august 2016

Koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Ümaralehine kellukas õitseb jätkuvalt

Nädala esimene pool jäi siin kandis peaaegu sajuta, kuigi lähikonnas oli näha tumedate vihmapilvede liikumist ja aegajalt siiski üksikud piisad langesid. Ilm oli emaspäevast kolmapäevani soe ja maksimaalsed õhutemperatuurid tõusid 20-22 kraadini. Muld püsis eelnenud nädala väga rohketest vihmadest nädala alguses märjana.

Esmaspäeval oli kartulipõldudel veel vagude vahel vett näha ja kohati läikis vesi ka rohumaadel. Tuulise ja päiksepaistelise ilmaga kuivasid põllud üsna kiiresti.

Teisipäeva õhtupoolikul ja kolmapäeval said juba kombainid minna saaki koristama.

Rasvatihase aasta teadusuudiseid toimetab Tartu Ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi, marko.magi@ut.ee

Foto Marko Mägi

Rasvatihase pesakastid

Kirjutas ja pildistas Aare Lindt, www.loodusmuuseum.ee

Lillakas öövaksik

Lillakas öövaksik          Eulithis testata

Lillakas öövaksik on Eestis kõikjal levinud ning üsna tavaline. Liblikaid võib kohata kas okas- või segametsades, võsastikes, aedades ja mujalgi juuli keskpaigast septembri alguseni. Nädalavahetuse vihmaste ilmadega lendas liblikaid muidugi vähe.

Meelis Uustal, suvise aialinnupäeviku koordinaator

http://www.eoy.ee/aed/blogi

Hea aialinnuvaatleja!

Kirjutas ja pildistas Aare Lindt, www.loodusmuuseum.ee

Vaipöölane

Vaipöölane          Xylena solidaginis

Vaipöölane lendab okasmetsades ning rabades augusti algusest septembri keskpaigani, aga teda ei kohta Eestis just väga sageli.

Puhkeasendisse jäädes ajab vaipöölane tagakeha koos tiibadega püsti ja topib pea mõnda lohukesse või kooreprakku jäljendades sellise asendiga kuivanud „oksajuppi“. Sellisele poosile jääb liblikas truuks isegi siledal kiviseinal magades.

Foto Arne Ader

Mitmeõiene kuutõverohi

Harilik kuutõverohi                        Polygonatum odoratum

Mitmeõiene kuutõverohi           Polygonatum multiflorum

 

Fotod Arne Ader

Harilik maavits

Harilik maavits         Solanum dulcamara

Harilik maavits on mitmeaastane poolpõõsas ning üpris tavaline meie looduses. Kasvada meeldib neil hõredamas metsas või niiskemas võsastikus aga ka järvede kaldaaladel ning mererannas. Juurekaelalt harunev väänduv või roomav (ronib ka oskuslikult mööda võrkaeda). Maapinna lähedal puitunud vartega ja suvega kasvanud rohtne osa mis võib kasvada kuni kolme meetriseks külmub talviti tagasi.

Kergelt mürgised marjad on avatud kasvukohtadel juba värvunud, rippudes kaunilt läikides viljaraagude otstes, paistes vastu valgust läbikumavalt. Lehed südajad, teritunud tipuga.