurklainelane püüti Eestist esmakordselt 1999. aastal Valgamaalt, Mustjõe suudme lähedalt.

Tänaseks, kümnekonna aastaga, on ta Lõuna-Eestis muutunud kohati tavaliseks ja praegu laiendab oma levikut järjest põhja poole. Liblikas lendab laialehistes metsades juulis ja augustis.

Nurklainelane on hästi äratuntav musta L-kujulise tähni järgi rohekate soontega valge tiiva keskel. Liblikal on silmatorkavalt suured mustad silmad.

Koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Väike-võrkliblikas hariliku kuldvitsa õisikul Sõõru palumetsas

Ilm oli normist jahedam, tuuline ja sajune. Kõige jahedamatel päevadel (esmaspäeval ja neljapäeval) küündis päevane õhutemperatuur ainult 18 kraadini. Tuule maksimaalsed kiirused ulatusid 9-15 m/s. Sademeid kogunes nädala jooksul 42 mm, mis on enam kui pool kogu juulikuu normist. Kõige sajusem oli ilm esmaspäeval, kui ööpäevaseks sajusummaks mõõdeti 25 mm.

Vihmade ja tuulega talirukki lamandumine suurenes. Kohati lamandusid vaatamata madalale kasvule ka suviteraviljad. Maastikus püüdsid oma erkkollase värviga pilku õitsvad suvirapsipõllud. Ka teraviljapõllud muutusid juba kollakaks. Kartulid õitsesid.

Kirjutas ja pildistas Aare Lindt, www.loodusmuuseum.ee

Pajulainelane

Pajulainelane        Leucoma salicis

Pajulainelane on kogu Eestis levinud, kuid mitte väga tavaline. Meist lõuna pool on teda rohkem ning liblikaröövikud võivad soodsatel aastatel põhjustada pajude ja haabade kahjustusi, süües puud lehtedest täiesti paljaks.

Pajulainelane lendab juuni keskpaigast augusti alguseni leht- ja segametsades või võsastikes. Ta tegutseb öösiti ja päeval magades hoiab pea puutüvele või lehele hästi lähedal varjates nii oma silmi valguse eest.

Video salvestas Liz, LK foorumist

Merikotkas      Haliaeëtus albicilla

…näha aga harvemini. Ikka tiirutatakse ringi ja pesapuud külastatakse korra, kaks päevas või puhatakse lennuharjutustest lähiümbruses. Maailmaavastamine algab meil kõigil kodukandist…

Jalarõngaste järgi tuvastades on kaamera ees endid eksponeerinud kõik kolm noorlindu.