jaanuar 2017

Pildirea salvestas Aita, LK foorumist

1. Talilinnukaamera toide streigib ja kaamera ei ole töös. Kui viga leitud ja kõrvaldatud anname teada.

2.

Seda, et vareslased nutikad on teame me kõik

Harakas         Pica pica

Need uued teraviljapallid peavad ikka maitsvad olema…

Foto Tiit Hunt

Harjus

Harjus ehk ärn      Thymallus thymallus

Meie jõgedes kaitsealune kalaliik, kelle püük on keelatud aastaringselt.

Harjuse kasvatamise katsetega tehti RMK Põlula Kalakasvatuses algust 2016. aasta kevadel.

Fotod Arne Ader

Alustuseks vabandused, et uus aasta kiiruga sai Aasta puuna välja hõigatud kuslapuu.

Aasta puu – viirpuu

Harilik viirpuu

Aasta seen – kukeseen

Harilik kukeseen

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Peipsi rand Mustvees teisel jõulupühal

Jätkus aasta lõpu nädala jaoks tavapäratult soe ilm. Esmaspäeval tõusis maksimaalne õhutemperatuur 7,3 °C ning 6,1 °C oli sooja ka vana aasta viimasel ja uue aasta esimesel päeval. 31. detsembri ja 1. jaanuari maksimaalsed õhutemperatuurid andsid nimetatud kuupäevade jaoks uued soojarekordid Jõgeva 95 aasta pikkusesse vaatlusritta.

Ilm oli sompus ja sadas igal päeval. Mullas püsis taliteraviljapõldudel ligikaudu 15-20 cm sügavusel peaaegu aasta lõpuni detsembri esimesel poolel tekkinud külmunud kiht, mistõttu olid põllud pinnalt porised ja vesised.

Luuletas Lemmi Erin

Ekraanitõmmis Fleur, Lk foorumist

Esimene hommikune külaline

Aastaläbi au sees

väikene lind,

kel must on pea ja kollane rind.

Suviläbi poegadega rassib,

neile aina toitu ette tassib.

Külas käib kord väänkael,

selline va sänikael.

Pesas munad katki lööb,

nende sisu ära sööb.

Tihased ju vaeva näevad,

pesakonnad ilma läevad,

Pisilinde lendu läeb,

üha laia ilma näeb.

Saabub sügis, kõle ilm,

otsib süüa väike silm.

Pimedus toob linnu koju,

magab puhvis üksik roju.

Uusaasta üleöö muutuse toob,

suur-kirjurähn oma pesa loob.

Lennuava suuremaks toksti

ja ongi võõras pesas vopsti.

Video Ahti Täpsi

Lipu küla kitsed, Virumaal

Metskits ehk kaber       Capreolus capreolus

Ahto sai uue aasta päeval aasta loomad kaadrisse.

Täna kattus maapind lumega ka Saaremaal. Hirvekaamera ees käib vilgas „pugimine“ – loomad teavad, et täis kõhuga on külma kergem taluda. Söödaplats jäi hommikul tühjaks alles kella üheksa paiku ja õhtu hakul oli kohal juba kümmekond punahirve.

Eesti Ornitoloogiaühing annab teada

Foto Arne Ader

Kaelus-turteltuvi

Turteltuvi                       Streptopelia turtur

Kaelus-turteltuvi           Streptopelia decaocto

Eesti Ornitoloogiaühing valis 2017. aasta linnuks turteltuvid. Eestis pesitseb selle perekonna kaks liiki: turteltuvi ja kaelus-turteltuvi.

Video salvestas Venegor, LK foorumist

Suur-kirjurähn tihase pesakastis

Suur-kirjurähn       Dendrocopos major

Kas peab ikka näitama, kes selle metsa „kunn“ on?

Paar kuud tagasi tegi rähn pesakasti augu suuremaks, laamendas ja loopis välja pesamaterjali (see on muidugi hea, et vana pesamaterjal sai kõrvaldatud). Käis vahete vahel ka päevasel ajal pesakasti kontrollimas.

Uue aasta esimesel päeval aga otsustas rasvatihast ööbimispaika mitte lasta - istub lennuaval  nagu punn ees. Väljas juba pime ning vaevalt, et sissetungija enam oma öömajale siirdub…

Foto Arne Ader

Umbes pooleaastased karupojad kuusikus. Nigula loomade turvakodu

Karu ehk pruunkaru         Ursus arctos

Olenemata nö sügisilmast on meie metsades juba detsembris alanud pruunkarude poegimine, mis võib kesta veel veebruarikuuski. Perelisa saab kuni kuuskümmend „karumammat“.

Esmakordselt poeginud emakarud toovad ilmale sagedamini üks-kaks karujõmpsikat, vanaloomad  kaks-kolm, haruharva ka enam. Järgmine perelisa näeb emakarul ilmavalgust alles paari, vahel isegi kolme aasta möödudes.

Pildistas Kristel Vilbaste

Vihmauss tänavakattel

Vihmauss      Lumbricus

Linnades maapind täis vett, soojad aastavahetuse ilmad, napilt soojarekordid…

Kuigi vihmaussidel silmad puuduvad paiknevad nende kehaseinas valgustundlikud rakud, mille vahendusel tajutakse valgust. Vaguse käes liikuvad vihmaussid viibivad endi jaoks äärmiselt  ohtlikus keskkonnas, aga läbi vettinud pinnas enam korralikku hingamist ju ei võimalda… Vihmaussid nö hingavad läbi pindmise limanaha.

Fotod Arne Ader

Ilutulestik

Kes meie loodusest saavad lugejatele 2017. aastal lähemalt tuttavaks:

Aasta loom - metskits.

Sokk

Aasta lind – turteltuvi.

Turteltuvi