jaanuar 2017

Rail Balticu keskkonnamõjude hindamine on puudulik ja valitud trass kahjustab olulisi loodusväärtusi

Eesti Ornitoloogiaühing annab teada

Rail Balticu keskkonnamõjude hindamine on puudulik ja valitud trass kahjustab olulisi loodusväärtusi

Eelmisel nädalal peeti Rail Balticu Pärnumaa trassikoridori maakonnaplaneeringu ja selle keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) aruande viimased avalikustamise koosolekud. Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ) on seisukohal, et Rail Balticu keskkonnamõjude hindamine on olnud puudulik, ei vasta seadustele ja valitud trassikoridor võib oluliselt kahjustada kõrge loodusväärtusega alade ja liikide seisundit. Leiame, et praegusel kujul ei tohi maakonnaplaneeringut kehtestada ega keskkonnamõjude hindamise aruannet heaks kiita.

Väljavalitud trassi planeeringu ning selle KSH aruande tulemustega ei saa nõustuda järgmistel põhjustel.

Maapõue strateegia ei võta suunda ressursitõhususele ega keskkonnamõju vähendamisele

Eesti Keskkonnaühenduste Koda, SA Keskkonnaõiguse Keskus annavad teada
Foto www.ut.ee

Põlevkivi tootmine Kohtlas 1921. aastal

Täna KUMUs tutvustatav riigi maapõue strateegia eelnõu on suunatud eeskätt kaevandamise hõlbustamisele ja intensiivistamisele. Dokument ei sea eesmärgiks kaevandamise keskkonnamõju vähendamist ega paku lahendusi Eesti ees seisvatele probleemidele nagu rohemajanduse halb seis või põlevkivi majanduslik hääbumine.

Keskkonnaministeeriumi 19. jaanuaril avalikustatud dokumendiga “Maapõuepoliitika alused aastani 2050” pannakse paika maapõue uurimise ja kasutamise ning kaevandamise planeerimise põhimõtted 30 aastaks.

Talvise aialinnuvaatluse esmased tulemused

Ornitoloogiaühing annab teada

Foto Uku Paal

Rasvatihased: ülal isaslind, all emaslind / foto: Uku Paal

Möödunud nädalavahetusel kaheksandat korda toimunud talvisel aialinnuvaatlusel vaadeldi esialgsetel andmetel üle 43 000 linnu vähemalt 60 liigist. Esmaspäeva hommikuks olid oma vaatlused edastanud 1900 linnusõpra, kes tegid aialinnuvaatlusi 1300 paigas üle Eesti.

Vaatlusi saab edastada kuni 6. veebruarini.

Kõige arvukam liik oli taas rasvatihane, kes moodustas kolmandiku vaadeldud lindude koguarvust. Sarnaselt eelmistele aastatele mahtusid esiviisikusse veel põld- ja koduvarblane ning rohevint ja hallvares. 

Maapõuepoliitika 2050 põhialuste arutlus

Keskkonnaministeerium annab teada

Foto www.ut.ee

Põlevkivi tootmine Kohtlas 1921. aastal

Teisipäeval, 31. jaanuaril algusega kell 12 toimub Kumu kunstimuuseumis (Weizenbergi 34 / Valge 1, Tallinn) maapõuepoliitika põhialused 2050 strateegiadokumendi tutvustamine ning paneeldiskussioon.

Huvilised saavad põhialustega tutvuda: LINK

Loe samuti: „Maapõue 30 aasta strateegiaga jäeti tutvumiseks kaks nädalat?

LUGEJAKIRI - Elu läbi metskitse silmade

Loo kirjeldas Mati Sepp

Fotod Arne Ader

 

Metskits ehk kaber      Capreolus capreolus

 

Metskitsede katsumused kujunevad looduses aastate lõikes erinevateks. Lumerohkel talvel tuli ellu jäämise nimel mõnel isendil vahel rinda  pista isegi metsnugistega. Kuna tänavusel talvel pole lumeküllust ega nälga karta, siis inimeste poolt „aasta loomaks“ kuulutatutel sellised rasked  katsumused hetkel puuduvad.

 

Uraanist, raudrööbastest ja pensionitest

Kirjutas Kristel Vilbaste

Tahtsin sel nädalal rääkida lumest. Aga lund ei tulnud. Õues on jätkuvalt justkui märtsi-ilmad. Rasvatihased laulavad igal hommikul kõlaval häälel oma „sitsikleiti“. Isegi metsaöökullid on aktiivseks muutunud, tasub kindlasti nende armuhõikeid juba kuulatamas käia.

Ja kui mitmel pool Eestis saab isegi lumesõda pidada, siis siin Tartus on muru roheline, talisibula mikroskoopilised mõõgad juba püsti. Ja hommikune päike maalib meile tedretähne näole.

"Puude juures on mets"

Pildigalerii Arne Ader, www.loodusemees.ee

Seda nime kannab Loodusemehe pildipanga uus galerii, mis toob esile metsa vaimseid väärtusi. Uude pildikogusse mahuvad nii eri-ilmelised metsavaated kui ka portreed paljudest liikidest, kes on metsa lahutamatuks osaks. Pildikogu, mille esmaesitlus leidis aset ELF-i korraldatud ja kesknädalal toimunud  „meie metsade kestvuse“ kontserdil, on nüüd vaadeldav ka Loodusemehe galeriide hulgas: ava galerii

 

puude-juures-on-mets

Talilinnukaamera - puukoristaja

Video salvestas Bea, LK foorumist

Inimese tegutsedes ei lähe puukoristaja kaugele

 

Puukoristaja        Sitta europaea

 

Reedest kuni pühapäevani kestab suur Talvine aialinnuvaatlus 2017.

Osalemine on imelihtne - pane tunni aja jooksul kirja kõik kohatud linnuliigid (näiteks oma koduse toidumaja juures). Ankeeti märgitakse igast liigist vaid suurim korraga kohal olnud isendite arv. Lustlik kogu pere ettevõtmine.

Vaatlused saab edastada online ankeedi kaudu. Kõik vajaliku leiad talvise aialinnuvaatluse kodulehelt: http://www.eoy.ee/talv/

Homme hääletatakse uut sorti GM maiside Euroopasse lubamist

Eesti Roheline Liikumine annab teada

Foto: http://non-gmoreport.com/

Euroopa Komisjon hääletab reedel uut sorti GM maiside Euroopasse lubamist

Reedel, 27.jaanuaril toimub Euroopa Komisjonis hääletus kolme tüüpi geneetiliselt muundatud maisisordi Euroopas kasutamise teemal. Kuigi viimased 20 aastat on põllupidajad ning avalikkus uute GM taimede vastu võidelnud, on siiski suur oht, et praeguseid regulatsioone muudetakse.

Euroopa Komisjon paneb hääletusele kahe uut sorti GM maisi (Bt11 ja 1507) kasutuselevõtu ning praegu Euroopas veel lubatud ja kasutuses oleva geneetiliselt muundatud maisisordi (Mon 810) kasutusloa pikendamise.

Liblikauurija seiklustest

Loodusmuuseum annab teada

Foto Aare Lindt

Paakspuuvaksik

27. jaanuaril kell 15 toimub selle aasta esimene uudishimulike loodusklubi kohtumine. Külla tuleb Eesti Loodusmuuseumi entomoloog Aare Lindt, kes räägib oma ekspeditsioonidest nii Eestis kui laias maailmas ning arutleb selle üle, mis on entomoloogi töö, miks on vaja liblikaid koguda ning kas liblikauurija on kurjategija?

Aare on kokku teinud umbes 40 ekspeditsiooni, tema esimeseks sihtkohaks 1981. aastal oli Usbekistan. Mitmekümne aasta jooksul on ta käinud nii Kaug-Idas, Kagu-Aasias kui Lõuna-Ameerikas. Klubis kuuleme põnevamaid lugusid nendelt kaugetelt reisidelt ning näeme sealt kaasa toodud liblikaid ka oma silmaga.

Talvine aialinnuvaatlus - 2017

Ornitoloogiaühing annab teada

27.-29. jaanuaril toimub suur talvine aialinnuvaatlus.

Osalemiseks tuleb leida endale sobiv vaatluskoht koduaias või pargis (soovitavalt lindude toitmiskoha läheduses), valida endale sobiv vaatluspäev ja vaadelda aias tegutsevad linde täpselt tund aega.

Kirja tuleb panna vaid iga liigi suurim korraga nähtud isendite arv. Vaatlusi võib teha kasvõi toast läbi akna! Vaatlused saab edastada online ankeedi kaudu või posti teel. Vaata kuidas, talvise aialinnuvaatluse kodulehelt: LINK

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.