jaanuar 2017

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Orasepõldudel jäätus lume alla kogunenud vesi

Nädala esimene pool oli külm ja õhutemperatuur püsis ööpäevaringselt miinuspoolel.

Teisipäeva öösel langes termomeetrinäit ligi -13 kraadini. Lund oli põldudel 7-8 cm paksuselt ja kolme sentimeetri sügavusel mullas temperatuur alla -1 kraadi ei langenud. Kolmapäeva õhtuks ilm soojenes ja sadas vihma, mis külmadel pindadel jäätus. Autoklaasidele tekkis jääkiht, teed muutusid libedaks. Neljapäevast alates tõusid maksimaalsed õhutemperatuurid null kraadist kõrgemale, kusjuures kahel päeval (nelja- ja pühapäeval) üle kahe kraadi.

Keskkonnaalaste uurimistööde konkursi tööde esitamise tähtaeg läheneb!

REEGLID:

Osa võivad võtta kõik üldhariduskoolide 5.-12. klassi õpilased.

Ühe töö autoriks võib olla kuni kaks õpilast.

Töö peab olema seotud looduse ja/või keskkonnaga.

Referaadid ei kuulu hindamisele.

ESITAMINE:

Uurimistöö tuleb esitada elektrooniliselt 20. veebruariks 2017. a 

Aadressil: LINK

KONKURSS:

I voorus hindab iga tööd 2 retsensenti

II voorus kutsutakse oma töid konverentsil esitlema 10 põhikooli ja 10 gümnaasiumi parema töö autorit.

Konverentsist osa võtma on palutud kõik osalejad ja juhendajad.

MIKS OSALEDA?

Fotod Arne Ader

Siisike         Carduelis spinus

Päikeselisel pühapäeval oli maanteede veertes näha siisikeste salkasid, nende talvine arvukus on aastati äärmiselt kõikuv nagu invasiivsetel liikidel ikka – kõik oleneb toidu kättesaadavusest looduses.

Sellise seltsingu lennupilt on liikuv ja „lainetav“ – lennul käib üks pidev üles ja alla liikumine.

Video salvestas Aita, LK foorumist

Foto Margus Ots

Merirüdid toitumas

Merirüdi       Calidris maritima

Nädala jagu on merirüdid kaamera ümbruses tegutsenud, täna hommikulgi lendas salk ringi. Hallhüljestega hoitakse väikest vahemaad ning merikotkaste eest osatakse kiirelt varjuda sellel väikesel maalapil. Mõnel päeval lendab kaamera kitsukesest vaateväljastki läbi tosina jagu merikotkaid.

Merirüdisid võib meil kohata alates rändeajast, oktoobrikuus, aga need keda kaamerapildis näeme on talvitujad ja ega neid massiliselt Saaremaa läänerannikulgi pole - vast sadakond või paar…

Fotod Arne Ader

Roohabekas

Roohabekas        Panurus biarmicus

 

Tõeliselt kaunid paigalinnud, keda vähesed kohanud ning seda põhjusega. Roohabekate ideaalmaastikuks on roostikud, seda nii merelahtedes, kui mageveekogudel. Kuna nähtavus jääb sellises ümbruses igal juhul piiratuks, kuid roostikesse rajatud laudteedel võib nädalalõpu matkaja neid kohata küll. Kui roohabekad liikumas, siis ikka seltsinguga, vahel reedavad linnud oma asukoha naksuv-tilksuvate häälitsustega.

Kirjutas Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Sel nädalal ilmus Postimehes Mikk Sarve lugu looduspimedusest, sellest, et me tänapäeval elame nii lahus loodusest, et me ei saa enam aru, mis looduses toimub. Ja sellest, et me ise ei mõistagi, kui looduspimedad me oleme.

Rasvatihased

Pildistas Peep Käspre

Vöötkakku sai pildistatud Lääne-Virumaal mõne nädala eest

Vöötkakk        Surnia ulula

Vöötkakud on meil juhuslikult pesitsenud vast ainult mõnel üksikul korral (oleme nendest ka teada andnud). Ega läbirändajate või talvituvate vöötkakkudega just sageli kokku ei trehvata ja kui, siis Pärnu-, Läänemaal, või põhjaranniku kandis.

20. jaanuarist on Eesti Loodusmuuseumis avatud näitus „Müstiline ürgmeri“, mis kutsub avastama salapärast merepõhja 600 miljoni aasta tagustest aegadest tänapäevani. Väljapaneku keskmes on tänaseks väljasurnud eriskummalised mereasukad, kelle elust, olust ja välimusest jutustavad fossiilide põhjal modelleeritud videod.

„Me oleme harjunud ütlema, et Eesti on mereriik, ja Eesti ala on meri tõesti väga palju mõjutanud,“ ütleb näituse kuraator Sander Olo. „Näitusel „Müstiline ürgmeri“ räägime meie mereriigi kaugemast ajaloost – nii sellest, kuidas Eesti ala 600 miljonit aastat tagasi lõunapoolkeral paiknes, kui ka sellest, kes elasid meie vetes siis, kui Eesti ala kattis troopiline meri,“ tutvustab väljapanekut Olo.

Keskkonnaministeerium annab teada

Parimaks keskkonnateoks valiti Peeter Hermiku organiseeritud puisniitude taastamine Matsalu rahvuspargi aladel

Üldvõidu pälvis sel korral Läänemaalt pärit õpetaja Peeter Hermik, kes on Matsalu rahvuspargi alal taastanud ligi 10 hektari jagu puisniitu. Läänemaal on kokku umbes 100 hektari jagu puisniite, mistõttu on Hermiku panus keskkonnateadlikkuse tõusus kui ka pärandkultuuri säilitamisse vägagi arvestatav.

Peeter Hermiku keskkonnategu võitis ülekaalukalt ka rahvahääletuse. Aasta Keskkonnateo auhinnaks on 5000 eurone preemia, lisaks õigus kasutada keskkonnamärgist.