juuli 2016

Fotod Arne Ader

Hobumadar

Hobumadar       Galium verum

Määramine on õitsemise ajal lihtne - vaid hobumadaral on täiesti kollased õied. Kasvukohtadeks võivad olla nii liigirikkad kui ka -vaesed niidud ning lubjarikkamad alad - näiteks Põhja – või Lääne-Eesti (mujal esineb hobumadarat harva). Kuna madarate seemned levivad tuulega, siis taimestumisjärgus nõmmedel või mereranniku klibuvallidel on sageli tegu pioneerliigiga.

Eestis kasvab kümmekond liiki madaraid ning paljud nende seast tunduvad alustavale taimehuvilisele üpris sarnased olevat lisaks moodustuvad veel ristandid.

Video: Nelda White

Eile saabusid kalakotkapessa ootamatud külalised. Korraga oli pesa täis mesilasi, kes otsustasid sülemina peatuda kalakotkaste kodus. Kotkapojad tundsid end häirituna ning isegi Mai ja Mati toodud saaki oli pea võimatu süüa.

Sülemlemine ehk üleliigseks osutunud mesilaste lahkumine pesast koos emamesilasega toimub tavaliselt juuni esimesest poolest kuni juuli teise pooleni.

Aga võibolla olid pesas hoopis sipelgad, kes samuti uusi elupaiku otsivad?

Vaata olukorda pesas, kui valgemaks läheb, siit:

Kirjutas Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Saula Siniallikad

Olen nüüd selleaastase allikaloendusega jõudnud üle poole. Juba ligi 200 allikat on näidanud end oma ilus ja armus.

Viimaste nädalate põnevamad allikalkäigud on olnud Miikse lätte, Mürälätte, Hilana lätte ja Kohila Papiallika juurde. Kõik nad on otsapidi seotud õigeusu ja selles usus inimestega. Ja need allikad on olnud hästi hoitud.

Algas küll mu retklemine õigeuklike hoitud allikate juurde juba jaanipäeval. Peale Raadil toimunud Tartumaa Trallami allikalkäike otsustasime sõita veel keset jaaniööd Kuremäe allikale. Alustasime oma retke üsna hilja, kaks tundi enne südaööd. Südaöö tunniks olime kolme autotäie allikalkäijatega kohal.

Kirjutas ja pildistas Tiit Hunt, www.rmk.ee

Tabasalu looduspark Rannamõisa maastikukaitsealal on täis üllatusi, mida Tallinna- lähedasest tiheasustusega äärelinnast oodatagi ei oskaks.

Matkarajal asuvast trepist kõrgelt klindilt laskudes avaneb vasakul sügav järsak - tegu on iidse uhtoruga, mille jääajajärgsed liikuvad veemassid kivisse uuristasid.
Täna mälestab kunagist veemöllu üksnes suurvee ja paduvihmade ajal end ilmutav allikaline ojake, mis paekaldast vargsi välja immitseb.

Matkarada kulgeb läbi väikse kaitselause laialehise puudesalu Tabasalu supelranda ja klindialusele raskelt läbitavale rajalõigule, mis hiljem taas klindile tõustes võimaldab ringiga läbi sarapuu enamusega metsasalu raja alguspunkti jõuda.

Video salvestas Elena, LK foorumist

Video koosneb kahest umbes tunnise vaheajaga lõigust

Must-toonekurg          Ciconia nigra

Kurepojad teevad lennuharjutusi juba paar päeva. Hea, et pesa ülesse leitakse, mis näitab, et noorlinnud saavad orienteerumisega hakkama.

Kirjutas ja pildistas Aare Lindt, www.loodusmuuseum.ee

Rohekas samblavaksik

Rohekas samblikuvaksik         Cleorodes lichenarius

Rohekas samblikuvaksik esines aastakümneid tagasi ainult Lääne-Eestis, olles sealgi haruldane. Praeguseks on ta oma levikut ida poole laiendades muutunud tavalisemaks. Liblikas lendab juuli algusest augusti keskpaigani loopealsetel, leht- ja segametsades, aga ka aedades.

Terviseamet annab teada

Pildistas Margus Ellermaa

Ülemöödunud aasta augustisl Põõsaspeal

Terviseameti poolt Türi tehisjärve supluskohast 06.07.2016.a võetud ja TÜ Eesti Mereinstituudi laboris uuritud suplusvee analüüsi tulemused näitasid, et Türi tehisjärves esines potentsiaalselt toksilise sinivetikaliiki suhteliselt suurel määral. Seetõttu võivad rakukestades olevad lipopolüsahhariidid kokkupuutel põhjustada nahaärritust. Hoiatame suplejaid võimalikust ohust ja kasutame rannas 13. juulist alates kollase lipu režiimi kuni uute analüüside teostamiseni.

Autor Marko Mägi on Tartu Ülikooli linnuökoloogia teadur

Elusorganismide kasv, areng ja edasine käitumine sõltuvad nii keskkonnast kui ka isendi füsioloogilisest seisundist, millest viimase puhul mängivad olulist rolli erinevad hormoonid. Näiteks emade stress (mh toidupuudus) mõjub lootele negatiivselt ja võib mõjutada järglaste edasist elu. Lühiajalise ehk akuutse stressi, näiteks pesa läheduses toimuva raie või kiskja rünnaku korral muutub kiiresti nii isendi käitumine kui ka füsioloogia. Munemisperioodil toimuvate erinevate häiringute tulemusel võib emaslinnus küpsevatesse munadesse sattuda tavapärasest suuremal hulgal stressihormoone, mille taseme tõus organismis kiirendab muutustega kohanemist. Pärast häiringu lõppu hormoonide tase aga langeb ning taastub organismi normaalne toimimine.

Foto http://puugiinfo.blogspot.com.ee/

Võsapuuk         Ixodes ricinus

Laanepuuk       Ixodes persulcatus

Koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Harilik metsvits

Ilm oli mõõdukalt soe. Päevased õhutemperatuurid tõusid 19...23 kraadini, öised langesid 12...15 kraadini. Võrreldes eelmiste nädalatega oli ilm kuivem. Aegajalt küll tibutas vihma, kuid sademete hulk jäi enamasti napiks. Ainuke tugev vihmahoog, mis tõi endaga kaasa ligikaudu 10 mm, tekitas suured veeloigud tänavatele, esines Jõgeval reede õhtupoolikul.

Looduskaitsealune ohakasoomukas

Kirjutas Margus Ots, rasvatihase aasta koordinaator

Nüüdseks on rasvatihastel ka teise kurna pojad pesast lahkunud ning pesakastikaamerad selleks aastaks lõpetavad. Tihaste pesakaamerate pilti edastasime koostöös Silma Märgala SA ja Teetormajaga, foorumit pidas Looduskalender, ülekannet võimaldasid EENet, Teetormaja, Tele2 / Televõrk ja Elisa. Väga suur tänu kõikidele abilistele!

Kirjutas ja pildistas Aare Lindt, www.loodusmuuseum.ee

Kase-kiirtutlane

Kase-kiirtutlane          Pheosia gnoma

Haava-kiirtutlane       Pheosia tremula