jaanuar 2017

Tartu ülikooli loodusmuuseum teavitab

Foto Wikimedia

Trilobiidi kivistis

6. aprillil täitub 215 aastat Eesti vanima muuseumi – Tartu ülikooli loodusmuuseumi tegevuse algusest, mille puhul tutvustatakse igas kalendrikuus 3D mudelina haruldasi loodusteaduslikke museaale.

Kokku esitletakse kuuobjektina 12 museaali loodusmuuseumi kogudest koos ajaloolise ülevaatega.

"Virtuaalnäitus annab vaatajale väga hea arusaamise, kuidas teadus on läbi ajaloo nii loonud kui ka mõjutanud kultuuripärandit," selgitab näituse erilisust loodusmuuseumi näituste ja loodushariduse osakonna juhataja Reet Mägi. 

Jaanuarikuu objektiks on geoloogiakogudest pärit trilobiit: LINK

Kirjutas, pildistas ja video salvestas Tiit Hunt, www.rmk.ww

Metskits ehk kaber       Capreolus capreolus

Olen käinud sel aastal paaril korral Läänemaa avaratel maastikel lootuses kohata ja pildistada metskitsi. Selle aasta loom ikkagi.

SA Eestimaa Looduse Fond ja SA Keskkonnaõiguse Keskus teavitavad

Foto ut.ee

1920.-1930. aastatel kaevandati fosforiiti Ülgase štollides

Keskkonnaministeerium avalikustas maapõue strateegia, millega pannakse paika maapõue uurimise ja kasutamise, sh kaevandamise planeerimise põhimõtted 30 aastaks. Keskkonnaühendused peavad lubamatuks, et avalikkusele on jäetud dokumendiga tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks aega vaid kaks nädalat.

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Orasepõldudel jäätus lume alla kogunenud vesi

Nädala esimene pool oli külm ja õhutemperatuur püsis ööpäevaringselt miinuspoolel.

Teisipäeva öösel langes termomeetrinäit ligi -13 kraadini. Lund oli põldudel 7-8 cm paksuselt ja kolme sentimeetri sügavusel mullas temperatuur alla -1 kraadi ei langenud. Kolmapäeva õhtuks ilm soojenes ja sadas vihma, mis külmadel pindadel jäätus. Autoklaasidele tekkis jääkiht, teed muutusid libedaks. Neljapäevast alates tõusid maksimaalsed õhutemperatuurid null kraadist kõrgemale, kusjuures kahel päeval (nelja- ja pühapäeval) üle kahe kraadi.

Keskkonnaalaste uurimistööde konkursi tööde esitamise tähtaeg läheneb!

REEGLID:

Osa võivad võtta kõik üldhariduskoolide 5.-12. klassi õpilased.

Ühe töö autoriks võib olla kuni kaks õpilast.

Töö peab olema seotud looduse ja/või keskkonnaga.

Referaadid ei kuulu hindamisele.

ESITAMINE:

Uurimistöö tuleb esitada elektrooniliselt 20. veebruariks 2017. a 

Aadressil: LINK

KONKURSS:

I voorus hindab iga tööd 2 retsensenti

II voorus kutsutakse oma töid konverentsil esitlema 10 põhikooli ja 10 gümnaasiumi parema töö autorit.

Konverentsist osa võtma on palutud kõik osalejad ja juhendajad.

MIKS OSALEDA?

Fotod Arne Ader

Siisike         Carduelis spinus

Päikeselisel pühapäeval oli maanteede veertes näha siisikeste salkasid, nende talvine arvukus on aastati äärmiselt kõikuv nagu invasiivsetel liikidel ikka – kõik oleneb toidu kättesaadavusest looduses.

Sellise seltsingu lennupilt on liikuv ja „lainetav“ – lennul käib üks pidev üles ja alla liikumine.

Video salvestas Aita, LK foorumist

Foto Margus Ots

Merirüdid toitumas

Merirüdi       Calidris maritima

Nädala jagu on merirüdid kaamera ümbruses tegutsenud, täna hommikulgi lendas salk ringi. Hallhüljestega hoitakse väikest vahemaad ning merikotkaste eest osatakse kiirelt varjuda sellel väikesel maalapil. Mõnel päeval lendab kaamera kitsukesest vaateväljastki läbi tosina jagu merikotkaid.

Merirüdisid võib meil kohata alates rändeajast, oktoobrikuus, aga need keda kaamerapildis näeme on talvitujad ja ega neid massiliselt Saaremaa läänerannikulgi pole - vast sadakond või paar…

Fotod Arne Ader

Roohabekas

Roohabekas        Panurus biarmicus

 

Tõeliselt kaunid paigalinnud, keda vähesed kohanud ning seda põhjusega. Roohabekate ideaalmaastikuks on roostikud, seda nii merelahtedes, kui mageveekogudel. Kuna nähtavus jääb sellises ümbruses igal juhul piiratuks, kuid roostikesse rajatud laudteedel võib nädalalõpu matkaja neid kohata küll. Kui roohabekad liikumas, siis ikka seltsinguga, vahel reedavad linnud oma asukoha naksuv-tilksuvate häälitsustega.

Kirjutas Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Sel nädalal ilmus Postimehes Mikk Sarve lugu looduspimedusest, sellest, et me tänapäeval elame nii lahus loodusest, et me ei saa enam aru, mis looduses toimub. Ja sellest, et me ise ei mõistagi, kui looduspimedad me oleme.

Rasvatihased

Pildistas Peep Käspre

Vöötkakku sai pildistatud Lääne-Virumaal mõne nädala eest

Vöötkakk        Surnia ulula

Vöötkakud on meil juhuslikult pesitsenud vast ainult mõnel üksikul korral (oleme nendest ka teada andnud). Ega läbirändajate või talvituvate vöötkakkudega just sageli kokku ei trehvata ja kui, siis Pärnu-, Läänemaal, või põhjaranniku kandis.

20. jaanuarist on Eesti Loodusmuuseumis avatud näitus „Müstiline ürgmeri“, mis kutsub avastama salapärast merepõhja 600 miljoni aasta tagustest aegadest tänapäevani. Väljapaneku keskmes on tänaseks väljasurnud eriskummalised mereasukad, kelle elust, olust ja välimusest jutustavad fossiilide põhjal modelleeritud videod.

„Me oleme harjunud ütlema, et Eesti on mereriik, ja Eesti ala on meri tõesti väga palju mõjutanud,“ ütleb näituse kuraator Sander Olo. „Näitusel „Müstiline ürgmeri“ räägime meie mereriigi kaugemast ajaloost – nii sellest, kuidas Eesti ala 600 miljonit aastat tagasi lõunapoolkeral paiknes, kui ka sellest, kes elasid meie vetes siis, kui Eesti ala kattis troopiline meri,“ tutvustab väljapanekut Olo.

Keskkonnaministeerium annab teada

Parimaks keskkonnateoks valiti Peeter Hermiku organiseeritud puisniitude taastamine Matsalu rahvuspargi aladel

Üldvõidu pälvis sel korral Läänemaalt pärit õpetaja Peeter Hermik, kes on Matsalu rahvuspargi alal taastanud ligi 10 hektari jagu puisniitu. Läänemaal on kokku umbes 100 hektari jagu puisniite, mistõttu on Hermiku panus keskkonnateadlikkuse tõusus kui ka pärandkultuuri säilitamisse vägagi arvestatav.

Peeter Hermiku keskkonnategu võitis ülekaalukalt ka rahvahääletuse. Aasta Keskkonnateo auhinnaks on 5000 eurone preemia, lisaks õigus kasutada keskkonnamärgist.

Tekst: Kaido Einama

Eelmisel nädalal külastas Eestit Taiwani kunstitudeng Pei-Hsin Chen, kes paigaldas eelmisel kurekaamera hooajal kuueks kuuks Londonisse avalikku kohta Looduskalendris näidatava must-toonekure kaamera installatsiooni. Pei-Hsin ise põhjendab projekti „Real Life / Real Time“ tegemist vajadusega näidata noorema põlvkonna inimestele ehk kõigile alla 50-aastastele londonlastele kogemust loodusest, kuna linnastunud inimesed puutuvad juba väga vähe kokku kõige sellega, mis metsas toimub ja teavad sellest vähe.

Ekraanitõmmised, video ja kirjutis Tiit Hunt, www.rmk.ee

Hirvede talveaeg paistab minevat normaalses rütmis, midagi eriskummalist pole hirveplatsil senini märgatud. Kuid kunagi ei tea, sest mõne päeva eest nägi Uno (Uuno on mees, kes metsaelanike hea elu eest hoolitseb) läheduses oleval sihil hundi jälgi. Susi kaamerasilma ette sattumisest jäi puudu vaid paarkümmend meetrit.

Esimesed pullid saabuvad söödaplatsile juba õhtul kella poole kuue paiku ja neid võib siin näha vaheaegadega hommikuni välja. Harvem on siia tulnud hirvelehmad ja vasikad, külmalaine ajal tulid nad kohale suurema karjana koos pullidega ja omaette. Mida aeg edasi, seda sagedamini näeme segakarjasid. Hinnanguliselt käib söödaplatsil kokku umbes 30 erinevat hirve.