Mägraluuletuste ja –lugude võistlusele saabus lisaks kirjatükkidele väga toredaid joonistusi ning neid ei saanud mitte ära kasutamata jätta. Eriauhinnana paigutasime need vinjettidena mägra kodulehe rubriikide illustreerima. Kõik joonistused paraku ei mahtunud – mägra kodulehel pole lihtsalt nii palju rubriike, kui palju oli kenasid joonistusi. Kodulehe vinjettide autorid on: Evelina Valert (Jõhvi Põhikool, 5.kl), Kristel Jebimova (Jõhvi Põhikool, 5.kl), Georg Leego (Rocca al Mare Kool, 2b), Leho Kärner (Rocca al Mare Kool, 4c), Lisette Pärnamets (Rocca al Mare Kool, 5c), Marta Kaup (Rocca al Mare Kool, 5a), Stefan Siimon (Rocca al Mare Kool, 4c), Susanna (Rocca al Mare Kool, 5a).
Avalik Eesti hakkab avaldama artikleid Eesti avaliku sfääri arengu teemadel.
Esimeses lehesnumbris kirjutavad inimesed, kes avaldasid 30. septembril ajalehes Postimees avaliku kirja, milles palusid plaanitava Rail Balticu avalikku arutelu Eesti ühiskonnas.
Esimese lehe juhtkiri ütleb:
Näeme, et '101 kiri' on eesmärgi täitnud, avalik huvi ja kaasamõtlemise soov on ärganud, ent adekvaatset infot plaanide kohta napib endiselt.
Tartus 8. detsembril kohtunud keskkonnaühendused ning Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli teadlased vaagisid metsamajanduse hetkeseisu ja püüdsid leida lahendusi Eesti metsade paremaks kaitseks. Ühiselt tõdeti, et Eesti ei tohi jätkata metsapoliitikat, mis kasutab puiduressurssi tuleviku arvelt, on kliimavaenulik ning avalikkusele läbipaistmatu. Keskkonnaministeeriumile tehakse ettepanek arvestada majanduslike huvide kõrval ka metsa ökoloogiliste ning sotsiaalsete väärtustega, kaasates vastavad huvirühmad võrdsetel alustel poliitikakujundamisse.
Rasvatihase aasta teadusuudiseid toimetab Tartu Ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi, marko.magi@ut.ee
Alles hiljuti oli aasta linnu teadusuudiste rubriigis juttu rasvatihase oskusest jätta meelde teiste lindude toiduvarude asukohti nende käitumist jälgides (vt uudist siit). On teada, et rasvatihased on ruumilist meeldejätmist nõudvate ülesannete lahendamises võimekamad sini- ja salutihastest.
Mägraseire leidis mägra olevat heas seisus.
Foto: Tarmo Mikussaar
Tänavu toimus esmakordselt Eestis mägraseire, mis oli oluline ettevõtmine aasta looma seisukohalt. Aasta alguses me ju ei teadnud, millises seisus on mägra asurkond. Võis arvata, et päris nadilt mägral ei lähe, kuna mäkra ikka siin-seal nähakse, aga midagi täpsemat kui paljas arvamus ei saanud senimaani öelda. Kuna mägra suhtes puudub ka suur jahihuvi, ei saa tema jälgimiseks kasutada jahimeestelt kogutavaid andmeid.
Maaalused talveuinakut ei tee, lihtsalt liigutakse allpool pinnase külmumispiiri.
Lumi on läinud, maapind jälle vett täis ja juurde tekkivad mutimullahunnikud nähtaval (elamine tahab ju õhutamist ning kuivatamist). Paksus metsas mutt ei ela, välditakse samuti liivaseid ning liigniiskeid kohti. Tegutsetakse nii aedades, parkides, rohumaadel, kui metsaveertes.
Uudishimulik mäger Sandra Uustalu (4.kl, Ridala Põhikool)
Mustavalgekirju mäger
tahtis väga näha mäge.
Tahtis näha mäe taha,
äkki on seal kala näha.
Rühkis, puhkis mäger väike,
sinitaevas säras päike.
Oli alles poolel mäel,
kui kohtas sõpra kurakäel.
Koos edasi nad liikusid
ja naljajutte rääkisid.
Nii jõutigi mäe taha,
kus potsti istuti maha -
polnud kala teisel pool,
oli hoopis autovool.
Nüüd kiireid jalgu läks vaja:
kus pesa, kus kodumaja?
Jäi teele matsakas konn,
seeni, marju, linnumune,
mäkradel oli teine mure -
oma pessa ruttu, ruttu
ja ka kohe kähku tuttu!
Meil pesitsevate sõtkaste arvukus on tagasihoidlik, aga sügisene läbiränne massiline, mis novembrikuuga läbi sai. Jäänud on nn talvitujad ning nende liikumist lõuna poole dikteerib talve karmus või merejää teke.
Massilist rännet me sõtkaste puhul ei märganud sest tegu on nn ööränduritega. Siia jäänud sõtkaparved on seevastu hästi nähtavad sest vahetavad päevasel ajal mitmeid kordi toitumisala.
Aasta looma mägra menüüsse kuuluv rohukonn veedab talveune mutta kaevunult veekogude põhjas. Tänavune esimene lumi ehmatas kõigusoojased lumeradu läbima, et kiiruga veeni jõuda. Mägra hambusse loomad siiski ei jäänud, kuna talveuinakuks valmistuv mäger oli selleks ajaks lõpetanud toitumise.
Foto: Tarmo Mikussaar
Varatalve künnisel heidame korraks pilgu tänavusele sügisele. 2016.a. sügise omapäraks oli varajane lumi. Juba 25. oktoobril ilmusid Eestimaale esimesed lumememmed. Tõsi küll, nende eluiga ei olnud pikk.
Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart
Kopra poolt kahjustatud ja inimese poolt märgistatud haab Pedja jõe kaldal
Püsis parajalt külm talveilm. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus -2 ... -7 kraadi piires. Minimaalne õhutemperatuur langes kõige madalamale teisipäeval ja pühapäeval – vastavalt -9,6 ja -10 kraadini. Maksimaalne termomeetrinäit tõusis plusspoolele (ligi ühe kraadini) kolmapäeval ja neljapäeval.
Lund oli esmaspäeval maas ainult kirmena ja puhus tugev tuul. Maksimaalne tuule kiirus tõusid 16 m/s ja muutis mõnekraadise külmaga ilma üsna kõledaks.
Eesti Ornitoloogiaühingu eriauhind parima tihasepildi eest: Varvara Fedossova (10 a), Jõhvi Vene Põhikool. Tii-tii-digitihane
15. korda toimunud EENeti arvutijoonistuste võistlusele esitati sel aastal 5396 pilti 199 koolist üle Eesti. Võidutööd laekusid Narva Pähklimäe Gümnaasiumist, Tallinna Kristiine Gümnaasiumist, Tallinna Saksa Gümnaasiumist ning Tartu Kunstikoolist. Arvutijoonistuste võistlusele sai töid esitada kaheksal ajaloo- ja loodusteemal. Enim paelus autoreid teema „Elu ilma elektrita”, mis tõi võistlusele 1617 pilti. Populaarne oli ka Eesti 2016. aasta lind rasvatihane, keda kujutatid 521 pildil. Enim konkursitöid laekus Tartu Aleksander Puškini Koolist, Kadrina Keskkoolist ning Narva Keeltelütseumist.
Lindudele lisaks jõudsid paljud aialinnuvaatlejad märgata ka kevade kulgu ja taimede õide puhkemist oma aias ja kodukandis. 383 aias pandi kirja üle 6300 vaatluse 280 taimeliigi õitsemise kohta.
Rikasta Looduskalendrit oma vaatlustega - saada tähelepanekud ümbritseva looduse kohta e-postiga info@looduskalender.ee. Vaatluse kirjeldusele lisa võimalusel pilt või video.
