detsember 2016

Täna alustab ilmumist veebileht Avalik Eesti.

Avalik Eesti hakkab avaldama artikleid Eesti avaliku sfääri arengu teemadel.

Esimeses lehesnumbris kirjutavad inimesed, kes avaldasid 30. septembril ajalehes Postimees avaliku kirja, milles palusid plaanitava Rail Balticu avalikku arutelu Eesti ühiskonnas.

Esimese lehe juhtkiri ütleb:

Näeme, et '101 kiri' on eesmärgi täitnud, avalik huvi ja kaasamõtlemise soov on ärganud, ent adekvaatset infot plaanide kohta napib endiselt.

Eestimaa Looduse Fond annab teada, www.elfonf.ee

Foto Arne Ader

Kuusik. Elva jõe ürgorg

Tartus 8. detsembril kohtunud keskkonnaühendused ning Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli teadlased vaagisid metsamajanduse hetkeseisu ja püüdsid leida lahendusi Eesti metsade paremaks kaitseks. Ühiselt tõdeti, et Eesti ei tohi jätkata metsapoliitikat, mis kasutab puiduressurssi tuleviku arvelt, on kliimavaenulik ning avalikkusele läbipaistmatu. Keskkonnaministeeriumile tehakse ettepanek arvestada majanduslike huvide kõrval ka metsa ökoloogiliste ning sotsiaalsete väärtustega, kaasates vastavad huvirühmad võrdsetel alustel poliitikakujundamisse.

Rasvatihase aasta teadusuudiseid toimetab Tartu Ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi, marko.magi@ut.ee

Alles hiljuti oli aasta linnu teadusuudiste rubriigis juttu rasvatihase oskusest jätta meelde teiste lindude toiduvarude asukohti nende käitumist jälgides (vt uudist siit). On teada, et rasvatihased on ruumilist meeldejätmist nõudvate ülesannete lahendamises võimekamad sini- ja salutihastest.

Fotod Arne Ader

Mutt

Harilik mutt ehk Euroopa mutt     Talpa europaea

Maaalused talveuinakut ei tee, lihtsalt liigutakse allpool pinnase külmumispiiri.

Lumi on läinud, maapind jälle vett täis ja juurde tekkivad mutimullahunnikud nähtaval (elamine tahab ju õhutamist ning kuivatamist). Paksus metsas mutt ei ela, välditakse samuti liivaseid ning liigniiskeid kohti. Tegutsetakse nii aedades, parkides, rohumaadel, kui  metsaveertes.

Ajakiri „Eesti loodus“ esitab

Siret Lahemaa – loomafotode peaauhind

Eesti Looduse 2016.a. fotovõistluse parimate tööde albumit saate vaadata: LINK

Foto Arne Ader

Sõtkad merel. Hosby, Vormsi

Sõtkas          Bucephala clangula

Meil pesitsevate sõtkaste arvukus on tagasihoidlik, aga sügisene läbiränne massiline, mis novembrikuuga läbi sai. Jäänud on nn talvitujad ning nende liikumist lõuna poole dikteerib talve karmus või merejää teke.

Massilist rännet me sõtkaste puhul ei märganud sest tegu on nn ööränduritega. Siia jäänud sõtkaparved on seevastu hästi nähtavad sest vahetavad päevasel ajal mitmeid kordi toitumisala.

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Kopra poolt kahjustatud ja inimese poolt märgistatud haab Pedja jõe kaldal

Püsis parajalt külm talveilm. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus -2 ... -7 kraadi piires. Minimaalne õhutemperatuur langes kõige madalamale teisipäeval ja pühapäeval – vastavalt -9,6 ja -10 kraadini. Maksimaalne termomeetrinäit tõusis plusspoolele (ligi ühe kraadini) kolmapäeval ja neljapäeval.

Lund oli esmaspäeval maas ainult kirmena ja puhus tugev tuul. Maksimaalne tuule kiirus tõusid 16 m/s ja muutis mõnekraadise külmaga ilma üsna kõledaks.

EENet annab teada

Eesti Ornitoloogiaühingu eriauhind parima tihasepildi eest: Varvara Fedossova (10 a), Jõhvi Vene Põhikool. Tii-tii-digitihane

15. korda toimunud EENeti arvutijoonistuste võistlusele esitati sel aastal 5396 pilti 199 koolist üle Eesti. Võidutööd laekusid Narva Pähklimäe Gümnaasiumist, Tallinna Kristiine Gümnaasiumist, Tallinna Saksa Gümnaasiumist ning Tartu Kunstikoolist. Arvutijoonistuste võistlusele sai töid esitada kaheksal ajaloo- ja loodusteemal. Enim paelus autoreid teema „Elu ilma elektrita”, mis tõi võistlusele 1617 pilti. Populaarne oli ka Eesti 2016. aasta lind rasvatihane, keda kujutatid 521 pildil. Enim konkursitöid laekus Tartu Aleksander Puškini Koolist, Kadrina Keskkoolist ning Narva Keeltelütseumist.

Foto Arne Ader

Lumikelluke

Hea aialinnuvaatleja!

Lindudele lisaks jõudsid paljud aialinnuvaatlejad märgata ka kevade kulgu ja taimede õide puhkemist oma aias ja kodukandis. 383 aias pandi kirja üle 6300 vaatluse 280 taimeliigi õitsemise kohta.

Video Salvestas Aita, LK foorumist

Jõeforell ehk hõrnas        Salmo trutta trutta morpha fario 

Tavaliselt piisab kudeval niisakalal konkurendile kas „sügavalt silma“ vaadata või ninaga tonksta ning pisem uudishimulik kaob ruttu (sellist vaatepilti näeme koelmul sageli). Videos karistatakse sõnakuulmatut uimest valusasti sikutades…

Muuseas Ameerika lõhejõgedel on keelatud kasutada lendõngemeestel lõheliste uime imiteerivaid kunstputukaid – nagu näeme põhjendatult.

Foto Arne Ader

Saarmas

Harilik saarmas        Lutra lutra

Looduses kohatakse saarmaid üldiselt harva. Nende urgude, mida saarmatel on mitu jäävad sissekäigud sageli veetasemest allapoole sest ururajajad arvestavad, et nii ollakse varjatumad, puhkeaeg turvalisem ning veelukk ei lase talvel külma sisse, aga siis peab pesal olema kusagil ka õhuava.