november 2017

EMÜ annab teada

7. novembril lastakse vabasse loodusesse Eesti Maaülikooli loomakliinikus neli kuud ravi saanud haruldane kaljukotkas, kes vajas abi pliimürgistusest taastumiseks, ning noor merikotkas, kes oli lennuvõimetu murtud sulgede tõttu.

Loomaarsti ja Eesti Maaülikooli doktorandi Madis Leivitsa sõnul on Pärnumaalt leitud kaljukotkas Eesti vanim. Et kotkas on rõngastatud 92. aastal, on ta tänaseks üle kahekümne viie aasta vana.

levaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Lehtpuud on raagus ja taliviljade põllud rohelised

Keskmine õhutempetuur kõikus nädala kestel -1,3...7,0 kraadi piires. Kõige külmemaks päevaks oli kolmapäev, kui öösel mõõdeti minimaalseks õhutemperatuuriks -3,1 °C ja päeval oli sooja kuni üks kraad.

Muld oli hommikuks talinisupõllul kolme sentimeetri sügavuselt külmunud ja ei sulanud päeval ülesse.

Neljapäeva hommikuks kattis maad õhuke lumekirme, mis peagi üles sulas. Päeva jooksul tekkis lühiajaline lumikate sadanud lumehoogudest korduvalt uuesti, kuid õhtuks oli maa must.

Kirjutas Ene Saadre, Põlula kalakasvatus

Kaamerapildi napsas Erik Roels

Jõeforell ehk hõrnas       Salmo trutta morpha fario

Jõeforell ning meriforell on ühe ja sama kalaliigi erinevad ökoloogilised vormid.

Meriforell on siirdekala, kes koeb jõgedes, kust noorkalad siirduvad merre toitumisrändele ning tulevad suguküpsuse saabudes tagasi jõkke kudema.

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Laupäeval, 4. novembril loendas Timo Pettay Saaremaal Sõrve säärel kokku 1520 ja pühapäeval, 5. novembril 2020 rändavat alki.

Esmaspäeval, 6. novembril algavad taas loodusõhtud Rahvusraamatukogus. Avaõhtu peaesinejateks on Raivo Plumer ja Mati Stroom, Võssotski laule laulab Timur Ilikajev.

Sel suvel toimus geoloog Mati Stroomi juhtimisel suur ekspeditsioon Kamtšatkale, millest võttis osa 29 eestlast.

Kamtšatka ekspeditsioon viis osalised lisaks vaatamisväärsuste külastamisele (sõit ookeanil, kalapüük, kopterilend Kuriili järve äärde jne) ka nelja-päevasele matkale Mutnovski vulkaani piirkonda koos tõusuga vulkaanile ning pikemale retkele Kljutševskaja Sopka piirkonnas.

Kohtume ekspeditsioonist osavõtjatega. Võrratut Kamtšatka loodust tutvustab ja pilte näitab mägironija Raivo Plumer. Kui retkest saab valmis loodusfilm, kohtume Kamtšatka teemadel taas.

Ornitoloogiaühing annab teada, www.eoy.ee

Tiirutaja 2017. aasta sügisnumbris tuleb juttu tuvide rändest ja rändekiirusest, tänavu ümmargust 30. juubelit tähistanud Vaibla ja Pikla linnujaamadest ning Põhja-Euroopa metsalinnustiku ekspertide kokkusaamisest Lahemaal Viinistul.

Pikemalt tutvustatakse Eestis pesitsevaid linde, kes talvitavad mitte Aafrikas vaid Aasias ning tehakse ülevaade Läänemaal Roostal toimunud kõrgetasemelisest merikotkale pühendatud konverentsist. Aga põnevat lugemist on veel!

Loe Tiirutajat: LINK

Video salvestas Fleur, LK foorumist

Hallhüljes         Halichoerus grypus

Eilse tormiilma rahunedes hakkasid hallhülged maale kogunema. Päris tormi ajal ollakse meelsamini vee rahulikumas ümbruses. Mereelulistelgi paistab olema tahtmist vahepeal kindlal pinnasel rahulikuks lõõgastumiseks. Tänavu on üks torm teist „taga ajanud“ vahel põhja- või edela, lääne kaartest. Kaldallähedased veed on üpris sogased.

Õhu- ja veetemperatuur on pea võrdne, seitsme plusskraadi ringis.

Video ja ekraanitõmmised Tiit Hunt, www.rmk.ee

Jõeforellidel on kätte jõudnud kudemise aeg. Kenade kalade tegemisi saame jälgida reaalajas juba neljandat aastat RMK Põlula kalakasvanduse territooriumil paiknevast ojast, mis on lisajõgede kaudu ühenduses kuulsa lõhejõe Kunda jõega.

Merega ühenduses olevatesse jõgedesse on forell tulnud ammustel aegadel merest ja kõigis jõgedes-ojades, kus meriforell sügisel kudemas käib, esineb alati ka jõeforell. Neisse vooluveekogudesse, mis pole aga kunagi merega ühenduses olnud, on kalad juba aastasadade vältel inimese poolt asustatud.

Foto Arne Ader

Rasvatihane

Rasvatihane         Parus major

Sügispäeval aknalauale koputajaks osutub sagedasti rasvatihane. Vaata nutikat tegelast - oskab märku anda, et lindude toidumaja oleks vaja korda panna, pekitükk või rasvapall ülesse riputada...

Kuidas tihaste justkui „mõistusepärast“ tegevust seletada, aga kas peabki?

Video salvestas ja olukorda metsas tutvustab Villu Karjus

See video sai salvestatud Pärnumaa sügiseses männimetsas. Metsis tuli ümber minu ringe tehes järjest lähemale, kuni lõpuks ründas mind, üritades kahel korral mulle lausa pähe lennata - ründehetk jäi mõistetavalt videost välja kuna pidin end raevunud linnu eest tõsiselt kaitsma.

LK kommentaar:

Metsis ehk mõtus        Tetrao urogallus

Pildid IceAge, LK foorumist

Iseloomuliku kõhukujuga marjakala ja alumisel pildil näeme niisakala

Jõeforell ehk hõrnas          Salmo trutta trutta morpha fario

Kudemise aeg on käes. Veetasemega pole lõhelistel tänavu kusagil probleeme.

Esimene emaskala kaevas kudepesa kaamera vaateväljast paremale (näete seal heledamat kruusalaiku), aga seetõttu nägime kahe isaskala omavahelist konkureerimist ning noorte veel alamõõduliste satelliitide käitumisi.

Huvitavad ajad ootavad alles ees…

Fotod Arne Ader

Rasvatihane villtakjal

Rasvatihane         Parus major

Suurimad meie tihaste seas - rasvatihased on uudishimulike lindudena omandanud oskused inimestega edukalt läbi saama. Paljud meil pesitsenud Rasva-Antsud, aga just tänavused noorlinnud on lõuna poole rännanud.

Talvine rasvatihaste arvukus ületab suviste pesitsejate arvukust ümmarguselt kahekordselt: meile aladele juba saabunud või saabuvate talvitujate arvel, põhjast või idast.

Video saatis Villu Karjus

Video on drooniga salvestatud kormoranide kolooniast Nigula looduskaitsealal

Video salvestasin viiel erineval päeval, septembris ja oktoobris. Mõnel päeval oli neid seal ikka uskumatult palju, praktiliselt kõik veepiiril olevad puuvõrad olid hõivatud, teist samapalju oli neid vees.

Esimesel korral oli väike kartus, et kukutavad drooni alla, ikkagi suured kohmakad linnud ja nii tihedalt parves. Aga õnneks oskavad droonist siiski piisavalt kaugele hoida.

LK kommentaar: