august 2016

Fotod Arne Ader ja Urmas Tartes

Näsiniin

Harilik näsiniin        Daphne mezereum

Näsiniine kogu taim on mürgine ning täiskasvanud inimese võib tappa juba tosina marja söömine.

Seda taime peab tundma. Liiginimi mezereum tähendab pärsia keeles „tapma“.

Näsiniint kasvab hajusalt üle Eesti, ikka viljakamatel ning lubjarikkamatel muldadel, segametsade alusrindes, samuti soostunud kasvukohtadel.

Väheharunev kollakashalli koorega põõsas võib sirguda kuni pooleteise meetriseks.

Pikliksüstjad, terve servaga lehed paiknevad erinevalt - põõsa ladvas piknevad lehed kimpudena ning varrel hõredalt.

Fotod Arne Ader

Kuslapuu

Tutvustame tänavu uuesti meie metsades kasvavaid mürgiseid või osaliselt mürgiseid metsamarju, seda nende valmimise järjekorras.

Meditsiinitöötajatele on tavapärane, et lisaks kodukeemia mürgistustele saabub suve lõpus aeg, kus ilmnevad mürgistused metsamarjade söömisel ja seda just laste hulgas.

Vähem, kui nädala eest oli meie seltskonnas sarnane kogemus, et koolieelik pistis suhu hariliku kuslapuu marjad – hea, et kohe jaole saime. Selgitus oli selline, et meil koduaias on palju punaseid sõstraid… Järelikult peame tundma ohtlikke marju ning neid ilma hirmutamata ka lastele tutvustama.

Koduaias ja metsas kestab marjaaeg ja väikelastele võib tunduda, et kõik mammud ongi söödavad…

Kokkutulekule kutsub Tõnis Eenmäe

Tõravere observatooriumi 1,5 m läbimõõduga peegelteleskoop AZT-12 

Tere astronoomiahuvilised!

Sel aastal toimub astronoomiahuviliste kokkutulek 10-14. augustil taas Tõraveres. Kokkutuleku juhtteemaks on sel korral "Päikesesüsteem janteised planeedisüsteemid".

Täpsemat infot kokkutuleku kohta saab veebilehelt: LINK

Osaleda soovijaid kutsume üles kindlasti ka veebilehe kaudu registreerima!

Tavapäraselt on lisaks öistele vaatlustele nii palja silmaga (meteoorid) kui teleskoopidega kavas ka mitu loengute sessiooni nii astronoomiahuvilistelt kui professionaalsetelt astronoomidelt.

Pildi napsas Solo, LK foorumist

Must-toonekurg        Ciconia nigra

Eile hommikul kell 11 lahkus kurepoeg pesalt ja me kõik olime veendunud, et rännukihk viis noorlinnu liikuma. Pesale võisime oodata veel isalind Karli, mis aga juhtus?

Täna kell neli õhtupoolikul saabus kurepoeg Kalli tagasi pesale, kuigi mee ootasime pigem isaslindu ja jääb eeldatavalt ka ööd veetma.

Fotod Arne Ader

Tumepunane neiuvaip

Tumepunane neiuvaip         Epipactis atrorubens

Südasuvine õitseja, kuivade kasvukohtade taim ning lubjalemb, mis ta meie neiuvaipadest peamiselt sobiliku kasvukohtade piiratuse tõttu veidi haruldaseks teeb. Loode-Eestis alustasid esimesed õitsemist paari nädala eest.

Video salvestas  Lucy, LK foorumist

Mõned minutid enne pesalt lahkumist

Must-toonekurg         Ciconia nigra

Tänane öö veedeti veel pesal, varahommikul tehti mõned vajalikud lennud nig videost näeme, et lahkutakse päris otsustavalt.

Tuult tiibadesse ja ohutut seiklust!

Mõni aasta on pärast poegade lahkumist käinud pesal isaslind – võtnud justkui kokku suvel toimunu.

Ei kohta temagi kaasat enne tuleva aasta varakevadet, aga siis peab ikka tugevam sugupool varem kohal olema, et näidata, et pesa on hõivatud. Suht juhslik on talvitusrände ajal nende isendite kokkujuhtumine….

Video salvestas Fleur, LK foorumist

Õhtul koguneb peesitajaid lisaks

Hallhüljes        Halichoerus grypus

Esimesed hallid tulid juba kaldale üleeile, aga midagi neid eile häiris nii et tuli lahkuda.

Terve tänase päeva on hülged kogunenud.

Video salvestas Lucy, LK foorumist

Eile õhtul kurepoega veel toideti

Must- toonekurg        Ciconia nigra

Peale eilset sadu tuli isaslind viimasena pesale jäänud kurepoega toitma. „Vend või õde“ on juba iseseisvat elu alustanud. Emaslind lahkus juba paari nädala eest siirdudes vaikselt talvitusalade poole - nii toimib elukorraldus kõigi selle liigi pesitsejate puhul, mida oleme saanud aastate jooksul veebikaamera vahendusel jälgida.

Kurepojad lahkuvad tavaliselt augustikuu esimestel päevadel ja lõuna poole liigutakse üksikult (vahel ka noorlinnud koos), kui keegi peaks neid märkama.

Tartu Loodusmaja annab teada

Pilt Vaibla Linnujaama logiraamatust

Eile alustas Võrtsjärve põhjakaldal Vaibla linnujaamas lindude rõngastamise praktikumilaagri esimene vahetus. 5.-12. klassis käivatele linnuhuvilistele on veel mõned vabad kohad laagri teise vahetusse, mis toimub 4.-6. august. Rõngastamist juhendab ornitoloog Margus Ots.

Kolmepäevase laagri jooksul saavad osalejad ülevaate Võrtsjärve põhjaosa linnustikust, õpitakse tundma Võrtsjärve kaldaroostikus ja –põõsastikus pesitsevaid ja rändel peatuvaid linde, tutvustatakse lindude rände uurimise, märgistamise ja püüdmise meetodeid, õpitakse linde (peamiselt värvulised) käest määrama ja metallrõngastega märgistama.

Kokkuvõtte koostas Margus Ots, rasvatihase aasta koordinaator

Rasvatihase aasta linnumääramise võistluse 6. voor on lõppenud. Kokku oli osalejaid 86, sh algajaid 56 ja edasijõudnuid 30. Kõigile viiele küsimusele vastasid õigesti algajate hulgas 45 ja edasijõudnutest 11 osalejat.

Õiged vastused koos selgitustega leiab 6. vooru küsimuste juurest:

algajad: LINK

edasijõudnud: LINK

Koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Arujumikas

Ilm oli jätkuvalt südasuviselt soe, vahelduva pilvisusega. Päeviti tõusis õhutemperatuur 23...28 kraadini. Ka ööd olid soojad, aga sageli udused.

Minimaalne õhutemperatuur langes 12...18 kraadini. Korralikum vihm sadas teisipäeva hommikul (8 mm), mis mõneks ajaks mulla pealt poriseks tegi. Lühikesed vihmahood olid ka neljapäeva ja pühapäeva pärastlõunal ning veidi tuli vihma reede öösel, kuid need andsid vähe sademeid. Kokku lisandus nädala teisel poolel teisipäevasele sajule Jõgeval 3 mm.

Kirjutas ja pildistas Aare Lindt, www.loodusmuuseum.ee

Lepa-hammastutlane (isasliblikas)

Lepa-hammastutlane        Notodonta dromedarius

 

Lepa-hammastutlane on kogu Eestis levinud ja tavaline. Liblikaid võib suvel kohata puistutes, metsades, võsastikes ja aedades. Oma nimetuse on hammastutlased saanud röövikute seljal reana paiknevate kooniliste näsade järgi.

Isas- ja emasliblikad on mustri ning värvi poolest sarnased. Õrnem sugupool on ainult pisut suurem ja lendab tehisvalgusele harvem.