jaanuar 2018

Kaldapääsukese uurimisprojekt „Riparia“

Kaldapääsuke      Riparia riparia

Möödunud aasta kevadel ja suvel koguti ligi 60 vabatahtliku vaatleja abiga kaldapääsukese veebirakendusse üle Eesti vaatlusi pesitsevate kaldapääsukeste kohta. 

Andmed aitasid täpsustada liigi arvukushinnangut, samuti saada uut olulist infot seltsingute suuruse, elupaigakasutuse ja röövluse kohta. Saadud teadmisi kasutatakse esmalt karjäärides pesitsevate kaldapääsukese elupaikade majandamise juhendi koostamiseks.

Külalisi tutvustab Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Lindude toidumajal võib mõnikord näha ka põhjatihast. Kuigi esmapilgul on põhjatihast temaga sarnasest salutihasest keeruline eristada, on põhjatihasel ülapool hallim ja must kurgulaik suurem. Kõige olulisemaks eristavaks tunnuseks on põhjatihasel kokkupandud tiival suleservadest moodustuv selgelt heledam ala ehk tiivapaneel.

Põhjatihane / foto: Arne Ader (www.loodusemees.ee)

Palju lihtsam on põhja- ja salutihast eristada häälitsuste järgi.

EMÜ annab teada

Näivleetunud mulla profiil (foto: EMÜ)

Eesti maaülikoolis korraldatud mullapäevadel otsustati 2018. aasta mulla valik: segametsade punakaspruun näivleetunud muld.

EMÜ mullateaduse professor ja õppetooli juhi Alar Astoveri sõnul on näivleetunud mullad ühed Lõuna-Eesti viljakaimad, millel on peamiselt levinud võimsate kuuskedega segametsad. Sellise mullastikuga metsad on samuti hinnatud seenemetsad.

Ühtlasi on näivleetunud muld Liivimaa põllumehe parim muld ja  kasutussobivuselt universaalne: sellel saab kasvatada enamikku mulla suhtes nõudlikke kultuure nagu teraviljad, kartul ja raps.

Video salvestas Fleur, pildi napsas Laranjeiras, LK foorumist

Noor ning suur kanakull, ilmselt Soomest saabunud, arvasid nii Aivar Leito, kui Urmas Sellis

Kanakull        Accipiter gentilis

Talvisel ajal on kanakullid nähtavamad ja ka arvukamad ning seda mitmel põhjusel. Suvel pesitseti metsades, seda päris peiduliselt. Mingi osa noor- ja vanalindudest rändas lõuna suunas, aga põhja- ja idapoolt on saabunuid märksa rohkem. Seega võiks talviseks arvukuseks hinnata tuhatkond lindu, aga talvine lindude loendus annab kindlasti täpsema tulemi.

Pildistas ja arutles Kaisa Berg

Kuu aega tagasi kasvas siin veel männimets. Enamik neist puudest oli seemnest võrsuma hakanud 1873. aasta paiku. See tähendab väga kaua aega tagasi, kui mõelda meie riigi vanusele või ühe inimelu kestusele. Need puud olid vanemad kui Eesti Vabariik, mis tähistab peagi 100. aastapäeva, ning hakkasid võrsuma enne seda, kui sündis mu vanaema vanaema.

Tänaseks on sellest riigile kuuluvast metsatukast jäänud alles vaid palgivirnad, hake ja kännud.

Mänd võib elada Eestis 350 kuni 500 aastaseks. See tähendab, et need terved ja elujõulised puud oleks võinud elada veel aastasaja või mitu ning pakkuda puhkekohta inimestele ning elupaikasid teistele elusolenditele. Seadus lubab seesuguse männiku 90-aastasena lagedaks raiuda.

Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Lumekakk (Bubo scandiacus) on tsirkumpolaarse levikuga arktiline lind, kes pesitseb Põhja-Ameerika, Aasia ja ka Euroopa tundraaladel. Varem arvati, et liigi ulatuslikul levialal elab kokku umbes 200 000 lumekakku, kuid viimaste aastate uuringud näitavad varemarvatust palju lokaalsemat levikut ning kordades madalamat liigi arvukust – 14 000 paari ehk 28 000 suguküpset isendit. Kuna lumekaku arvukus kõigub suurel määral koos saakloomade (peamiselt lemmingud ja teised närilised) arvukuse muutustega, võib toiduvaestel aastatel lumekaku koguarvukus langeda 7000, võibolla isegi vaid 5000 paarini. Euroopas, peamiselt Venemaa arktilistel aladel elab hinnanguliselt 700-2300 paari lumekakke.

Rajakaamera pildid ja kirjutis Tiit Hunt, www.rmk.ee

Video salvestas Urmas Lett, www.eenet.ee

Šaakalikaamera kõrval kadaka küljes oleva rajakaamera salvestisi vaadates tuli üllatusena, et kolmele pildile oli jäänud punahirv – kell kaks öösel.

Punahirv       Cervus elaphus

Külalisi tutvustab Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Tihastest võib kaamera vahendusel näha ka salutihast, endise nimetusega sootihast. Talvel tegutsevad salutihased segasalkades koos teiste tihastega ning külastavad meelsasti ka lindude toidumaju – lisaks peamiselt putukatele ja teistele väikestele selgrootutele on salutihase toiduks talvepoolaastal ka taimede seemned. Kui kahtlustate, et mõni salutihane käib toidumaja juures sagedamini kui ta seemneid süüa jõuab, siis teadke, et salutihasel on kombeks soetada mustadeks päevadeks talvevarusid. Varude asukohta suudavad nad meeles pidada tänu hästi arenenud hipokampusele ehk ajukoore osale, mis aitab asju meelde jätta. Võrreldes rasvatihasega on salutihase hipokampus kolmandiku võrra suurem.

Video salvestas Aita, LK foorumist

 

Ilves ehk harilik ilves        Lynx lynx

Ehki aedikus, kuid sellest hoolimata hoiavad ilvesed meelsasmini omaette. Ainus aeg, kus üksteise lähedust otsitakse on innaaeg, aga sellest jõuame kindlasti veel korduvalt kirjutada.

Laupäevasel tormiööl oli kuulda ilveste kähedaid häälitsusi ning täheldatud loomade aktiivsemat liikumist. Pühapäeval jäid kõik kolm aedikus vabalt liikuvat elanikku korraga kaamerapilti.

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Jäätunud lumi künnipõllul 1. jaanuaril

Uusaasta saabus öösel musta maaga, aga 1. jaanuari hommikuks kattis maad õhuke lumekirme ja muld oli pealt külmunud. Peagi hakkas sadama vihma. Lumikate kadus kiiresti ja muld sulas ülesse.

Ilm muutus korrast soojemaks ja järgmisel ööl tõusis maksimaalne õhutemperatuur kella kahe paiku 4,9 kraadini. Plusskraadid püsisid ööpäevaringselt õhus laupäeva õhtuni. Viis kraadi sooja mõõdeti lisaks teisipäeva ööle ka reede päeval.

Pühapäevane päikesetõus

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Sajand tagasi oli metsis (Tetrao urogallus) Eestis hinnatud jahilind. Kuigi globaalselt metsis ohustatud ei olnud siis ega ka praegu, hakkas Euroopas ja Balti riikides liigi asurkond vähenema 19. sajandi teisest poolest. Hoolimata linnu Eesti Jahimeeste Seltsi vapilinnu staatusest küttida metsist Eestis enam ei tohi, mitmed riigid on metsise kandnud punasesse nimekirja – metsisest on saanud kaitsealune liik.

Tartu ülikooli juhtivteadur Asko Lõhmus ja tema kolleegid avaldasid hiljuti ülevaate metsise arvukuse muutuse tagamaadest, hõlmates näiteks viimase sajandi jooksul Baltimaades toimunud majanduslikke ja sotsiaalseid muutuseid, mis mõjutasid otseselt või kaudselt ka metsised.

Video ja kirjeldus Ahto Täpsi

Händkakk

Händkakk      Strix uralensis

Varaöine händkakk jälgis maantee veeres „kiiruse ületajaid“, küllap siiski neljajalgseid pisikesi ja piiksuvaid kiiruseületajaid...

Meie seltskonnast lind ennast eriti segada ei lasknud, oli umbes paarikümne meetri kaugusel ja nii ta sinna meist istuma jäigi.

Jäi loota, et händkakk miskit valearvestust ei teinud ega liiklusest aktiivsemalt osa ei võtnud.

Video salvestas Urmas Lett, www.eenet.ee

Punahirv      Cervus elaphus

Kas tundub üllatavana?

Enne eilset tormi oli mereäärsel rannakarjamaal ilm veidi pehmem ja suured sarvekandjad käivad võimalusel ka merevett joomas -  mage toit ning lisaks sooladele veel mineraalained. Sestap on alati mere läheduses elutsevate loomade sarvekroon oma vanuse kohta veidi suurem ja uhkem olnud, kui sisemaa elanikel.

Video salvestas Fleur, LK foorumist