august 2016

Foto Arne Ader

Metsa-tondihobu (isane)

Mets-tondihobu ehk sinine tondihobu       Aeshna cyanea

Kiilidel kinnituvad lennulihased otse tiibade külge ehk neil puudub tiivaliiges, seetõttu ei saa nad  oma tiibu ette ja tahapoole liigutada või seljale kokku asetada – ürgtiibsed on väga ammu sellisteks loodud.

Kõik suuremad kiilid on eristiivalised (tagatiivad on eestiibadest laiemad ), meie looduses elutseb neid 37 liiki, aga paljud on neist haruldased või üpris lokaalse levikuga.

Video salvestas Aita, LK foorumist

Mäger         Meles meles

Kui mamma poegadega koos on kasvuvahed, veidi heledam kasukas ning käitumise järgi vahed veel märgatavad. Pikk video annab kena ülevaate.

Video salvestas lianaliesma, LK foorumist       

Selline vaikne suveõhtu ja lisada pole siin midagi…

Vapramäe-Vellavere-Vitipalu SA annab teada

2015. aasta kuni 11 aastaste võidutöö autor Geteli Hanni

Sisalik limpsab keelt

Kutsume osalema VVV fotokonkursil „Märka mind“- tähtaeg 1. oktoober 2016

KÄIMAS ON KONKURSI 10. JUUBELIAASTA!

KONKURSI EESMÄRK on märgata ja jäädvustada looduses väiksemaid elus või eluta looduse elemente või midagi sellist, mida tavaliselt ei kohata. Olgu need siis putukad, linnud, loomad, taimed, seened, marjad, lehed või midagi täiesti eriskummalist. Ka maastikus võib leida erilisi nähtuseid. Oluline on, et see, mida pildistad, nõuab eraldi märkamist või millel on eriline saamislugu.

Osaleda saab kolmes vanuseklassis:

Kuni 11 aastased

12-16 aastased

17 aastased ja vanemad

Keskkonnaagentuur annab teada

Foto Arne Ader

Lapsuliblikas

15. aprillist 15. septembrini kestva loodusvaatluste kampaania raames on 135 usinat loodusevaatlejat andmebaasi registreerinud 620 vaatlust. Enim on vaatlusalustest looduses märgatuid lapsuliblikat (102 korda), järgnevad harilik siil (84) ja harilik äiatar (81). Suitsupääsukese kohta on kirjas 54 vaatlust ja rukkilille kohta 50 vaatlust.

Mägra kui 2016. aasta looma kohta on laekunud 39 vaatlust, tumepunase neiuvaiba kui aasta orhidee kohta 35 vaatlust ja mustlaik-apollo kui aasta liblika kohta 6 vaatlust. Siiani kõige tublim vaatleja on sisestanud tänavuste vaatluskampaania liikide kohta üle 50 vaatluse.

Koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Suvine suurvesi Pedja jõe luhal 18. augustil

Kuni neljapäevani oli ilm jahe ja valdavalt sajune ning päevased õhutemperatuurid 20 kraadini ei küündinud. Väga sajuseks kujunes teisipäev, kui vihma tuli peaaegu päev läbi ja hooti oli sadu tugev. Ööpäevaseks sajusummaks kogunes sel päeval ilmajaama järgi ligi 40 mm. Kolmapäevaks jäid sajud harvemaks, kuid ilm oli sompus ja relatiivne õhuniiskus päeval alla 95% ei langenud.

Reedeks sajud lakkasid ja ilm muutus ja soojaks. Nädalavahetus kujunes päikesepaisteliseks ja maksimaalsed õhutemperatuurid tõusid 23 kuni 26 kraadini. Oli taas võimalik suvemõnudest rõõmu tunda.

Pildistas ja kirjutas Tiit Hunt, www.rmk.ee

Oti metsõunapuu

Mets-õunapuu        Malus sylvestris

Kui pilk loodusesse heita, siis kindel see, et vihategemise aeg on selleks aastaks möödas ja sügis lähenemas.

Kolletuma hakkavate kaskede kõrval märkab sügise saabudes jälle ka toomingaid, mis vargsi juba pruune ja kirjusid lehti poetavad - suvel kaob see üks esimesi kevadekuulutajaid-õitsejaid kuidagi lopsakasse rohelusse ära.

Kirjutas ja pildistas Aare Lindt, www.loodusmuuseum.ee

Harilik kidaöölane

Harilik kidaöölane          Xestia baja

 

Harilik kidaöölane on levinud kogu Eestis ning kõikjal tavaline. Liblikad võib kohata juuli teisest poolest, septembri alguseni aedades, mitmesugustes puistutes, aga ka avamaastikul.

Harilik kidaöölane tegutseb öösiti, päevaks ronib aga osavalt peitu ja seepärast neid eriti ei kohtagi. Kuid ühe ööga võib tehisvalgusele lennata isegi kuni 100 isendit. Kuigi harilik kidaöölane on kohati väga tavaline, põllukultuuridele ta kahju ei tekita.

Keskkonnaamet annab teada

Foto Sven Zacek

Pruunkaru

Keskkonnaamet tuletab mesinikele ja metsas käivatele marjulistele meelde pruunkaruga kokkupuutumisel ettevaatliku ja ennetava tegutsemise olulisust.

Sügiseti sageneb metsas liikuvate seeneliste-marjuliste kohtumise võimalus suurte metsloomadega, sealhulgas pruunkaruga. Samal perioodil valmistuvad karud taliuinakuks, püüdes oma energiavarusid lisaks metsas saadavale täiendada ka mesilaid rüüstates.

2016 aastal on Keskkonnaametile teatatud ligi 80 pruunkaru rüüstatud mesitarust. Kuigi see arv on tagasihoidlikum kui varasematel aastatel, võib mesilate rüüstamine sügisperioodil sageneda. Igal aastal murravad karud Eestis ka mõned veised ja lambad.

Kirjutas ja pildistas Aare Lindt, www.loodusmuuseum.ee

Lina-tähtöölane

Lina-tähtöölane          Autographa gamma

Lina-tähtöölane on tavaline meile saabuv rändliik, kes jõuab lennates isegi Lapimaale. Liblikad saabuvad meile koos soojade tuultega Lõuna-Euroopast, alates mai teisest poolest kuni oktoobrini. Suvel võib Eestis areneda ka kohalik populatsioon. Liblikaid võib kohata niitudel, põldudel, metsades, aedades jne.

Foto Urmas Tartes

Kuututlase röövikud puulehel

Kuututlane         Phalera bucephala

Valmiku ehk liblikana on kuututlane varjumise meister ning näeb puhkeasendis välja nagu murdunud kaseoks, lendamas võisime neid kohata maist juulini (vaata alumist pilti).

Välja ilmusid aga kuututlaste kaunid röövikuid, nooruse veedavad nad kambakesi toitudes, täiskasvanud röövikud liiguvad üksikult ringi.

Mitmetoidulise liblika röövikuid leidub kõikjalt, kus leidub toiduks sobivaid lehtpuid ka pärnadel ja tammedel ning neid kahjustatakse päris ohtralt.

Nukk talvitub metsakõdus või mulla ülakihis.

Kirjutas Kristel Vilbaste

Veebikaamera pilt Linnurabast 2010 aastal

Täiskuu neljapäev on nüüd möödas, igaüks kogenud seda täiskuud omamoodi. Seekord on paljude suurim soov, et täiskuu ilma ometi soojemaks pööraks. Vete-uurijad ütlevad, et tavapärane augustikuu vihmanorm on juba ammu ületatud, Lõuna-Eesti põllud ja heinamaad paksult vee all.

Tundub, et sel aastal on vesi sulisemas ka huntide kõhu all, sest suurematest huntide lambamurdmistest veel kuulda ei ole. Aga Mikk Sarv ütleb, et lisaks ilmamuutusele uskus vanarahvas, et täiskuu annab ka huntidele loa lammaste murdmiseks.

Tõsi ta on, et just sel ajal murravad hundid oma poegi õpetades koduloomi kõige rohkem. Enam murdvat siiski karjast välja tõrjutud või üksikuks jäänud isashundid. Nemad on kõige ohtlikumad.