detsember 2016

Kirjutas ja pildistas Tiit Hunt, www.rmk.ee

Eestimaa südames Paide linna lähistel Prääma soo pervel Viraksaares peitub üks hoopis isevärki muistne rabatee. Ehkki ontlikult infotahvliga varustatud ei ole tegu tähistatud matkarajaga tänapäeva mõistes, vaid ligi poole aastatuhande vanuse palkteega, mis õnneliku juhuse tõttu 1985.aastal turbast paljandus.

Foto Arne Ader

Rasvatihase pojad peale pesast väljalendu

Eelmisest aialinnupäeviku ülevaatest selgus, et tänavune suvi oli osadele liikidele edukam ja teistele kehvem. Sama selgub ka arvukamate aialindude pesitsusnäitajatest. Vaata eelmist kokkuvõtet: LINK

Tekst www.maavald.ee

Foto Arne Ader

Reheahi. Sepp Mart Salumaa

Paljud keelemehed on arvamusel, et sõna jõul on laenatud muinasskandinaavia keelest umbes tuhatkond aastat tagasi. Kuid on neidki, kes leiavad, et tegemist võib olla meie oma põlise sõnaga.

Ajast aega. Jõulud algavad pööripäevaga ning lõpevad mõni päev peale uut ajastaega. Ajastaeg on maakeelne mõiste, mis tähistab aastaringi. See väljendab maailmatunnetust ja teadlikkust aja ja elu ringkäigust ning laiemalt maa ja ilma terviklikkusest.

Ajastaja päev ehk uusaasta on niisiis 25. jõulukuud. Ametlik uusaasta on nihkunud 1. I-le ebaõnnestunud kalendrireformide tagajärjel. Tegelikult algab aasta esimesest päevast, mis on pikem kui eelmine, seega 25. XII. Niisiis, jõulud algavad 21. XII, 24. XII on vana-aastaõhtu ja 25. XII on uusaasta.

Eestimaa Looduse Fond annab teada

Foto Arne Ader

Kas võsa on ikka mets?

Eesti metsandus peab olema säästlik, värske statistika ei leevenda loodusteadlaste ja ühenduste muret

Eile, 20. detsembril esitletud statistilise metsainventuuri uus metoodika näitab seniarvatust suuremat metsa juurdekasvu.

Värskete andmete järgi on Eesti praegune raiemaht majandusmetsade netojuurdekasvu piires, ent arengukavas eesmärgiks seatud maht ületab seda enam kui 25% võrra.

Lisaks on väga oluline meeles pidada, et raiemahu püsimine netojuurdekasvu piires on ainult üks säästliku metsamajanduse kriteeriumitest.

Foto Arne Ader

Sookured. Rändlindude saabumist peame veerand aastat ootama

Tänavu olid aialinnuvaatlejad samuti väga usinad. Sellest annavad tunnistust korralik linnuvaatluste hulk (14 100 vaatluskirjet), suurem keskmine aias kohatud linnuliikide arv (nüüd 33,9) ja mullusest viis liiki pikem nimekiri: tänavu kohati juba 198 liiki

Foto Arne Ader

Otepääst saab 20. korda talvepealinn

Kalendritalvist pööripäeva võiks isegi sügisese pööripäevaga võrrelda. Soojarekordeid just näha pole, aga meeldetuletuseks, et aastate lõikes võiks mainida nii 8,5 kraadist sooja , kui 33 külmakraade Eestis.

Terve tänavune sügis oli rannikul väikeste vaheaegadega tormituultes ning on seda ka detsembri lõpus.

Uutest õitsejatest saaks kirjutada sageli, metsadest otsitakse värskeid seeni päris edukalt. Igatahes huvitav toidulaua lisand. Linnade valgussaaste ärgitab õhtusel ajal „laulujoru“ ajama nii musträstaid, kui rasvatihaseid...

21. detsembril algab kalendritalv. Päike on jõudnud oma teekonna lõunapoolseimasse punkti ja inimesed tunnevad puudust lumevalgusest.

Synology fotokonkursi „Fotograaf pilti püüdmas“ võitis Tõnis Krikki foto pardipoegi jahtivast kaelani vees fotograafist, kes oleks äärepealt suures õhinas oma kallist fototehnikast ilma jäänud.
 

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Pühapäevahommikune maastik

Nädal oli muutliku ilmaga.

Esmaspäeval ja teisipäeval püsis õhutemperatuur ööpäevaringselt miinuspoolel. Esmaspäeval mõõdeti minimaalseks õhutemperatuuriks Jõgeval -9,3 °C, samas lund maas ei olnud. Ülejäänud nädala jooksul olid päeval pluss- ja öösel miinuskraadid. Nädala maksimaalseks õhutemperatuuriks jäi +1,2 °C.

Teed olid hommikuti libedad ja maastik väga õhukesest lumekirmest valge. Päeval sadas aegajalt uduvihma, mis sageli samuti jäätus ja tekitas libedust, muutis maas oleva lumekirme jäiseks. Laupäeva hommikuks oli teedel kiilasjää ja puude-põõsaste okstel külmunud jääkiht, mis tuulega okste liikumisel klõbises. Mõnel puul olid külmunud veetilgad moodustanud nn jäähelmed.

Kirjutas ja pildistas Tiit Hunt, www.rmk.ee

Kiire jalutuskäik kodulähedases rannikumetsas andis tulemuseks 1,5 kg värskeid noori viljakehi, mis kasvasid enamasti tohletanud sanglepal või toomingal.

Kirjutas ja pildistas Kristel Vilbaste

Kaavere Salualuse Nõiaallika asukoht

Taevas on nüüd päevi juba silmini maas ja hommikul oma päikesesilmade paotamiseks jõudu vähe. Samas peab päikesekera varsti uuesti maakumeruse taha peitu minema. Valget aega on praegu napilt 6 tundi.

Samas peame rõõmustama, et päev hakkab kukesammude võrra pikemaks minema juba nädala aja pärast. Talv algab järgmisel kolmapäeval, 21. detsembril kell 12.44 ja see on pööripäev, mil valgus saab taas võitu pimedusest.

Esimene lumi on läinud ja aeg on pikkadeks matkadeks, nüüd saab jälle kohtadesse, kuhu suvel ei pääsenud. Isegi Soomaal paar nädalat tagasi laiutanud vetevälju saab tõukekelguga läbi peegelsileda jääkaane vaatamas käia.

Hea õpetaja!

Kutsume teie kooli õpilasi esitama oma uurimistööd 2016. aasta õpilaste teadustööde riiklikule konkursile! Konkursitööde esitamise tähtaeg on 1. märtsil 2017.

Konkursi lõppvoor, kuhu kutsutakse kuni 100 parima töö autorid oma töid stendiettekannetena esitlema ja konkursi auhindade kätteandmine toimuvad Õpilaste teadusfestivalil 27.-28. aprillil 2017. a Tallinna lauluväljakul. Preemiasaajad kuulutatakse välja festivali teisel päeval 28. aprillil.

Auhinnad

Konkursile saabunud töid hinnatakse eraldi põhikooli ja gümnaasiumi astmes. Võitjate vahel läheb jagamisele preemiafond 11 400 eurot. Rahalised auhinnad on ka esimese preemia pälvinud tööde juhendajatele.