august 2016

Kirjutas ja pildistas Ave Liivamägi

Siklased (Cerambycidae) on mardikad, kelle keha on kiitsakas ja tundlad pikad. Paljude siklaste kattetiivad on värvikirevad, teistel aga puukoorekarva mustriga. Valmikuid kohtame suvel taimede õitel ja lehtedel ning puutüvedel. Siklaste vastsed, keda nimetatakse tõukudeks, aga arenevad puidus. Kuna puit on toitainevaene, siis võib vastsete areng kesta mitu aastat. Sellest tulenevalt on mõned siklased metsakahjurid. Siklaste liigid eelistavad üht või mõnda kindlat puuliiki.

Fotod Arne Ader

Punane leeder

Punane leeder              Sambucus racemosa            

Must leeder                  Sambucus nigra

Lastele leedreid tutvustades peaksime toonitama, et tegu on nn “mittesöödavate“ marjadega ning seemned viljades on mürgised. Mürgistuse tunnust väljendab oksendamine.

Fotod Arne Ader

Rootsi kukits

Rootsi kukits        Cornus suecica

Rootsi kukitsat leiame nii meie saartelt, kui Põhja-Eesti soostunud niitudelt või rabastuvast metsast, vahel ka mererannikult. Turbaväljade servades kasvamine viitab, et taim eelistab happelist, niisket, eelistatavalt päikeselist või poolvarjulist kasvukeskkonda.

Rootsi kukits on sedavõrd silmajääv oma „rootsipunaste“ viljadega, et raske oleks mööda minna.

Videod salvestas Urmas Lett

Mäger         Meles meles

Meie suursaared jäid täna lausvihmata, tõepoolest on suve teine pool olnud tormine, aga vihma on jagunud üle Eesti päris erinevalt.

Mäkradel on alanud nuumaaeg. Loodus, mahajäetud viljapuuaiad ning põllud pakuvad rikkalikke valikuvõimalusi. Nii ei minda toituma vaid vastu ööd vaid ka varavalges, kui on tunne, et sööks veel veidi.

Foto: Uku Paal

Rasvatihase noorlind 

Tuletame meelde, et aasta linnu määramisvõistluse 7. vooru vastuseid ootame kuni augusti lõpuni, st 31. augusti südaööni.

Määramisvõistluse 7. vooru küsimused leiab siit:

algajad: LINK

edasijõudnud: LINK

Määramisvõistluse 7. vooru osalejate vahel loosime välja:

2 Eesti Loodusmuuseumi perepiletit: LINK

2 aasta linnu logoga kotti: LINK

Koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Ümaralehine kellukas õitseb jätkuvalt

Nädala esimene pool jäi siin kandis peaaegu sajuta, kuigi lähikonnas oli näha tumedate vihmapilvede liikumist ja aegajalt siiski üksikud piisad langesid. Ilm oli emaspäevast kolmapäevani soe ja maksimaalsed õhutemperatuurid tõusid 20-22 kraadini. Muld püsis eelnenud nädala väga rohketest vihmadest nädala alguses märjana.

Esmaspäeval oli kartulipõldudel veel vagude vahel vett näha ja kohati läikis vesi ka rohumaadel. Tuulise ja päiksepaistelise ilmaga kuivasid põllud üsna kiiresti.

Teisipäeva õhtupoolikul ja kolmapäeval said juba kombainid minna saaki koristama.

Rasvatihase aasta teadusuudiseid toimetab Tartu Ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi, marko.magi@ut.ee

Foto Marko Mägi

Rasvatihase pesakastid

Kirjutas ja pildistas Aare Lindt, www.loodusmuuseum.ee

Lillakas öövaksik

Lillakas öövaksik          Eulithis testata

Lillakas öövaksik on Eestis kõikjal levinud ning üsna tavaline. Liblikaid võib kohata kas okas- või segametsades, võsastikes, aedades ja mujalgi juuli keskpaigast septembri alguseni. Nädalavahetuse vihmaste ilmadega lendas liblikaid muidugi vähe.

Meelis Uustal, suvise aialinnupäeviku koordinaator

http://www.eoy.ee/aed/blogi

Hea aialinnuvaatleja!

Kirjutas ja pildistas Aare Lindt, www.loodusmuuseum.ee

Vaipöölane

Vaipöölane          Xylena solidaginis

Vaipöölane lendab okasmetsades ning rabades augusti algusest septembri keskpaigani, aga teda ei kohta Eestis just väga sageli.

Puhkeasendisse jäädes ajab vaipöölane tagakeha koos tiibadega püsti ja topib pea mõnda lohukesse või kooreprakku jäljendades sellise asendiga kuivanud „oksajuppi“. Sellisele poosile jääb liblikas truuks isegi siledal kiviseinal magades.

Foto Arne Ader

Mitmeõiene kuutõverohi

Harilik kuutõverohi                        Polygonatum odoratum

Mitmeõiene kuutõverohi           Polygonatum multiflorum