jaanuar 2018

Pildistas Kristel Vilbaste

Tartu koduaia õitseja

Varretu priimula        Primula vulgaris

No ei jäta priimulad õitsemise ajal kedagi ükskõikseks. Pildil olev taim on tegelikult õitsenud kogu talve. Kui lumi on Tartus uuesti ära sulanud õitseb priimula rahulikult edasi.

Fotod Arne Ader

Raudkull

Raudkull       Accipiter nisus

Püsivama lumekatte teke toob need väikesed röövlinnud talilindudele mõeldud toidumajade ümbrusesse ja neid võime kohata isegi Tallinnas.

Saaki passitakse liikumatult puude ladvas või sagedasti mõnel tehnilisel rajatisel: välkkiire rünnak välja vaadatud objektile võib röövlinnule saagi tagada. Värvulisi kütivad raudkullid lennust.

Pildistas ja kirjutas Kristel Vilbaste

Kave püha allikas

Tihased on nüüd rõõmsalt oma esimese kevadlaulu laulnud ja talvel selgroo katki murdnud. Karumammadel on külje all pisikesed karupojad, hilisõhtutel tasub kuulata, kas pargist ei kosta kakuhõikeid.

Vaadates õue, kuidas lumi sulisedes sulab ning taas meie kraavid ja tiigid pilgeni veega täidab, ei taha kuidagi uskuda, et joogivesi võib kunagi või kusagil otsa saada.

Ometi on meiegi meediasse jõudnud uudis, et kaugel Kaplinnas saab vesi 12ndaks aprilliks otsa, hoolimata sellest, et veesurve torudes on nõrgemaks keeratud ja inimese kohta on lubatud kasutada päevas vaid 50 liitrit vett. Ja seda väga kuumas kliimas.

Film pärineb ERR-i arhiivist

Seoses tänavuse ilveseaastaga on paslik alustada meie oma loodusfilmide tutvustamisega.

„Ilvese lugu“ filmiti mitme aasta vältel ning esilinastus toimus 29.12.1988. aastal. Filmi autori Rein Marani mõtlusfilm on meie metsade ühest kaunimast ja salapärasemast loomast. Autorile olid abiks operaator Tõnu Talpsep, kunstnik Ants Säde, helioperaator Enn Säde, helilooja Urmas Sisask jpt.

Vaata filmi: LINK

Maalehe raamatusarjas ilmus möödunud sügisel kordustrükina Alo Lõhmuse poolt kirja pandult meie looduse visuaalmõtestaja raamat Rein Maran „Ööbikut ei tohi reeta“. Esmatrükk 2011, mis sai kiirelt  läbi müüdud.

Eesti Ornitoloogiaühing annab teada

Veebikaamera pilt IceAge, LK foorumist

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub osalema 26.-28. jaanuarini toimuval talvisel aialinnuvaatlusel, millest on kujunenud Eesti populaarseim linnuvaatlusüritus ja suurim rahvateaduse algatus.

Tänavu üheksandat korda toimuval vaatlusel osales eelmisel aastal üle 2600 linnusõbra, kes vaatlesid kokku ligi 60 000 lindu 64 liigist. Talvist aialinnuvaatlust korraldatakse Eestis alates 2010. aastast, ettevõtmist on tunnustatud Aasta Keskkonnateo auhinnaga.

Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Käharpelikan (Pelecanus crispus) on aastaid olnud Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN – International Union for Conservation of Nature) punase nimestiku kategoorias ohualtid (Vulnerable – VU).

Tänu pikaajalisele kaitsetegevusele lindude Lõuna-Euroopa pesitsusaladel on aga 1990. aastatega võrreldes pelikanide arvukus Euroopas neljakordistunud ning eelmise aasta lõpus tõsteti käharpelikanid kategooriasse ohulähedased (Near threatened – NT).

Käharpelikan / foto: Arjan Haverkamp (wikimedia commons)

Pildistas Mats Kangur

Näeme rebasepaari hullamise jälgi ja pildil paremalt poolt läheneva üksiku rebase jäljerida, kes toimunut uurib

Punarebane ehk rebane        Vulpes vulpes   

Nädalavahetusel sai Mats veel rebaste jooksuaja algusest kena pildirea.

Punarebaste jooksuaeg on alanud ja pole haruldane, kus ühe emaslooma järgi liigub mitu isaslooma, mida on ka pildilt näha. Rivaalide vahel tekivad nende arust põhjendatud erimeelsused, vahel isegi kakelused.

EESTI TEADUSTE AKADEEMIA                                                                                               

LOODUSKAITSE KOMISJON   

Eesti Teaduste Akadeemia (TA) Looduskaitse Komisjoni kiri Riigikogu Keskkonnakomisjonile ja Keskkonnaministeeriumile

Metsanduse olukorrast                                                     Tartus, 22.01.2018

Eesti Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjon arutas olukorda Eesti metsanduses ettekandepäeval “Teadus ja seadus metsas” Tartus Baeri majas 13.12.2017. Ettekandepäeva päevakord on toodud lisas 1. Põhjendame oma järeldusi lühidalt seletuskirjas, mis on toodud lisas 2.

Arutelu järel tõdesime:

Külalisi tutvustab Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Kaameraga toidumaja on aeg-ajalt külastanud ka hallpea-rähn (hallrähn). Hallpea-rähni peamiseks toiduks on putukad ja nende vastsed, sealhulgas suure osa suvisest toidust võivad moodustada sipelgad ja nende nukud. Talvel sööb ta ka taimset toitu, näiteks marju ning meelsasti ka inimese poolt pakutavat rasva ja rasvapalle.