jaanuar 2017

Video salvestas Bea, LK foorumist

Foto Arne Ader

Valgeselg-kirjurähn       Dendrocopos leucotos

Üpris tihti aetakse valgeselga segamini meie arvukama suur-kirjurähniga - suuruselt on nad ju sarnased. Meie suurima rähni tiitlit, kannab siiski valgeselg-kirjurähn: pikkust paar, kolm sentimeetrit enam, kui suur-kirjurähnil, aga seda tänu pikale kaelale, tiibade siruulatuski veidike suurem küündides neljakümne sentimeetrini ning kaal veidi üle saja grammi.

Pildi veebikaamerast napsas Eva

14. jaanuaril, kell 00:08

Punahirv      Cervus elaphus

Meilt on küsitud, miks tagasihoidlikuma käitumisega emasloomi kaamerapildis pole näha?

Pisitasa on nimetatud hakanud ettevaatlikult söödaplatsile ilmuma, hoides pullidega parajat vahemaad. Vasakult kõige lähem ongi hirvelehm, keda kaamera ees juba üle nädala kohata võinud.

Pildil näeme lisaks emasloomale tosinat hirvepulli, kas keegi viitsiks äkki sarveharud kokku lugeda? Silma järgi veidi vähem, kui sadakond haru….

Tekst Anneli Palo, autori loal, loodusaeg@lists.ut.ee

Foto Arne Ader

Video: Osoon

Puhtu mets

1. Kas Eestis on mõni mets, mis oleks ainult loodusliku dünaamikaga ehk täielik ürgmets? Praeguseks ollakse üldiselt ühel meelel, et ei ole.

2. Eesti metsad on üleüldse väga noored ehk et enam-vähemgi ühtsetes klimaatilistes tingimustes arenenud metsadest saame rääkida vaid 2000-3000 aastat kestnud perioodide vältel.

Kahest eelnevast tulenevalt on tänased salumetsad nii või teisiti miskitpidi sekundaarsed salumetsad.

Eestimaa Looduse Fond annab teada

Foto Arne Ader

Aleksei Turovski video ITrotid

Mädapea tammik

12. jaanuaril arutati keskkonnaministeeriumis metsaseaduse muutmisel vastuseisu tekitanud küsimusi. Arutelul TÜ teadlaste tutvustatud värske analüüs näitab, et riigi maadel on maha raiutud nii suur osa vanadest salumetsadest, et vajalikus mahus kaitse alla võtmiseks neid enam pole. Kohtumisel kokku lepitud tegevusplaani ellu viimisel on salumetsa elustiku kaitsmine veel võimalik.

Fotod Arne Ader

Video Tiit Hunt

Vesipapp

Vesipapp        Cinclus cinclus

Vesipapid tegutsevad nii kiirevoolulistel, kui kärestikulistel jõelõikudel, mis talvega kinni ei külmu: seismas kas, jõerannal, kivil, jääveerel, veest väljaulatuval roikal, või enne sukeldumist vees kahlamas. Talvitujad tegutsevad enamalt jaolt üksikult. Ööbides kaldaõõnsustes või kaldajää pankade all, kui vesi on langenud. Kui jõgi jäässe läheb rännatakse lõuna poole. Norra rahvuslinnule meisterdatakse Põhjamaades talveks sobivatesse paikadesse nn „ööbimisonne“.

Veebikaamera pildid IceAge ja Shanta, LK foorumist

Suur-kirjurähni isaslind

Seda, et väiksematele värvulistele teraviljapallid mekivad on talilinnukaamera vaatajad kindlasti märganud, aga selle kallal tegutsevad ka suuremad tegelased, et omale varusid kõrvale panna.

Pildil olev isaslind lõhub võrgu täies teadmises, et suuremaid suutäisi saada ning tüütu nokitsemine lõpetada…

Video salvestas Fleur, LK foorumist

Merikotkas        Haliaeëtus albicilla

Hallhüljes           Halichoerus grypus

Tormisem oli öö vastu tänast, mil tuulepuhanguid kuni 20 m/s.

Kirjutas ja joonistas Tiit Kändler

Onu Tomi onnike III. Õueonu päevaraamat

Serbias on lumeuputus, Istanbulis ja Californias samuti. Onu Tomi onnikese vundamendi pistsid nahka Treppoja vesirotid, mutid ja vihmaussid, mistõttu ehitusfirma on nüüd graafikust maas 8 kuud. Ja nõuab Õueonult 4 miljonit. Isegi kui käbides maksta, vajab Õueou ometi head tasuta advokaati, võib olla ka tasuline, kes Õueonule protsessi eest söögi-joogi välja teeb.

Õueonu aga avastas seaduse: kui sadanud lund kohe rookima ei kiirusta, sulab lumi kokku. Kesse vanasti külateid rookis, rajad käidi ikka viiskude ja saabastega sisse ja teedel tegutsesid hobesed ja saanid.

Kas keegi on näinud hobust, kelle ette on rakendatud teehöövel? Sihukest pole olnud.