Looduses kohatakse saarmaid üldiselt harva. Nende urgude, mida saarmatel on mitu jäävad sissekäigud sageli veetasemest allapoole sest ururajajad arvestavad, et nii ollakse varjatumad, puhkeaeg turvalisem ning veelukk ei lase talvel külma sisse, aga siis peab pesal olema kusagil ka õhuava.
Talveks koonduvad punahirved „poissmeeste“ karjadesse – „pulmaaeg“ sai otsakorrale umbes kuu tagasi, hirvepullide agressiivsus taltunud ning kaelalihasedki pole enam võitlusvalmilt jämedad.
Talv veedetakse rahumeelselt, kuid hierarhiaredelit tunnustatakse aasta läbi, vaata videot.
Laura Emilia: Võrumaal on mul oma kodumets Vällamäe lähedal. Enne ma ei teadnud, et mäger on nii töökas – et veab igasugu kulu ja prahti urust välja ja puhastab seda. Mitte nagu minu luuletuses!
Mäger Laura Emilia Jõgi (5b, Võru Kreutzwaldi Kool)
Külamaastikes märkame talvikeste salkasid, suurtesse linnadesse nad eriti ei kipu. Mõneti tundub nagu oleks tegu paigalindudega, aga suurem osa meil pesitsenutest lahkub oktoobri lõpuks. Talvituma jääb talvikesi üpris arvukalt – kuni mõnisada tuhat.
Saarmas kuulub meie looduse põlisliikide hulka ning on kaitsealune imetaja.
Olles hea kuulmise ja haistmisega, eristab loom hästi liikuvaid objekte nii vees, kui maal. Seevastu liikumatult jõekaldal istuvat vaatlejat ei pruugi loom märgata. Tegu on äärmiselt liikuva loomaga, keda uurijatelgi raske jälgida.
Kui satute jõuluajal vanalinna liikuma, astuge läbi Eesti Loodusmuuseumi suurest munakivisisest sisehoovist, kus on avatud Eesti Maanteemuuseumi näituse „Loomad teel“ satelliitnäitus, mis keskendub jälgedele maastikul ja rahvapärimuses. Suvel Põlvamaal eksponeeritud ning nüüd Tallinna vanalinna liikunud väljapanek kutsub avastama kümnekonna loomaga seotud uskumisi, nende hulgas näiteks hundi, kassi või mägraga seonduvaid arvamisi.
Pidades Läänemaa jämedaimaks puuks tamme on arvajal õigus ainult osaliselt, sest maakonna vastava edetabeli tipus troonib lausa kaks puuhiiglast - Koluvere tamm Koluvere lossipargis ja Topu must pappel Topu sadamas Aurora kontori taga.
Imposantse tulnuka tüve ümbermõõt on 6,1 m ja võra läbimõõt muljetavaldavad u 32 m
Tulemused annab teada Margus Ots, rasvatihase aasta koordinaator
Foto Arne Ader
Rasvatihane
Rasvatihase aasta linnumääramise võistlus on lõppenud.
Viimases, 10. voorus oli osalejaid kokku 62, sealhulgas algajaid 35 ja edasijõudnuid 27. Ehkki küsimused viimases voorus olid raskemad, oli kõigile viiele küsimusele õigesti vastanuid üllatavalt palju – 9 algajat ja 6 edasijõudnut.
Õiged vastused koos selgitustega leiab 10. vooru küsimuste juurest:
Kindlasti huvitav näitus ja taliõunu saab loodetavasti ka maitsta.
30. november – 11. detsember, avatud iga päev kell 10-17
Tartu ülikooli botaanikaaias (Lai 38)
Pilet 3 eurot, tudengitele ja pensionäridele 2 eurot, õpilastele 1 euro, perepilet 6 eurot
Mille poolest erinevad mets-õunapuu ja aed-õunapuu? Mida uurib pomoloogia? Miks õunakasvatust ei saa rajada troopikasse?
Õunamaailma tutvustaval näitusel saab vaadata 21 sordist taliõunu, mis on aretatud Eestis. Külastaja saab teada ka, milline riik maailmas toodab kõige rohkem õunu, millal jõudis õunakasvatus Eestisse ning kui palju on meil Eestis tunnustatud õunasorte.
Mäger Robert Tomiste (6a, Tallinna Rahumäe Põhikool)
Ükskord kõndis Mäger mööda linna ringi, tal oli plaanis kinno minna, aga siis helistas talle vanaema ja kutsus ta enda poole. Mäger hakkaski minema vanaema poole ja tal tuli meelde, et ta tahtis seeni korjata ja siis ta läkski metsa seeni korjama. Lõpuks, kui tal olid seened korjatud, sai ta aru, et ta oli eksinud. Siis kohtas ta karu, kes näitas talle, kuhu poole minna. Lõpuks oli ta väga väsinud ja ta istus maha. Siis hakkas midagi põrisema ja see muutus valjemaks, see oli päästehelikopter. Varsti see kopter maandus ja võttis mägra linna kaasa. Kui mäger linnas oli, kandideeris ta aasta loomaks, sest ta oli sellise seikluse läbi elanud. Ta võitis.
LÕPP
Auhinnatud lugu aasta looma kodulehe ja Eesti loodusmuuseumi ühiselt mägralugude võistluselt.
Rikasta Looduskalendrit oma vaatlustega - saada tähelepanekud ümbritseva looduse kohta e-postiga info@looduskalender.ee. Vaatluse kirjeldusele lisa võimalusel pilt või video.