detsember 2016

Kirjutas Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Allikas lumes

Nagu traditsiooniks, teen ka sel aastal ilma-aasta kokkuvõtte.

Aasta algus oli lummavalt kaunis ja lumerikas. Koos sõpradega tegin imelisi käike Varangu, Tiirike ja Kambja allikatele. Ja kuigi aasta oli veerohke, oli allikatele halb aasta, paljudes kehvema äravooluga allikates läks vesi roiskuma. Loodetud 365 allikast jõudsin läbi käia vaid pooled, see eest avastasin, et Eestimaal on kõikjal imelisi allikaid.

Sarapuu-urvad

Pildi napsas IceAge, LK foorumist

Sinitihastele pakuvad huvi ka teraviljapallikesed

Sinitihane          Cyanistes caeruleus

Sinitihased on kaalult pea poole kergemad, kui meie suurimad rasvatihased: veidi üle kümne grammi, paariteist sentimeetrise kehapikkuse juures.

Rasvatihase aasta teadusuudiseid toimetab Tartu Ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi, marko.magi@ut.ee

Liike võib ökoloogiliselt jagada spetsialistideks ja generalistideks. Kui spetsialistid on kohastunud kindlate keskkonnatingimustega ning kiirete muutuste toimudes võib neil liikidel raskeks minna, siis generalistid suudavad toime tulla väga mitmesugustes oludes – nii linnas kui ka maal, soojas ja külmas, metsas ning lagedamal alal. Seega ei ole siis ime, et generalistid on sagedased inimkaaslejad ehk liigid, kes on just oma suure kohanemisvõime ja vähese nõudlikkuse tõttu suutnud kohaneda linnaeluga ning arvukaks muutunud. Üks kõige tuntum generalist on inimene ise, kes suudab hakkama saada igas piirkonnas (v.a arktilised alad). Inimesega suudavad selles sammu pidada vaid vähesed loomaliigid.

Fotod Arne Ader

Siisikesed

Siisike    Carduelis spinus

Talviti on siisikeste arvukus aastati äärmiselt kõikuv, aga näha neid invasioonilinde toiduotsingul on (mõnel talvel pole neid meil pea üldse näha - kus süüa jagub, seal peatutakse pikemalt). Salkade lennupildi tunneb ära kaugelt, selline „lainetav“ ning ülesse ja alla liikuv. Piisab märkamisest, et alatiseks meelde jääks.

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Lumeta jõulud

Ilm kujunes detsembri teise poole kohta väga soojaks ja lund maas ei olnud. Keskmine õhutemperatuur püsis 1...3 kraadi piires, mis on tavapärasest 6...7,5 kraadi võrra kõrgem. 

Õhutemperatuur ei langenud kogu nädala jooksul kordagi miinuspoolele. Minimaalseks õhutemperatuuriks jäi esmaspäeval mõõdetud 0,4 °C, maksimaalseks reedel esinenud 4,2 °C.

Pedja jõgi teisipäeval

Pildid napsas veebikaamerat Made, LK foorumist

Rasvatihased

Nagu tavaks tutvustame „tegelasi“, keda kaamerapildis näha ja neid polegi nii vähe.

Rasvatihane         Parus major

Juba hommikuhämaras jõuab toidumajja esimene külaline - mõni vanem rasvatihase isaslind,  kes kusagil läheduses ööbinud. Vahel pole tegutsejat isegi pimedas näha, vaid kuulda.

Foto Arne Ader

Tamme-Lauri

Talvise pööripäeva aegne pimedusmasendus hakkab päev, päevalt „kukesammu“ võrra järele andma.

Põhja-Eestis jagub päevapikkust mõni minut üle kuue tunni. Lisaks tunnike hämarat nii hommikul, kui õhtul ja nõnda mõõdamegi öö pikkuseks pea kuusteist tundi. Lõuna-Eestis jagub silmavalgust veerand tundi kauemaks.

„Lumevalgus“ meie lühikest talvepäeva tänavu samuti ei pikenda. Lohutuseks võib öelda, et juba aastavahetusel on päev viis minutit pikem.

Oskar Loorits on juba ammu kirjutanud:

Video salvestas Fleur, LK foorumist

Hallhüljes                             Halichoerus grypus

 

Viigerhüljes ehk viiger       Pusa hispida

 

Pildistas Vello Keppart

Puidu-sametkõrges      Flammulina velutipes

Ilmad on sellised, et tõeliselt maitsvaid taliseeni saab korjata – julgustame huvilisi ning erinevate maitseelamuste nautijaid. Just sulailmadega arenevad taliseened, kuid suurte külmade saabumisel ei suuda sametkõrgesed  ega teised taliseened viljakehi moodustada.