november 2017

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Et tutvustada lindude lisatoitmist käsitlevaid teadusuuringuid ja nende tulemusi, aga eelkõige toitmise võimalikke mõjusid värvulistele, ilmub Linnuvaatleja kodulehel neljaosaline ülevaatlik lühiartiklite sari. Seekordses osas on jutuks lisatoitmise võimalikud mõjud linnustiku koosseisule.

Esimest osa loe siit: Aialindude lisatoitmine: taust ja olulisus.

Fotod Arne Ader

Leevike pihlapuul

Harilik pihlakas Sorbus aucuparia

Tänavu tasub pihlakatel silm peal hoida. Sellist pihlamarjade rohkust ei trehva just igal aastal. Tihti võime märgata puudel tegutsejaid ja sellele galeriile annab kindlasti lisa pildistada…

Hallrästas pihlapuul

Fotod Arne Ader

Urvalind

Urvalind        Carduelis flammea

Urvalinnud on armsa olemisega, kes inimesi eriti ei pelga. Välimusest torkavad silma karmiinpunane laup ning kollane nokk. Selg ja küljed on linnukestel pikitriibulised. Kuid sulestiku värvikus on isendite lõikes väga kõikuv: mõnel tegelasel võib puududa isegi liigitunnus – punane laup. Isaslinnud uhkustavad roosaka rinnaesisega.

Fotod Arne Ader

Kiivitajad rändel

Kiivitaja       Vanellus vanellus

Sügisränne kestab - kiivitajad lahkuvad meie põldudelt ja veekogude randadest tavalisemalt novembris, kui hilissügis jääb soojaks, siis alles detsembris.

Rände ajal võime vahel kohata kuni tuhandepealisi seltsinguid. Eelistatakse mosaiikseid ja vahelduvaid põllumajanduslikke ning niiskeid maastikke, aga tänavu sügisel ongi vihm tavalisem, kui päikesepaiste.

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Lindude, eelkõige väikeste värvuliste lisatoitmine on üle maailma väga levinud. Seda soovitavad mitmed tuntud ja usaldusväärsed linnuühingud nagu näiteks Suurbritannia BTO (The British Trust for Ornithology) ja RSPB (Royal Society for the Protection of Birds) ning Cornelli ornitoloogialabor USA-s. Räägitakse isegi lindude aastaringsest toitmisest, kuna see annab võimaluse ka teiste looduskaitseliste sõnumite levitamiseks (Jones 2011).

Foto Arne Ader

Harilik kiilassilm soolikarohu õisikul

Harilik kiilassilm        Chrysoperla carnea

Võsa-kiilassilm          Chrysopa perla

Veebitõmmised IceAge ja Hagnat, LK foorumist

Kudevad emas- ja isaskala

Jõeforell ehk hõrnas        Salmo trutta morpha fario

Emaskaladele on kudemine raske ja hulgaliselt energiat kulutav toiming.

Fotod Arne Ader

Kollane kõhrik

Kollane kõhrik         Tremella mesenterica

Seeneajal sõidetakse teede veertes kasvavatest lepikutest kiiresti mööda, kuid kes sügisesel või talvisel ajal lepikusse satub võib seal märgata üpris tavalisi asukaid ehk tardseeni.

EOÜ annab teada

Eesti Ornitoloogiaühingu poolt korraldatav aasta linnu postkaardi joonistamise konkurss lõpeb homme. Joonistused, millel on kujutatud 2017. aasta linde turteltuvisid, tuleb Eesti Ornitoloogiaühingule saata 10. novembriks.

Joonistusi hinnatakse neljas vanuserühmas ning parimate tööde auhindamine toimub Suurel Linnuõhtul Eesti Rahvusraamatukogus 5. detsembril.

Osalemise tingimused leiab Eesti Ornitoloogiaühingu kodulehelt:

http://eoy.ee/node/1058

Lisateave:

Thea Perm, aasta linnu joonistamise konkursi koordinnator: thea.perm@/gmail.com

Time Lapse Urmas Lett, www.eenet.ee

Teada annab Tiit Hunt, www.rmk.ee

Öise pildi napsas Laranjeiras, LK foorumist

Virmalised

Śaakalikaamerast kadus pilt ja heli tarkvara uuendamise käigus sedavõrd jäädavalt, et peame homme välja vahetama kogu kaamerakomplekti.

Loodame homse päeva jooksul kaamera töö taastada.

Vabandame vaatajate ees.

Eesti Loodusmuuseum annab teada

9. novembril kell 18 on Eesti Loodusmuuseumi loodusõhtu teemaks „Hääled öös“. Põnevat teemat avab bioloog ja fotograaf Veljo Runnel.

Selle kordses Öökulli akadeemias uurime, milliseid hääli võib öös kuulda ning kes neid hääli teevad. Lisaks uurime, millised linnud ja loomad just öösiti aktiivsed on ning miks neile öine eluviis sobib.

Öökulli akadeemias osalemiseks ei ole vajalik eelnev registreerimine, osaleda saab muuseumipiletiga (õpilasele ja pensionärile 3€, täispilet 5€). Eesti Loodusmuuseum asub Tallinna vanalinnas, aadressil Lai 29a.

Tekst ja pildid Kalle Pihelgas

Harilik kobras ehk piiber        Castor fiber

Ülekande võimaldavad Elisa ja EENet
Sissejuhatus Tiit Hunt, www.rmk.ee

Matsalus Sassi poolsaarel viies erinevas paigas paiknenud sookurgi ja hanesid-laglesid jälginud rändekaamera on selleks sügiseks lõpetanud. Kevadrändel jätkame jälle Sassilt, siis peatuvad ja toituvad linnud siin pikemalt kui sügisrändel, mil neid võis näha enamasti arvukate parvedena ülelennul.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Lennata võimaldab tõstejõudu tekitav tiiva üla- ja alapoole õhurõhkude erinevus – ülapoolel liigub õhk kiiremini ja on veidi hõredam kui tiiva alapoolel. Suurte tiibadega linnud, näiteks kondorid, kured, pelikanid ja albatrossid, suudavad pärast algset kiirendust tõusvaid õhuvoole, mille kiirus on 1–10 m/s, kasutades ja tiibadega hoogu mitte andes edukalt õhus liuelda.

Paljude lindude tiiva ülapool on alumisest tumedam. Värvierinevust on seletatud varje-eesmärgiga – saagijahil kiskjale ei torka ülevalt vaadates maastikul lind silma; sama rolli täidab tiiva heledam alapool alt ülesse vaadates. Lisaks on tumedamad suled tugevamad ning kulumisele vastupidavamad.