jaanuar 2017

Pildi napsas Bea, LK foorumist

Fotod Arne Ader
 

Hallpea-rähn, emaslind

Hallpea-rähn          Picus canus

Talvisel ajal söötmiskohti külastavatest kirjurähne oleme juba vaadelnud, külaliste hulka võib sattuda ka hallpea-rähn, aga mitte roherähn ehk meltsas, kellega nimetatut kiputakse segi ajama - roherähnid on meie looduses täiesti haruldusteks muutnud.

EOÜ annab teada, www.eoy.ee

Foto Arne Ader

Salutihane pesaõõnsusel

Eesti metsades pesitseb 12 miljonit paari linde, 96 liigist.

Koguni 41 neist on rahvusvahelise hindamismetoodika järgi liigid, kelle kaitse ja soodsa seisundi tagamisel on Eestil Euroopas suur vastutus.

Aastatega intensiivistunud metsamajandusel ja planeeritavatel metsaseaduse muudatustel on arvestatav negatiivne mõju Eesti metsalinnustikule.

Aastatel 1984-2016 on metsaga seotud liikide arvukus vähenenud keskmiselt 0,5% ehk 60 000 linnupaari võrra aastas. Eesti metsades pesitsevate eriti oluliste nn vastutusliikide hulgas on langeva arvukusega liike peaaegu

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Värske lumi nulu okstel

Ilm oli muutlik. Esmaspäeval läks sulale. Päev oli sompus ja aegajalt sadas vihma, lund või lörtsi. Maad kattis mõnesentimeetrine lumekiht.

Teisipäeva lõunast tõusis tuul ja algas jahenemine. Kolmapäeva hommikul mõõdeti  õhus -10 kraadi. Tuul võimendas veelgi külma, Ilmateenistus näitas oma kodulehel tuulekülmaks Jõgeval -15 kraadi.  Päeval paistis päike, kuid maksimaalne õhutemperatuur üle -4 kraadi ei tõusnud.

Vihmasadude ja sula järel oli  põldudel lumele tekkinud koorik, mis oli kohati tugev, ligi kaks sentimeetrit paks. Tänu koorikule ei kandnud tugev tuul lund põldudelt minema.

Rasvatihase aasta teadusuudiseid toimetab Tartu Ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi, marko.magi@ut.ee

Mida liikuvamad linnud, seda väiksem on nende lokaalne geneetiline eristumine, kuna liikudes “rändavad” kaasa ka geenid ja kanduvad edasi järgmisse põlvkonda. Selliselt peaks ajapikku erinevused populatsioonide vahel kaduma. Siiski eeldab selline teooria, et organismid saavad vabalt ilma takistusteta (nt mäestikud, suured veelahkmed jms) liikuda. Lisaks võib pidev “võõraste” geenide lisandumine pärssida populatsioonide kohastumist lokaalsete tingimustega, sest “väljast” lisanduvatele geenidele ei ole kohalikud keskkonnatingimused veel mõju avaldanud. Selline pidev geenide rändamine populatsioonide vahel võib takistada uute liikide väljakujunemist, mida isoleeritus vastupidi suurendab.

Video salvestas Urmas Lett, www.eenet.ee

Punahirv       Cervus elaphus

Alles läks pimedaks, hirvepullid alles kogunevad toitmisplatsile. Täna on õhus riiakust kõik püüavad viisil või teisel oma ülimuslikkust maksma panna.

Kui muidu pole vanematel soliidse sarvekasvuga loomadel noorematega erilist tegemist – nemad teevad mida tahavad ja keegi selle vastu üldjuhul ei protesteeri.

Tavaõhtutel kuuleme „sarveklõbinat“ kusagilt eemalt – noored pullikesed mängivad. Või on tõepoolest loomade hulk toitmisplatsil liialt suureks kujunenud.

Pildi toidulaualt napsas IceAge, LK foorumist

Fotod Arne Ader

Suur-kirjurähni isaslind ja rohevint

Suur-kirjurähn      Dendrocopos major

Meie looduse tuntuimaks, levinuimaks ning arvukaimaks on suur-kirjurähnid. Suur on nimetatu tõepoolest, aga mitte suurim, kellest eile kirjutasime ning neid omavahel võrdlesime – valgeselg-kirjurähn (kas seda liiki nimepanemise aegu veel ei tuntud või olid liigikaaslased mõõtmata-kaalumata). Talvine arvukus sõltub käbisaagist okasmetsades ja võib hääl aastal küündida veerand miljoni isendini, talilinnuloendus annab sellele täpsema vastuse.

Tekst Aivar Leito

Jalarõnga ja GSM/GPRS jalarõngaga varustatud sookurg Ahja 5

Tere head kuresõbrad!

On rõõm teatada, et noor sookurg „Ahja 5“ on edukalt talvitamas Etioopias Sululta linnakese lähistel Addis Abebast 15 km põhja pool.

Lind püüti 6. juulil 2016 Ahja küla juures ja märgistati värviliste jalarõngastega ning jalale kinnitatud Leedu „Ornitela“ firma 40g GSM/GPRS päikesepatareiga satelliitsaatjaga.

Video salvestas Bea, LK foorumist

Foto Arne Ader

Valgeselg-kirjurähn       Dendrocopos leucotos

Üpris tihti aetakse valgeselga segamini meie arvukama suur-kirjurähniga - suuruselt on nad ju sarnased. Meie suurima rähni tiitlit, kannab siiski valgeselg-kirjurähn: pikkust paar, kolm sentimeetrit enam, kui suur-kirjurähnil, aga seda tänu pikale kaelale, tiibade siruulatuski veidike suurem küündides neljakümne sentimeetrini ning kaal veidi üle saja grammi.

Pildi veebikaamerast napsas Eva

14. jaanuaril, kell 00:08

Punahirv      Cervus elaphus

Meilt on küsitud, miks tagasihoidlikuma käitumisega emasloomi kaamerapildis pole näha?

Pisitasa on nimetatud hakanud ettevaatlikult söödaplatsile ilmuma, hoides pullidega parajat vahemaad. Vasakult kõige lähem ongi hirvelehm, keda kaamera ees juba üle nädala kohata võinud.

Pildil näeme lisaks emasloomale tosinat hirvepulli, kas keegi viitsiks äkki sarveharud kokku lugeda? Silma järgi veidi vähem, kui sadakond haru….

Tekst Anneli Palo, autori loal, loodusaeg@lists.ut.ee

Foto Arne Ader

Video: Osoon

Puhtu mets

1. Kas Eestis on mõni mets, mis oleks ainult loodusliku dünaamikaga ehk täielik ürgmets? Praeguseks ollakse üldiselt ühel meelel, et ei ole.

2. Eesti metsad on üleüldse väga noored ehk et enam-vähemgi ühtsetes klimaatilistes tingimustes arenenud metsadest saame rääkida vaid 2000-3000 aastat kestnud perioodide vältel.

Kahest eelnevast tulenevalt on tänased salumetsad nii või teisiti miskitpidi sekundaarsed salumetsad.

Eestimaa Looduse Fond annab teada

Foto Arne Ader

Aleksei Turovski video ITrotid

Mädapea tammik

12. jaanuaril arutati keskkonnaministeeriumis metsaseaduse muutmisel vastuseisu tekitanud küsimusi. Arutelul TÜ teadlaste tutvustatud värske analüüs näitab, et riigi maadel on maha raiutud nii suur osa vanadest salumetsadest, et vajalikus mahus kaitse alla võtmiseks neid enam pole. Kohtumisel kokku lepitud tegevusplaani ellu viimisel on salumetsa elustiku kaitsmine veel võimalik.

Fotod Arne Ader

Video Tiit Hunt

Vesipapp

Vesipapp        Cinclus cinclus

Vesipapid tegutsevad nii kiirevoolulistel, kui kärestikulistel jõelõikudel, mis talvega kinni ei külmu: seismas kas, jõerannal, kivil, jääveerel, veest väljaulatuval roikal, või enne sukeldumist vees kahlamas. Talvitujad tegutsevad enamalt jaolt üksikult. Ööbides kaldaõõnsustes või kaldajää pankade all, kui vesi on langenud. Kui jõgi jäässe läheb rännatakse lõuna poole. Norra rahvuslinnule meisterdatakse Põhjamaades talveks sobivatesse paikadesse nn „ööbimisonne“.

Veebikaamera pildid IceAge ja Shanta, LK foorumist

Suur-kirjurähni isaslind

Seda, et väiksematele värvulistele teraviljapallid mekivad on talilinnukaamera vaatajad kindlasti märganud, aga selle kallal tegutsevad ka suuremad tegelased, et omale varusid kõrvale panna.

Pildil olev isaslind lõhub võrgu täies teadmises, et suuremaid suutäisi saada ning tüütu nokitsemine lõpetada…