jaanuar 2018

Pildi napsas Fleur, LK foorumist

Hülgelesila 18. detsembril oligi kaamera viimane „tööpäev“

Hallhüljes       Halichoerus grypus

Kogu sügise ja varatalvise aja on torm, tormi taga ajanud, päikesepaistet samuti vähe…

Nii hülgekaamera akupank lootusetult tühjaks „kurnati“. Viletsavõitu taevavalguse tõttu  võtsime vastu otsuse, et asendame võimalusel akud ja teeme vajalikud hooldustööd jaanuarikuu lõpus, veebruari alguses st vahetult hallhüljeste poegimisaja alul.

Jääb vaid loota, et jääolud merel võimaldavad…

Pildistas ja kirjeldas Mairi

 

Võsaülane     Anemone nemorosa

Sellise üksiku ja nukra ülase leidsime 5. jaanuaril Alatskivi matkarajalt. Pole just tavapärane, et õitsvat ülast võiks jaanuaris leida…

Üleskutse Arne Ader

100 aastane Eesti Vabariik ootab kingitusi ja üheks vääriliseks kingituseks oleks minu arvates meie otsus hoida kodumetsa.

Selle OTSUSE võiksime teha juba enne kevadet.

Kel kodumets eraomanduses, nendel lihtsam. Tuleb läbi mõelda, missugune metsane paik meid kõige enam kutsub? Võib-olla suliseb just seal kevadel oja ja õitsevad sinililled... Võib-olla on seal sügiseti kõige ahvatlevamad lõhnad ja kõige kirkam lehesadu... Võib-olla on seal miskit muud lummavat. Valitud paika võiksime hakata edaspidi majandama püsimetsana.

Seadusepügalad reastas ning lahti seletas Vello Keppart

Foto Arne Ader

Metsatee pärast raiet

Terve pika äärmiselt vesise sügise ja talve alguse ajal riivavad teedelt ning maanteedelt nähtavad raielangid loodusest veidigi hooliva inimese nägemismeeli. Kas see ongi meie säästev metsandus? Küsib Looduskalender.

Metsa majandamise eeskiri § 19 lg 1 p 2:

Külalisi tutvustab Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Talvel lindude toidumaja külastavate lindude hulgas on arvukalt rohevinte. Talvel tegutsevad rohevindid suurte salkadena ning rikkalikemate toidumajade juures võib näha kümneid ja isegi sadu rohevinte, kellest osa on Eestisse põhjapoolsetelt aladelt saabunud talvitajad. Nende varblasesuuruste kollakasrohelise sulestikuga vintlaste isaslinnud on palju erksavärvilisemad kui pruunikashalli sulestikuga emaslinnud.

Rohevint / foto: Mark Johnson (Flickr.com)

Kirjutas Aivar Leito

Pildistas Leho Luigujõe

Sookured talvitusalal

Sookurgede rändekaart näitab, et kõik Eestis saatjaga märgistatud sookured on tänaseks jõudnud oma talikorterisse.

Nende sügisränne oli taas väga põnev ja andis meile palju uut teadmist nii rändeteede,  talvitumispaikade kui ka rändekäitumise kohta.

Sõrvest Saaremaal ühest ja samast pesapaigast pärit kured „Mati“ (sündinud 2016.a.) ja „Loode“ (sündinud 2017.a.) talvituvad üheskoos Lääne-Hispaanias Extramaduras  ning Muhus Liival möödunud 2017.a. suvel märgistatud sookurg „Liiva“ on end sisse seadnud pisut ida pool Kesk-Hispaanias (kaugus sünnikohast ligikaudu 3000 km). Saatjatega märgistatud poegade vanemad ei ole kahjuks märgistatud on „Mati“ ja „Loode“ suure tõenäosusega ühe ja sama kurepaari järglased.

Eesti Ornitoloogiaühing annab teada

Metsis

Metsis ehk mõtus      Tetrao urogallus

Eesti Ornitoloogiaühing valis 2018. aasta linnuks metsise. Metsis on üks meie põlislooduse sümbolitest ja sobib hästi kandma aasta linnu tiitlit Eesti Vabariigi sajanda sünnipäeva aastal. 

Külalisi tutvustab Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Sageli hakkab kaameraga toidumajal teiste lindude seas silma vilgas sinine lind – sinitihane. Kuigi sinitihase toiduks on peamiselt putukad ja teised väikesed selgrootud, talvepoolaastal ka taimede seemned ning marjad, maiustab ta hea meelega ka inimese poolt pakutavate päevalilleseemnete ja rasvaga. Meelepärase puudumisel võib ta süüa ka puude pungi.

Sinitihane / foto: Arne Ader (www.loodusemees.ee)

Elf annab teada

Eestimaa Looduse Fond (ELF) otsib kandidaate 2017. aasta noore looduskaitsja auhinnale, millega kaasneb 1000 euro suurune stipendium. 

Auhinnale on oodatud kandideerima looduskaitsjad, kes omavad väljapaistvaid saavutusi Eestimaa looduse kaitsel ning on passi või enesetunde järgi nooremad kui 35 aastat. Kandidaadid võivad õppida või töötada nii avalikus, era- kui mittetulundussektoris, samuti tegutseda vabatahtlikuna. Kandideerida saab nii enda nimel kui ka esitada kellegi teise kandidatuuri.

Kandideerimisavaldusi saab esitada kuni 17. jaanuarini aadressil: mariliis@elfond.ee. 

EOÜ annab teada, www.eoy.ee

Foto Arne Ader

Kätte on jõudnud jaanuar ning aeg on sättida sammud veekogude äärde, kuna on käimas järjekordne rahvusvaheline kesktalvine veelinnuloendus. Seekord siis juba järjekorras viiekümne teine.

Aastal 2018 on valitud loenduse keskseteks kuupäevadeks 13-14 jaanuar. Nii nagu varasematel aastatel lähevad kirja ka kõik teised jaanuaris tehtud vaatlused, sest paljudel vaatlejatel ei pruugi keskne nädalavahetus vaba olla või pole ilmad vaatluseks sobivad.

Loendusmaterjalid (ankeedid, vaatlussektorid) leiate Eesti Ornitoloogiaühingu koduleheküljelt, projekti "Kesktalvine veelinnuloendus" alt: LINK

Foto Arne Ader

Hallhaigur maanteel

Hallhaigur       Ardea cinerea

Suuri ning silmahakkavaid hallhaigruid võib tänavuse „talvega“ kohata üpris mitmel pool - vaata teksti lõpus vaatluste lehelt. Pärnumaalt andsid oma vaatlustest teada Piret ja Eha.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Linnade laienemine on mõjutanud paljude liikide kohasust ja käitumist. Võiks arvata, et elupaigaks linna valinud linnud on seal toimuvaga harjunud, sest igasugune nii füsioloogiline kui ka käitumuslik reageerimine stressi tekitavale olukorrale nõuab energiat.

Sarnaselt inimestele on lindude asustustihedus linnas suurem kui maal ning võib järeldada, et linnas peab ka pesitsuskoha nimel pingutama rohkem kui maal. Linnu agressiivsus ehk näiteks konkurentidega kaklemine ja valjult kisamine võib küll äratada kiskja tähelepanu, kuid kuna sageli on linnas kiskjaid vähe, võib agressiivsuse tulem olla lausa positiivne – linnas võivad edukamalt hakkama saada sõjakamad linnud.

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Hallas harilik kurekael

Nädal algas käesoleva talve kohta külma päevaga. Esmaspäeva hommikupoolikul (jõulu esimesel pühal)

langes õhutemperatuur Jõgeva ilmajaama järgi -6 kraadini. Maad kattis 4-5 cm paksune jäine lumekiht, mille all oli talinisupõllul muld külmunud kuni kuue sentimeetri sügavuseni, kuid rohukamara all püsis aga sulana. Teed olid väga libedad.

Jääkoorik lumel. Pildistas Tiit Keppart