november 2017

Fotod Arne Ader

Talvike

Talvike          Emberiza citrinella

Just külamaastikes võime märgata tegutsemas talvikeste salkasid, suurtesse linnadesse nad eriti ei kipu.

Kui talvikestega kohtumiste sagedust vaadata võiks isegi tunduda justkui oleks tegu paigalindudega, aga suur osa meil pesitsenutest on juba lõuna poole rännanud novembri alguseks. Põhja ja ida poolt saabunud lindude arvelt jääb talvikesi talvituma üpris arvukalt – kuni mõnisada tuhat.

Kirjutas Kristel Vilbaste

" Den norske langrennsboka", illustratsioon raamatust

Kuu aega tagasi sain ma esimest korda teada, mida tähendab päriselt kõnekäänd “vesi ahjus”. Seda, et see hetk, kui vesi ahjus on, on tõeliselt suur häda.

Varem olin ma ette kujutanud, et see tähendab midagi Pärnu jaanuaritormi üleujutuse laadset, et vesi tõuseb ahju ja ahju ei saa kütta.

Sissejuhatus Tiit Hunt, www.rmk.ee
Ülekande võimaldavad Teetormaja ja EENet
Tehniline tugi HATCAM

RMK hirvekaamera viies hooaeg läks käima ja ikka seal samas paigas, kus kaamerapilti on edastatud kõikidel eelnevatelgi aastatel.

Meenutamaks, et esimest korda saime veebikaamera vahendusel hirvi jälgida otse-eetris 2014. aasta veebruaris.

Läbi aastate on siin söödaplatsil juhtunud mõndagi põnevat ja tavatut. Kummaline tumeda ja pika sassis karvkattega hirv oli lausa mõistatus.

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Et tutvustada lindude lisatoitmist käsitlevaid teadusuuringuid ja nende tulemusi, aga eelkõige toitmise võimalikke mõjusid värvulistele, ilmub Linnuvaatleja kodulehel neljaosaline ülevaatlik lühiartiklite sari. Seekordses osas on jutuks lisatoitmise mõju pesitsusedukusele.

Esimest osa loe siit: Aialindude lisatoitmine: taust ja olulisus.
Teist osa loe siit: Aialindude lisatoitmine: võimalikud mõjud.

Fotod Arne Ader

Roohabekas

Roohabekas ehk roovilbas        Panurus biarmicus

Väga ilusad, aga vähearvukad paigalinnud, keda paraku vähesed on kohanud. Roohabekate ideaalmaastikeks on roostikud ja seda enamalt jaolt Lääne-Eesti merelahtedes, kuid ka Võrtsjärve põhjakalda rannikualadel.

Video salvestas Urmas Lett, www.eenet.ee

Fotod Arne Ader

Kaelushiir lehesajus

Kaelushiir          Apodemus flavicollis

Koduhiir          Mus musculus

Foto Arne Ader

Ohakalind

Ohakalind          Carduelis carduelis

Ohakalindudest läbirändajate suundumine lõuna poole lõpeb külmade saabumisega, aga olulist rolli mängivad nii ilmad, kui tuuled.

Talvitujaidki jääb meile mõnekümne tuhande ringis, seda juba olenevalt talve karmusest.

Seltsivad ohakalinnud liiguvad toiduotsinguil ringi väikeste salkadena ja nii annab neid omavahel kenasti võrrelda.

Eesti Ornitoloogiaühing annab teada, www.eoy.ee

Täna, 15. novembril algas selleaastane talilindude loendamise hooaeg, mis kestab kolme perioodi hõlmates kuni 2018. aasta kevadeni.

Eesti Ornitoloogiaühing käivitas talilinnuloendused 1987. aastal eesmärgiga saada teavet eeskätt maismaal tegutsevate talilindude leviku ning arvukuse muutuste kohta nii ühe talve kui ka aastate jooksul.

Talilinnuloenduse metoodika ning tulemuste kohta loe täpsemalt Eesti Ornitoloogiaühingu kodulehelt: LINK

Talilinnuloenduse eelmise hooaja kokkuvõtte leiate: LINK

Lisateave:

Jaanus Elts, talilinnuloenduse projektijuht

jaanus.elts/at/eoy.ee

EOÜ annab teada, www.eoy.ee

Tiirutaja 2017. aasta sügisnumbris tuleb juttu tuvide rändest ja rändekiirusest, tänavu ümmargust 30. juubelit tähistanud Vaibla ja Pikla linnujaamadest ning Põhja-Euroopa metsalinnustiku ekspertide kokkusaamisest Lahemaal Viinistul. Pikemalt tutvustatakse Eestis pesitsevaid linde, kes talvitavad mitte Aafrikas vaid Aasias ning tehakse ülevaade Läänemaal Roostal toimunud kõrgetasemelisest merikotkale pühendatud konverentsist. Aga põnevat lugemist on veel!

Loe Tiirutajat: LINK

Eesti Keskkonnaühenduste Koda annab teada

Foto Vello Keppart

Raiesmik pärast lageraiet, kui metsata metsamaa näide, metsa arenguklass „lage ala“. Metsakooslus on asendunud niiduga.

Ühendused esitasid eelnõu kaitsealuste metsade kaitsmiseks liigse majandamise eest

Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) esitas täna, 14. novembril Keskkonnaministeeriumile ja Riigikogu keskkonnakomisjonile metsa- ja looduskaitseekspertide ning juristide koostöös koostatud ettepanekud looduskaitseseaduse muutmiseks. Praegu on paljudes kaitsealustes metsades lubatud lageraie ning majandusmetsadele mõeldud reeglid laienevad iseenesest ka kaitsealade piiranguvööndi metsadele. See seab tõsiselt ohtu kaitstavad loodusväärtused.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Linnu sulestiku värvus on oluline sugulise valiku tunnus – kirgas sulestik on märk isendi kvaliteedist. Värvi määravad sulgedesse talletunud pigmendid – melaniin ja porfüriin värvivad sulestiku tumedaks, karotenoidid annavad aga sulestikule kirkaid kollaseid, punaseid, oranže toone. Karotenoididel on oluline osa erinevates füsioloogilistes protsessides ja mitte iga lind, vaid ainult terved isendid saavad endale lubada luksust kasutada neid sulestiku kirkamaks muutmisel. Seetõttu ei ole ime, et sageli on partneri silmis eelistatud just kirkavärvilisemad isendid.

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Raiesmik pärast lageraiet kui metsata metsamaa näide, metsa arenguklass „lage ala“. Metsakooslus on asendunud niiduga.

Keskmine õhutempetuur kõikus nädala kestel ühe kuni kuue kraadi piires. Kõige külmemaks päevaks oli, nii nagu eelmiselgi nädalal, kolmapäev. Öösel mõõdeti siis minimaalseks temperatuuriks õhus -1,9 °C, maapinna lähedal mulla kohal -4,4 °C ja rohul -7,3 °C ning päeval jäi õhutemperatuur alla kolme kraadi. Hommikul oli paks udu, mis hajus alles veidi enne lõunat.

Kõige soojem oli ilm esmaspäeval, kui maksimaalne õhutemperatuur tõusis üle seitsme kraadi ja minimaalne alla nelja kraadi ei langenud. Enam kui viiekraadist soojust esines nädala jooksul neljal päeval ja miinuskraade registreeriti ainult teisipäeva ja kolmapäeva vahelisel ööl.

Fotod Arne Ader

Kuldnokad raagus haaval. Matsalu

Kuldnokk       Sturnus vulgaris

Nii põhja-, kui ida poolt meile saabunud kuldnokkade läbiränne kestab ning lõpeb suurema lume ja veekogude jäätumisega. Meil pesitsenud kuldnokad peaks juba oma talvitusaladel, Belgias ja Hollandis viibima.

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Esmaspäeval, 13. novembril loendasid Leho Luigujõe ja Uku Paal Eesti Maaülikooli limnoloogiajaama juures Võrtsjärve lõunaosast kokku 3750 rändel peatuvat väikekosklat. Nii palju väikekosklaid ei ole Eestis varem ühes kohas korraga vaadeldud. Võrtsjärv on üks olulisemaid väikekoskla rändepeatuskohti ning vaadeldud 3750 isendit moodustab umbes 15% väikekoskla Euroopa populatsioonist.