august 2016

MÜRGIMARJAD - piibelehed sügisvärvides

Foto Arne Ader

Maikelluke

Maikelluke

Tutvustame tänavu sügisel meie metsades kasvavaid mürgiseid, osaliselt mürgiseid aga ka mittesöödavaid metsamarju nende valmimise järjekorras.

 

Harilik maikelluke ehk piibeleht       Convallaria majalis

 

Silma rõõmustab see taim kogu oma vegetatsiooni ajal, koos õitsemisega juunikuus ning ega soomlased asjata maikellukest oma rahvuslilleks pole valinud.

Tänavu ei paista piibelehe oranshpunaseid vilju eriti palju olevat.

Eesti rippsillad

Kirjutas Kristel Vilbaste

Rippsild Pärnu jõel Võiera kooli juures 6. Nov 1957

See suvi on olnud täis rahvamuusikat. Loitsulaule on vist saanud laulda iga eestlase suu. On ta sellest ise aru saanud või mitte. Võin öelda, et kõige südamlikumad ja väekamad loitsud sündisid minumeelest sel aastal juulikuus Võsul Loitsuväe õpitoas Mikk Sarve ja Anne Maasiku juhendamisel. Sealne vete- ja allikakaitseloits pani taevaveed nii voolama, et see on täitnud kõik allikad pilgeni ja pesnud need puhtaks sinna põua-aastatel ladestunud taimekaitsemürkidest. See on taeva õnnistus.

Aga, et veed on vähemalt Lõuna-Eestis tõusnud oma kevadisele tasemele – voolavad ka kõige pisemad ojad, siis paneb see metsas konnates mõtlema ammu-unustatud sildadele.

Ürgtiibseid kohtame veekogude läheduses

Foto Arne Ader

Metsa-tondihobu (isane)

Metsa-tondihobu (isane)

 

Mets-tondihobu ehk sinine tondihobu       Aeshna cyanea

 

Kiilidel kinnituvad lennulihased otse tiibade külge ehk neil puudub tiivaliiges, seetõttu ei saa nad  oma tiibu ette ja tahapoole liigutada või seljale kokku asetada – ürgtiibsed on väga ammu sellisteks loodud.

Kõik suuremad kiilid on eristiivalised (tagatiivad on eestiibadest laiemad ), meie looduses elutseb neid 37 liiki, aga paljud on neist haruldased või üpris lokaalse levikuga.

Laanepüü Läti mägrakaameras

Sisu

Läti mägrasõbrad saatsid video, kus urutruu mägra kodu ees jalutab teine kohatruu tegelane – laanepüü. Lind, kes elab meie aladel aastaringselt enamasti pesapaiga lähedal, saab hakkama üsna piiratud maa-alal. Tema kohatruuduse tõttu on laanepüü küllaltki haavatav lind, küpsete kuuse-segametsade raied vähendavad laanepüüle sobilikke elupaiku. Kaitsealune lind on ta nii Eestis kui Lätis.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.