november 2017

Hiite Maja annab teada, www.maavald.ee

„Taevane sügavik jääkirme all“ – peaauhind Margus Vilisoo

Saaremaa Püha kihelkonna Kaali küla Pühajärv

Kargelt kaunis loodus sundis seda kõike kõrgemalt vaatama ja vaatepilt mis avanes, oli õhkutõusmist väärt. Jäätumine oli alanud ning see esimene jääkirme on alati eriline, värske ja puhas.

Video ja veebikaadri salvestas Fleur, LK foorumist

Hallhüljes        Halichoerus grypus

Juba muistse rannarahva vaatlused kinnitavad, et tänavune pihlakate rohkus ennustas tormist sügist. Just sügisesel ajal võime „halle“ kohata sagedamini rannikuvetes, kus liigutakse kalaparvede järel ja nii satutakse jõgede suudmealadele, sadamatesse, aga edukalt tegutsetakse meres paiknevatel kalade kudemadalikel.

Eesti Ornitoloogiaühing annab teada

Eile, 21. novembril Keskkonnaministeeriumis toimunud kohtumisel ei jõutud üksmeelele, millised meetmed aitavad ebaeetilist linnujahti lõpetada. Ükski osapool peale Eesti Ornitoloogiaühingu (EOÜ) polnud huvitatud probleemi kiirest lahendamisest, mis tähendab, et tõenäoliselt jätkub piiranguteta veelinnujaht ka järgmistel aastatel. EOÜ soovitab kehtestada veelindudele päevalimiidi kuni 5 kütitud veelindu päevas ühe jahimehe kohta.

Foto Arne Ader

Kährik magamisasemel

Kährik ehk kährikkoer       Nyctereutes procyonoides

Tegelikult me ei tea, meil elavate kährikute arvukust, aga väljend: „kui ühte kährikut näed, peab neid lähikonnas olema vähemalt kümmekond“ vastab peidulise ning enam öise eluviisiga kährikute puhul tõele. Vähemaks on neid mitmete taudide edasikandjaid viimastel aastatel ikkagi jäänud.

Pildi napsas IceAge, LK foorumist

Parempoolne hirv viie sarveharuga, aga ühel sarvel….

Punahirv       Cervus elaphus

Oktoobrikuuga lõppes punahirvede pulmaaeg.

Pildil nähtav kolmik on täiskasvanud, samaealised pullid. Üks nendest ühe sarveharuga. Kas pulmade aegne tööõnnetus – ei oska öelda.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Paljude linnuliikide kohta on üsna hästi teada ökoloogia ja pesitsusbioloogia parameetrid nagu kurnasuurus, haudevältus, poegade pesasolemise aeg. Kui need nimetatud elukäigutunnused, mis määravad enamasti ka isendi edasise elu, on hästi teada, on reeglina teada samuti selle liigi ökoloogia laiemalt.

Hiljutises kirjanduspõhises uuringus, mille eesmärgiks oli kaardistada lüngad meie praegustes teadmistes, hinnata puudulike teadmiste mõju lindude elukäikude evolutsiooni kujunemisse ning määrata tulevaste uuringute prioriteedid, koguti informatsiooni kõigi eelnimetatud tunnuste kohta. Allikatena kasutati mahukat teatmeteost „Handbook of the birds of World“ ning andmebaase Web of Science ja Google Scholar.

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Üle Tormimetsa põllu paistab Tormi mets Mäemõisa voorel 17.11.2017.

Vääriselupaik 128132 (87-aastane sürjakuusik), kus elavad laanekuklased (Tormimäe asurkond) ja haavanääts

Ilm püsis valdavalt sompus ja sajusena. Vihma sadas peaaegu igal päeval, kuid ööpäevased sajusummad üle 2 mm ei küündinud ja nädala sajusummaks kogunes 5 mm.

Pühapäeva õhtul tuli lörtsi, mis muutis pargitud autode katused lühikeseks ajaks valgeks.

Temperatuurirežiim oli kogu nädala jooksul normist kõrgem. Maksimaalne õhutemperatuur ületas viit kraadi neljal päeval, tõustes kõige kõrgemale reedel 6,1 kraadini. Minimaalne õhutemperatuur langes kuni -0,8 kraadini.

Klipid salvestas Aita, LK foorumist

Vaid üürike viiv, kui saarmas ennast kaamera ees näitas

Harilik saarmas           Lutra lutra

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Et tutvustada lindude lisatoitmist käsitlevaid teadusuuringuid ja nende tulemusi, aga eelkõige toitmise võimalikke mõjusid värvulistele, ilmub Linnuvaatleja kodulehel neljaosaline ülevaatlik lühiartiklite sari. Viimases osas on jutuks lisatoitmise mõju lindude käitumisele ja rändele.

Esimest osa loe siit: Aialindude lisatoitmine: taust ja olulisus.
Teist osa loe siit: Aialindude lisatoitmine: võimalikud mõjud.
Kolmandat osa loe siit: Aialindude lisatoitmine: pesitsusedukuse mõjutaja.

Keskkonnaamet annab teada

Foto Elo Raspel

Männikjärve raba Endla looduskaitsealal

Äsja avatud kodulehelt: www.kaitsealad.ee

leiame teavet Eesti rahvusparkide ja olulisemate kaitsealade kaitsekorra, loodusväärtuste ja külastusvõimaluste kohta.

„Meie unikaalse looduse hoidmiseks on Eestis võetud kaitse alla 18,7% maismaast ja 26% veealast. Kuna Eesti looduskaitsesüsteem on juba enam kui saja-aastane ja selle pika arengu jooksul muutunud küllaltki keerukaks, soovisime uue kodulehega koondada olulisema looduskaitsealase teabe ühte portaali ja selgitada seda nii kohalikule kui ka külastajale võimalikult arusaadavalt,“ lausus Kaja Lotman, Keskkonnaameti looduskaitse nõunik.

Foto Arne Ader

Metspipar

Harilik metspipar         Asarum europaeum

Harilik metspipar on igihaljas taim, tema nahkjalt neerukujulised ja kenad lehed püsivad taimel kogu aasta. Sarnaselt näiteks sinilillega, kellega sageli isegi kasvukohta jagatakse.

Metspipart võime leida lehtpuudega salu- või laanemetsades, kus muld niiskem ja huumuserikas. Mandri Eestis päris tavaline taim, harvemini esineb teda vaid Põhja-Eestis, kuid meie saartelt metspipart leitud ei ole.

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Maailma suurima pistriku – jahipistriku (Falco rusticolus) – Eesti esmasleiu täpse kuupäeva ja leidja kohta andmeid säilinud ei ole. Siiski on teada, et 1863. aasta aprillis lasti üks vana isaslind Tartumaal Võnnu kihelkonnas Kurista küla maadel. Linnust tehti topis, mida säilitatakse Eesti Loodusmuuseumis.