august 2016

Fotod Arne Ader

Harilik maavits

Harilik maavits         Solanum dulcamara

Harilik maavits on mitmeaastane poolpõõsas ning üpris tavaline meie looduses. Kasvada meeldib neil hõredamas metsas või niiskemas võsastikus aga ka järvede kaldaaladel ning mererannas. Juurekaelalt harunev väänduv või roomav (ronib ka oskuslikult mööda võrkaeda). Maapinna lähedal puitunud vartega ja suvega kasvanud rohtne osa mis võib kasvada kuni kolme meetriseks külmub talviti tagasi.

Kergelt mürgised marjad on avatud kasvukohtadel juba värvunud, rippudes kaunilt läikides viljaraagude otstes, paistes vastu valgust läbikumavalt. Lehed südajad, teritunud tipuga.

Foto Kalle Rahu

Tähistaevas

Kehvavõitu ilmaennustust lähemateks päevadeks lubatakse, aga õhtul tasub taevasse ikka piiluda äkki vähemalt laiguti saab tähistaevast näha. Valgusreostusega linnades ei pruugi langevad perseiidid nähtavad ollagi.

Tänavu lubatakse ohtrat perseiidide sadu – nn „tähesadu“ põhjustab Päikese ümber tiirlevast Swift-Tuttle-i komeedist maha jääv kosmilise tolm, mille osakesed Maa atmosfääri sattudes heleda leegiga ära põlevad.

Põhjalikku materjali, jooniseid ja video võimalust pakub TÜ novaatori veebileht: LINK

Fotod Arne Ader

Paakspuu

Harilik paakspuu          Frangula alnus

Hariliku paakspuu viljad on väga mürgised, neid ei tohiks mingil juhul süüa, samuti on mürgine puu koor.

Paakspuu viljad näevad hetkel välja sellised nagu Aarne pildil. Suur osa luuviljadest, milles peidus kaks luukest on veel punased, aga sügis värvib kõik viljad mustadeks.

Video salvestas Fleur, LK foorumist

Mäger           Meles meles 

Kui Sa oled päev otsa koobastes veetnud tahab kasukas ikka sugemist saada. Paarina saab lähedale sinna kuhu ise hästi ei pruugi ulatuda.

Video lõpus tuleb pesaümbrust uudistama võõras isend, kes peab igaks juhuks paremaks kiirelt lahkuda….

Äkki on Sul vaatamata jäänud, milline on mägra maja interjöör: LINK

Margus Ots, rasvatihase aasta koordinaator

Foto Arne Ader

Rasvatihane

Rasvatihane        Parus major

Video salvestas Fleur, LK foorumist

Hallhülged hakkasid lesilasse kogunema üleeilsest ja täna on näha, kuidas teise aasta merikotka teravate küüniste eest on parem pakku minna. Talvisel ajal suhtuti kotkastesse palju „ükskõiksemalt“.

Helitausta pakub oma hädaldamisega merisk ehk meriharaksa.

Tormivarjus on nii luigepere, kui teised suuremad linnu, eile liikusid ringi hallhaned.

Kaamera vaatab tormivarjulisemale küljele, aga lõunakaare tuult oli täna iiliti üle 20 m/s.

Õhtuks muutus hülgelesila palju arvukamaks.

Kirjutas ja pildistas Aare Lindt, www.loodusmuuseum.ee

Külmaöölane

Külmaöölane        Enargia paleacea

Külmaöölane on Eestis kõikjal levinud ja üsna tavaline. Liblikaid võib kohata leht- ja segametsades, võsastikes, aedades jm.

Külmaöölane naudib öösel meelsasti tehisvalgust, aga päeva hakul otsib magamiseks varjulise koha.

Esimesed isendid ilmuvad juuli lõpus, kuid hilisemad koorujad võivad lennata esimeste öökülmadeni.

Röövikud elavad põhiliselt kasel ja haaval. Talve aga elavad üle munadena.

Koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Õitsev harilik seenlill

Augusti esimene nädal oli väga sajune. Vihma tuli vähemal või suuremal määral kõigil nädalapäevadel. Kõige suuremad sajud koos äikesega olid reede ja laupäeva vahelisel ööl - enam kui 30 mm.

Kokku tuli nädalaga vihma linnas 69 mm ja alevikus 77 mm.

Tavaliselt sajab siin kandis kogu augustikuu jooksul ligikaudu 90 mm.  Seega saime tänavu augusti esimese nädalaga juba 75-85% kuu tavapärasest sajuhulgast kätte.

Päikese loojang

Kirjutas ja pildistas Aare Lindt, www.loodusmuuseum.ee

Roosasambliklane

Roosasambliklane         Miltochrista

Roosasambliklane on kogu Eestis levinud ja üsna tavaline. Liblikad lendavad sega- ja okasmetsades, puistutes ning aedades, alates juulist kuni augusti keskpaigani.

Väikest „kasvu“, tiibade sirulaiusega ca 26 mm, roosasambliklane on öise eluviisiga ja lendab tihti tehisvalgusele. Päeval aga magab, kus juhtub ja iga segamise peale lendu ei tõuse.

Röövikud toituvad puutüvedel ja –okstel kasvavail samblikel ning talvituvad.

Fotod Arne Ader

Ussilaka-jänesekapsa kooslus

Harilik ussilakk          Paris quadrifolia

Harilik ussilakk on äärmiselt mürgine! Igaüks peaks meist teadma, et seda marja ei tohi isegi maitsmiseks proovida.

Kasvab Eestis kõikjal nii laane- kui salumetsades ning puisniitudel. Õnneks pole ta kusagil eriti arvukas ning mõne teise taimega teda segamini ajada pole võimalik.

Foto: Tiit Hunt

Jõevähk

Harilik jõevähk ehk väärisvähk        Astacus astacus