august 2016

Libahundiaeg

Kirjutas Kristel Vilbaste

Veebikaamera pilt Linnurabast 2010 aastal

Täiskuu neljapäev on nüüd möödas, igaüks kogenud seda täiskuud omamoodi. Seekord on paljude suurim soov, et täiskuu ilma ometi soojemaks pööraks. Vete-uurijad ütlevad, et tavapärane augustikuu vihmanorm on juba ammu ületatud, Lõuna-Eesti põllud ja heinamaad paksult vee all.

Tundub, et sel aastal on vesi sulisemas ka huntide kõhu all, sest suurematest huntide lambamurdmistest veel kuulda ei ole. Aga Mikk Sarv ütleb, et lisaks ilmamuutusele uskus vanarahvas, et täiskuu annab ka huntidele loa lammaste murdmiseks.

Tõsi ta on, et just sel ajal murravad hundid oma poegi õpetades koduloomi kõige rohkem. Enam murdvat siiski karjast välja tõrjutud või üksikuks jäänud isashundid. Nemad on kõige ohtlikumad.

Sikkudest

Kirjutas ja pildistas Ave Liivamägi

Siklased (Cerambycidae) on mardikad, kelle keha on kiitsakas ja tundlad pikad. Paljude siklaste kattetiivad on värvikirevad, teistel aga puukoorekarva mustriga. Valmikuid kohtame suvel taimede õitel ja lehtedel ning puutüvedel. Siklaste vastsed, keda nimetatakse tõukudeks, aga arenevad puidus. Kuna puit on toitainevaene, siis võib vastsete areng kesta mitu aastat. Sellest tulenevalt on mõned siklased metsakahjurid. Siklaste liigid eelistavad üht või mõnda kindlat puuliiki.

Tuisusikk

 

Leedripuude punastest ja mustadest viljadest

Fotod Arne Ader

Punane leeder

Punane leeder

 

Punane leeder              Sambucus racemosa            

 

Must leeder                  Sambucus nigra

 

Lastele leedreid tutvustades peaksime toonitama, et tegu on nn “mittesöödavate“ marjadega ning seemned viljades on mürgised. Mürgistuse tunnust väljendab oksendamine.

Mittesöödavad marjad - rootsi kukits

Fotod Arne Ader

Rootsi kukits

Rootsi kukits

 

Rootsi kukits        Cornus suecica

 

Rootsi kukitsat leiame nii meie saartelt, kui Põhja-Eesti soostunud niitudelt või rabastuvast metsast, vahel ka mererannikult. Turbaväljade servades kasvamine viitab, et taim eelistab happelist, niisket, eelistatavalt päikeselist või poolvarjulist kasvukeskkonda.

Rootsi kukits on sedavõrd silmajääv oma „rootsipunaste“ viljadega, et raske oleks mööda minna.

VIDEOD: mägralinnaku elu

Videod salvestas Urmas Lett

 

 

Mäger         Meles meles

 

Meie suursaared jäid täna lausvihmata, tõepoolest on suve teine pool olnud tormine, aga vihma on jagunud üle Eesti päris erinevalt.

Mäkradel on alanud nuumaaeg. Loodus, mahajäetud viljapuuaiad ning põllud pakuvad rikkalikke valikuvõimalusi. Nii ei minda toituma vaid vastu ööd vaid ka varavalges, kui on tunne, et sööks veel veidi.

Aasta linnu määramisvõistluse 7. vooru küsimused

Foto: Uku Paal

Rasvatihase noorlind 

Tuletame meelde, et aasta linnu määramisvõistluse 7. vooru vastuseid ootame kuni augusti lõpuni, st 31. augusti südaööni.

Määramisvõistluse 7. vooru küsimused leiab siit:

algajad: LINK

edasijõudnud: LINK

Määramisvõistluse 7. vooru osalejate vahel loosime välja:

2 Eesti Loodusmuuseumi perepiletit: LINK

2 aasta linnu logoga kotti: LINK

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.