jaanuar 2017

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Teisipäev 24. jaanuar

Talvised vaatlusriistad ristiku põllul

Teisipäeval oli lumikate säilinud tuulevarjulisemates kohtades

http://avalikeesti.ee/

Täna ilmus ajalehe värske number.

Loe veebist: LINK

Huviline, siin saad tutvuda ajalehe esimese numbriga: LINK

Eesti Ornitoloogiaühing annab teada

Rail Balticu keskkonnamõjude hindamine on puudulik ja valitud trass kahjustab olulisi loodusväärtusi

Eelmisel nädalal peeti Rail Balticu Pärnumaa trassikoridori maakonnaplaneeringu ja selle keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) aruande viimased avalikustamise koosolekud. Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ) on seisukohal, et Rail Balticu keskkonnamõjude hindamine on olnud puudulik, ei vasta seadustele ja valitud trassikoridor võib oluliselt kahjustada kõrge loodusväärtusega alade ja liikide seisundit. Leiame, et praegusel kujul ei tohi maakonnaplaneeringut kehtestada ega keskkonnamõjude hindamise aruannet heaks kiita.

Väljavalitud trassi planeeringu ning selle KSH aruande tulemustega ei saa nõustuda järgmistel põhjustel.

Eesti Keskkonnaühenduste Koda, SA Keskkonnaõiguse Keskus annavad teada
Foto www.ut.ee

Põlevkivi tootmine Kohtlas 1921. aastal

Täna KUMUs tutvustatav riigi maapõue strateegia eelnõu on suunatud eeskätt kaevandamise hõlbustamisele ja intensiivistamisele. Dokument ei sea eesmärgiks kaevandamise keskkonnamõju vähendamist ega paku lahendusi Eesti ees seisvatele probleemidele nagu rohemajanduse halb seis või põlevkivi majanduslik hääbumine.

Keskkonnaministeeriumi 19. jaanuaril avalikustatud dokumendiga “Maapõuepoliitika alused aastani 2050” pannakse paika maapõue uurimise ja kasutamise ning kaevandamise planeerimise põhimõtted 30 aastaks.

Ornitoloogiaühing annab teada

Foto Uku Paal

Rasvatihased: ülal isaslind, all emaslind / foto: Uku Paal

Möödunud nädalavahetusel kaheksandat korda toimunud talvisel aialinnuvaatlusel vaadeldi esialgsetel andmetel üle 43 000 linnu vähemalt 60 liigist. Esmaspäeva hommikuks olid oma vaatlused edastanud 1900 linnusõpra, kes tegid aialinnuvaatlusi 1300 paigas üle Eesti.

Vaatlusi saab edastada kuni 6. veebruarini.

Kõige arvukam liik oli taas rasvatihane, kes moodustas kolmandiku vaadeldud lindude koguarvust. Sarnaselt eelmistele aastatele mahtusid esiviisikusse veel põld- ja koduvarblane ning rohevint ja hallvares. 

Kirjutas ja pildistas Tiit Hunt, www.rmk.ee

Leevike (Pyrrhula pyrrhula) teeb porisel talvel silmale pai. 

Leevike on küll täitsa kodumaine liik aga need talvise vaikelu taustal hästi silmatorkavad isendid ei pruugi olla need samad meil hajusalt pesitsevad linnud.

Keskkonnaministeerium annab teada

Foto www.ut.ee

Põlevkivi tootmine Kohtlas 1921. aastal

Teisipäeval, 31. jaanuaril algusega kell 12 toimub Kumu kunstimuuseumis (Weizenbergi 34 / Valge 1, Tallinn) maapõuepoliitika põhialused 2050 strateegiadokumendi tutvustamine ning paneeldiskussioon.

Huvilised saavad põhialustega tutvuda: LINK

Loe samuti: „Maapõue 30 aasta strateegiaga jäeti tutvumiseks kaks nädalat?“

Loo kirjeldas Mati Sepp

Fotod Arne Ader

Metskits ehk kaber      Capreolus capreolus

Metskitsede katsumused kujunevad looduses aastate lõikes erinevateks. Lumerohkel talvel tuli ellu jäämise nimel mõnel isendil vahel rinda  pista isegi metsnugistega. Kuna tänavusel talvel pole lumeküllust ega nälga karta, siis inimeste poolt „aasta loomaks“ kuulutatutel sellised rasked  katsumused hetkel puuduvad.

Kirjutas Kristel Vilbaste

Tahtsin sel nädalal rääkida lumest. Aga lund ei tulnud. Õues on jätkuvalt justkui märtsi-ilmad. Rasvatihased laulavad igal hommikul kõlaval häälel oma „sitsikleiti“. Isegi metsaöökullid on aktiivseks muutunud, tasub kindlasti nende armuhõikeid juba kuulatamas käia.

Ja kui mitmel pool Eestis saab isegi lumesõda pidada, siis siin Tartus on muru roheline, talisibula mikroskoopilised mõõgad juba püsti. Ja hommikune päike maalib meile tedretähne näole.