jaanuar 2018

Külalisi tutvustab Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Lindude toidumajal on koos tihastega sage külaline ka puukoristaja. Puukoristaja peamiseks toiduks on putukad ja ämblikud, keda ta aastaringselt puukoorepragudest otsib. Talvel sööb ta aga hea meelega ka seemneid ning inimese pakutavast on puukoristaja lemmikuks just päevalilleseemned. Puukoristajal on kombeks toidutagavarasid koguda, seetõttu võib sageli näha teda toidumajalt seemneid eemale tassimas ja koorepragudesse peitmas.

Puukoristaja / foto: Arne Ader (www.loodusemees.ee)

Fotod Arne Ader

Urvalind

Urvalind        Carduelis flammea

Urvalindude läbiränne algas juba oktoobrikuus. Pesitsetakse põhjapoolsematel aladel, meil on pesitsejaid märgatud vaid paaril üksikul aastal.

Meil talvituvad urvalinnud liiguvad ringi enamalt jaolt parvedes, kus võib vahel olla kuni tuhatkond isendit, aga talvitujate  arvukus on aastati äärmiselt kõikuv. Linnu söögimajade lähedusse ilmutakse alles pakaseliste ilmade saabudes - ka siis salkades.

Samblasõbrad annavad teada, www.sisu.ut.ee/samblasober

Fotod Arne Ader

Harilik laanik

Harilik laanik       Hylocomium splendens

2018. aasta samblaks valiti harilik laanik.

Harilik laanik on Eestis väga tavaline, teda võib leida nii kuivades männikutes, kui soostuvates kuusikutes, rabades mätastel, kui klibustel loopealsetel.

Tänavuse aasta sammal on kergesti äratuntav oma „korruseid“ kasvatava võsu poolest.

Video salvestas Fleur, LK foorumist

Foto Arne Ader

Kuldnokaparv Matsalu lahe lõunakaldal

Kuldnokk      Sturnus vulgaris

Kuldnokad hulguvad meil pakaselistest ilmadest hoolimata ning kuni tõsisemate lumesadudeni pole neil häda kedagi.

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Lumeta künnipõld ja härmas puud

Nädala algus oli tuuline. Esmaspäeval ulatusid maksimaalsed tuuleiilid 16 m/s. Lund oli maas väga napilt - künnipõllud olid peaaegu täiesti lumeta, rohumaadel ja orasepõldudel oli siiski "aukudega" õhuke lumekiht veel peal.

Vähese taimkattega põldudel ja künnil tekkis tuuleerosioon. Lumi kattus tuule poolt peale kantud mullaosakestega ja muutus pruuniks.

Esmaspäevast kuni kolmapäevani mõõdeti päeval veel õhus väheseid plusskraade, nädala teisel poolel aga enam mitte.

Laupäeva ja pühapäeva maksimaalseks õhutemperatuuriks jäi -7...-8 °C, samas öised termomeetrinäidud alla -10 kraadi siiski veel ei küündinud. Nädala minimaalseks õhutemperatuuriks registreeriti siinses ilmajaamas laupäeval -9,7 °C. 

Rõõmu jagab Lk lugeja Reet

Foto Arne Ader

Laanerähn

Olen „niiii happy“, et juhtusin esimest korda, täna nägema oma linnusööklas emast laanerähni ehk kolmvarvasrähni (linnumääraja järgi tuvastasin).

Söögipaigas on eraldi seemned ja oksal ripub rasvapallide rivi metallvõrgus. Seda viimast kasutab usinasti oma kõhu täitmiseks suur-kirjurähn. Aga ilmselt kolmvarvas seda teha ei saa. Ta keerutas küll  lenneldes ja seda sarapuuoksal istudes piidles, kuid ei riskinud.  Lind maandus korraks maha, et sealt pudenenud seemneid napsata, pikemalt toksis  nokaga kasetüve kallal ja läinud ta oligi.

Kõik see toimus Tallinnas, Trummi tänava piirkonnas kella 13.30  paiku .

Nähtu oli erutav. Midagi või kedagi uut!

Video Ahto Täpsi

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Valdav osa looduslikust mitmekesisusest on küll mikroskoopiline ja silmale märkamatu, kuid vaieldamatult oluline. Näiteks seedesüsteemis elutsevad mikroorganismid aitavad selgroogsetel keskkonnast vajalikku energiat omastada, kehapinnal asuvad mikroorganismid kaitsevad organismi mitmete haigustekitajate vastu ja võivad oma elutegevuse produktide abil muuta linnu sulestiku kulumiskindlamaks. Kuna pikka aega puudusid nii teadmised kui ka sobilikud meetodid vabalt elavate lindude mikrobioloogia uurimiseks, on see ornitoloogia haru hakanud jõudsalt arenema alles viimase paarikümne aasta jooksul.

Videod salvestas Aita, LK foorumist

Harilik ilves         Lynx lynx

…kui hõlpsalt käib emasilves Gellal nii puu otsa ronimine, kui allatulek…